Obsah (8)
§ 29§ 120§ 55§ 150§ 148§ 2§ 132§ 38KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-22-2113 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg V
§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
Väärteomenetluse kulud tõlgitasu näol ( käesoleval ajal 205,15 eurot) jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättetoimetamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on ettenähtud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult lõpposana. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja (Põlvas, Võru tn 12) kantseleis kättesaadav alates 30.12.
- Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult tervikuna teatavakstegemisest, s.o alates 30.12.
- Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kaevatava otsuse sisu PPA Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo Saatse kordoni välijuhi 6.06.2022 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas 2603,22,000151 (PPA toimikus) on Christian Funket karistatud riigipiiri seaduse (RiPS) § 17-4 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Christian Funket on karistatud selle eest, et ta 6.06.2022 kell 15.23 Võru maakonnas Setomaa vallas Lutepää küla piirkonnas viibis ebaseaduslikult piiriribal Eesti Vabariigi piirimärk 472 piirkonnas. Otsuse kohaselt rikkus Christian Funke RiPS § 6 lg 1, 3 ja § 22-1 nõudeid. Kaebaja nõue ja põhjendused Christian Funke esitas 16.06.2022 Tartu Maakohtule kaebuse koos lisadega (tl 1-13, tõlge tl 1922), milles palub kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr 2603,22,000151 tühistada ja tagastada talle tasutud rahatrahvi 80 eurot. Vastuseks kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikule seisukohale on Christian Funke esitanud omapoolsed vastuväited (tl 42-45, tõlge tl 51-55). Kokkuvõtlikult põhistab menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise taotlust järgnevaga. Menetlusalune isik leiab, et ta ei ole piiriribal viibinud ega temale etteheidetavat tegu toime pannud. Menetlusalune isik piiri ääres liikudes jälgis alati hoolikalt märke „Stopp-Eesti piir“ ega läinud kordagi keelavatest märkidest kaugemale. Ta ei teadnud, et märgid „Stopp-Eesti piir“ ei tähista tegelikku piirirežiimiala, mida talle ametnikud seletasid, ning ta võib ka hoiatusmärki ületamata rikkumise toime panna. Menetlusalune isik leib, et sellisel juhul (kui hoiatusmärkidega ei saa arvestada) peaks olema riigipiiri seaduses kirjas, et piiririba on maismaal „kümne meetri laiune“ riigipiiriga paralleelne maa-ala piirijoonest sisemaa poole, mitte „kuni kümne meetri laiune“ nagu on kirjas käesoleval ajal. Menetlusaluse isiku kinnitusel ei olnud tal halbu kavatsusi. Nii leiab menetlusalune isik, et kohtuvälise menetleja otsuse jõustamiseks peab viimane tõendama 1) kus piirirežiimi ala täpselt on; 2) kas piirirežiimi kuni kümne meetri laiune ala võib asuda ka hoiatusmärkidest eespool ja 3) tõendama, et ta keelatud alas viibis. Menetlusaluse isik leiab, et kohtuvälise menetleja foto ei tõenda tema viibimist piirimärk 472 läheduses piiriribal. Menetlusalune isik leiab, et antud fotolt võib foto tegemise nurga tõttu ekslikult jääda mulje, et ta asub hoiatusmärgi taga piiriribal. Vastupidiselt kohtuvälise menetleja esindajale leiab menetlusalune isik, et sel fotol ei asu ta küntud pinnasega piiriribal, vaid tema jalad on kõrge niitmata rohu sees. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tl 31-33) kaebusele vastu, leides, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et 1) piiririba laius rikkumise kohas on RiPS § 6 ja § 221 sätestatuga kooskõlas ning on hooldatud, tähistatud ja looduses selgelt eristuv; 2) piiriribana 2
(8)arvestatakse reeglina hoiatussiltide ja piiri joone vahelist ala ning 3) menetlusaluse isiku piiriribal viibimine on tõendatud tunnistaja ütlustega. Piirimärk 473 juures foto tegemisel ei ole menetlusalune isik ühtegi rikkumist toime pannud, kuid piirimärk 473 juurde jõudmiseks kasutas ta piirimärk 472 lähedal piiri valvamiseks mõeldud piiririba. Piiriribale jõudmiseks liikus menetlusalune isik metsarajalt väljudes mööda valge-musta posti küljes olevast hoiatussildist. Menetlusaluse isiku asukoht piiriribal on salvestatud RiPS § 9-5 lg 1 alusel maastikule paigaldatud elektroonilise seadmega, millelt saadava info kasutamine on piiratud RiPS § 9-5 lg 2 alusel. Sel põhjusel ei ole menetlusalusele isikule näidatud pilt tõendina fikseeritud. Tõendiks on tunnistaja ütlused, mis tuginevad viidatud pildi vaatlusele ja paigutavad menetlusaluse isiku kahtlusteta piiriribale. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Menetlusalune isik on kohtu järelepärimisele vastates kinnitanud, et ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 42, tõlge tl 51). Ka kohtuväline menetleja on kaebuse kohta esitatud seisukohas (tl 31-33) nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuna kumbki pooltest ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendab kohus
§ 120lg 1 alusel asja kirjalikus menetluses.
Väärteomenetluse seadustiku (
) § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis
§-s 108 nimetatud küsimustes. Kaevatav otsus on tehtud kiirmenetluses.
§ 55
lg 1 kohaselt kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Vaidlusaluses kiirmenetluse otsuses (PPA toimikus) on menetlusalune isik allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud
§-s 19 sätestatud õigused ja kohustused, on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning on võimaldatud anda väärteoprotokolli kohta ütlusi ning on nõustunud kiirmenetlusega. Ent kohtu hinnangul poleks kohtuväline menetleja saanud menetlusliigina kiirmenetlust kohaldada, sest väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged. Kiirmenetluse otsuses on tõenditena märgitud tunnistaja ütlused ja menetlusaluse isiku ütlused. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et tõendiks on tunnistaja ütlused, kuid tunnistaja nime ei ole otsusesse märgitud. Kiirmenetluse otsusele on lisatud tunnistaja A. R. ütlused (PPA toimik), millest kohus järeldab, et A. R. on asjas tunnistajaks. Tunnistaja A. R. ütluse kohaselt oli ta 6.06.2022 teenistuses Saatse kordoni Värska teenistuse juhtimispunktis. Kell 15.25 märkas Smartdec kaameras nimega „PM473 vaade piirimärkidele“ tumeda T-särgi ja tumedate teksapükstega isiku liikumist patrullrajal. Kell 15.23 oli näha, et isik on liikunud PM472-st PM473 ja tagasi. A.R. saatis sündmuskohale autopatrulli. Isik toimetati asjaolude selgitamiseks Saatse kordonisse. 3
(8)Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on kiirmenetluse otsus tehtud 6.06.2022 kell 16.
- Tunnistaja A. R. ülekuulamise protokollist nähtuvalt algas tema ülekuulamine 6.06.2022 kell 16.05 ja lõppes kell 16.
- Ülekuulamise protokoll on tunnistaja poolt digitaalselt allkirjastatud veelgi hiljem, alles 6.06.2022 kell 17.
- Seega kohtuväline menetleja ei olnud kiirmenetluse otsuse tegemise ajaks veel tunnistajat üle kuulanud. Kuna tunnistaja kuulati üle alles peale kiirmenetluse otsuse koostamist, ei saanud kohtuväline menetleja tunnistaja ütlustele kui tõendile kiirmenetluse otsuse koostamisel tugineda, sest kõik tõendid peavad olema kogutud enne otsuse tegemist. Menetlusalune isik on andnud väärteo kohta küll ütlusi (ütlused PPA toimikus kiirmenetluse otsuses ja eraldi isiku omakäelised ütlused 2-l lehel), kuid ta pole väärteo toimepanemist tunnistanud. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt kogub ta piiridest pilte üle kogu maailma. Täna tahtis külastada Saatse saabast. On teadlik, et ei tohi minna piiri lähedale ning on joonise abil kirjeldanud, kuidas ta piiri juurde jõudis ja millise teekonna piiri ääres läbis. Ta ei tahtnud minna piirile liiga lähedale. Ta ei läinud kaugemale edasi kõndimist keelavatest märkidest, mistõttu ta ei saa aru, miks teda trahvitakse. Seega ka menetlusaluse isiku enda ütlused ei tõenda temale etteheidetava väärteo toimepanemist. Kohtu hinnangul kiirmenetluse otsuse koostamise ajal ei olnud tõendiks ka kohtuvälise menetleja väärteotoimikus olev foto ( sama ka tl 31 pöördel), millele on PPA toimiku sisukorras on viidatud, et see on rikkumise pilt elektroonilisest valveseadmest. Ent kiirmenetluse otsusest ( kus on esitatud tõendite loetelu) nähtub, et otsuse koostamisel pole kohtuväline menetleja ühelegi pildile kui tõendile tuginenud. Seda on kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus arvamuses ka kinnitanud. Nii on kohtuvälise menetleja esindaja selgitanud, et menetlusaluse isiku asukoht piiriribal on üles salvestatud RiPS § 9-5 lg 1 alusel maastikule paigaldatud elektroonilise seadmega, millelt saadava info kasutamine on piiratud RiPS § 9-5 lg 2 alusel. Sel põhjusel ei ole näidatud pilt tõendina fikseeritud. Tõendiks on tunnistaja ütlused, mis tuginevad selle pildi vaatlusele. Küsimustel, mis pildilt täpsemalt nähtub ja miks see pilt ka käesoleval ajal ei tõenda usaldusväärselt menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemist, peatub kohus edaspidi. Kuna menetlusalune isik ei ole väärteo toimepanemist tunnistanud, tunnistaja A. R. kuulati asjas üle alles peale kiirmenetluse otsuse koostamist, PPA toimikus olev pilt ei olnud kiirmenetluse otsuse tegemise ajal asjas tõendiks, ei saanud väärteo toimepanemise asjaolud olla menetlejale kiirmenetluse otsuse tegemise ajal selged. Kiirmenetluse otsuse koostamise ajal ei olnud asjas seega mitte ühtegi tõendit, mis oleks tõendanud väärteo toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Kohtu hinnangul on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Apellatsioonimenetluses on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumise sisustatud
§-s 150. Samad nõuded kehtivad ka kaebemenetluses maakohtus.
§ 150
lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui väärteomenetlust ei ole lõpetatud
§-s 29 sätestatud asjaoludel.
§ 29
lg 1 p 1 järgi väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb
§ 29
lg 1 p 1 järgi lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.
§ 150
lg 2 järgi võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Riigikohtu praktikas (RKKKo asjas nr 3-1-1-39-03, p-d 7, 7.1) on asutud seisukohale, et kiirmenetluse kohaldamist tingimustes kus väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged, 4
(8)s.o
§ 55
lg 1 nõuete rikkumise puhul, on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Väärteo asjaolude selgus on esmane ja vältimatu eeltingimus kiirmenetluse kohaldamiseks. Kohus nõustub nimetatud seisukohaga. Kuigi
i 12. peatükis „kaebemenetlus maakohtus“ ei ole kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseid loetletud, on selliseks aluseks kahtlemata väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine nagu on see aluseks kohtuotsuse tühistamisel apellatsioonimenetluses (
§ 148p 3).
Kohus leiab, et ainuüksi väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Isegi kui asuda seisukohale, et kiirmenetluse kohaldamisel olid väärteo toimepanemise asjaolud selged ja kiirmenetluse kohaldamine on olnud põhjendatud, leiab kohus, et menetlus C. Funke väärteoasjas RiPS § 17-4 lg 1 järgi (kiirmenetluse otsuses ekslikult märgitud üksnes § 17-4) tuleb lõpetada
§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
Käesolevas asjas on menetlusaluse hinnangul vaidlus muu hulgas ka selle üle, kus piiriala täpselt asub ja kas piiriala võib asuda hoiatusmärgi „SEIS EESTI RIIGIPIIR“ ees. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik (vähemalt oma kaebuses) ekslikult aru saanud talle etteheidetava teo kirjeldusest. Kiirmenetluse otsusest ega kohtuvälise menetleja kirjalikust arvamusest ei nähtu nagu oleks menetlusalune isik talle etteheidetava rikkumise toime pannud piiriposti 472 läheduses hoiatusmärgi ees asuval alal. Vastupidi, menetlusalusele isikule heidetakse ette viibimist hoiatusmärgist tagapool, s.o piiriribal. Täpsemalt heidab kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ette RiPS § 6 lg 1, 3 ja § 22-1 nõuete rikkumist. RiPS § 6 lg 1 kohaselt piiririba moodustab välispiiril riigipiirist, piirijõe või -oja kaldast või piiriteest sisemaa poole asuv maa-ala, kus on lubatud üksnes tegevus, mis on seotud piirimärgi ja piiririba korrashoidmise ja kontrollimisega ning riigipiiri valvamise või riigipiiri ületava kommunikatsiooni remontimise ja hooldamisega. RiPS § 6 lg 3 järgi piiririba laiuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega, arvestades piiririba kujundust ja selle elementide rajamise vajadust, taristu ohutuseks vajaliku maa-ala suurust ning looduslikke tingimusi. RiPS § 22 lg 2 kohaselt laienevad sama seadusega sätestatud riigipiiri ja piiririba tähistamise, hooldamise ning välispiiri valvamise, kaitsmise ja ületamise tingimused ning kord, piirirežiim, vastutus piirirežiimi rikkumise eest ning kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses riigipiiri kohta sätestatu ka sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajutisele kontrolljoonele. RiPS § 22-1 järgi kuni piiririba laiuse määramiseni käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel on piiririba maismaal kuni kümne meetri laiune riigipiiriga paralleelne maa-ala piirijoonest sisemaa poole. Looduslikul piirijoonel moodustab piiririba maa-ala piirijõe, -oja või -tee sisemaasuunalisi lookeid ühendava sirge lähtejooneni ja sellega paralleelne kuni kümne meetri laiune maariba sisemaa poole. Vabariigi Valitsuse 6.05.2015 määrusega nr 28 on kehtestatud „Riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist hõlbustavate märkide kuju, konstruktsioonid, elemendid ja mõõtmed ning nende paigaldamise kord“ (edaspidi määrus nr 28). Määruse nr 28 § 3 lg 1 kohaselt hoiatusmärk „SEIS EESTI RIIGIPIIR” hoiatab maismaal riigipiiri ja piiriveekogul piirirežiimi ala lähenemisest. Sama määruse § 8 lg 2 järgi hoiatusmärk „SEIS EESTI RIIGIPIIR” paigaldatakse maismaal piiririba sisemaapoolsesse serva, piiriveekogu jääle piirirežiimi ala sisemaapoolsesse serva või piiriveekogu kaldale. 5
(8)Seega RiPS § 22-1 sõnastusest saab järeldada, et piiririba võib olla ka väiksem kui kümne meetri laiune riigipiiriga paralleelne maa-ala piirijoonest sisemaa poole, kuna piiririba laiuseks on märgitud kuni kümme meetrit. Ent kohtu hinnangul on piiririba algus tähistatud hoiatusmärgiga „SEIS EESTI RIIGIPIIR” ka siis kui piiririba laius on väiksem kui kümme meetrit, sest määruse nr 28 järgi hoiatusmärk paigaldatakse piiririba sisemaapoolsesse serva. Seega pole võimalik, et piiririba asuks hoiatusmärgi ees. Vaidlust ei ole asjaolus, et menetlusalune isik 6.06.2022 viibis Võru maakonnas Setomaa vallas Lutepää küla piirkonnas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone, sh piirimärgi 472, läheduses. Seda on kinnitanud menetlusalune isik oma ütlustes, kaebuses ja kohtule esitatud vastuväidetes. Ka on menetlusalune isik üksikasjalikult selgitanud oma käitumist ja läbitud teekonda piiri ääres kuni hetkeni, mil ta piirivalvurite poolt kinni peeti, ning esitanud kohtule tõendina mitmed piiri ääres tehtud videod (002_long_street_stretch.mp4, 003_border_crossing.mp4, 004_dam_water_border.mp4, 006_arrest_area.mp4, 007_arrest_area.mp4) ja ühe foto (005_dam_water_border.jpg). Kohtu hinnangul omavad vaidlusaluses asjas tähtsust vaid videofailid 006_arrest_area.mp4 (edaspidi video nr 006) ja 007_arrest_area.mp4 (edaspidi video nr 007), sest ülejäänud videod ja foto ei ole seotud menetlusalusele isikule etteheidetava rikkumisega. Kuigi videotel nr 006 ja 007 menetlusalune isik kommenteerib ümbruskonda inglise keeles, on võimalik kasutada videotel nähtuvat teavet ka ilma menetlusaluse isiku kommentaare kuulamata. Videolt nr 006 on näha läbi metsa kulgev kitsas teerada mis viib piiri äärde ning menetlusalune isik seisab hoiatusmärgi „SEIS EESTI RIIGIPIIR“ ees. Hoiatusmärgi taga on Eesti Vabariigi piiripost, millelt on eristatavad viimased numbrid „72“. Menetlusalusele isikule heidetakse ette piiriribal viibimist piirimärk 472 läheduses. Menetlusalune isik on kohtule esitatud seisukohtades kogumina kirjeldanud oma teekonda metsarada pidi piirimärgi 472 juurde kui piirkonda, kus ta kinni peeti ja video tegi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et osutatud videol menetlusalune isik viibib just piirimärk 472 läheduses. Videolt nr 007 on näha, et menetlusalune isik seisab järgmise hoiatusmärgi „SEIS EESTI RIIGIPIIR“ ees ning selle märgi taga on Eesti Vabariigi piiripost, millel asuvad numbrid ei ole videolt tuvastatavad (numbrid on udused). Kohtu hinnangul võib järeldada, et tegemist on piirimärgiga 473, kuna videol menetlusalune isik osutab sõrmega tagasi eelmisele nurga peal asuvale piirpostile ja osutab sõrmega, kuidas ta piirimärk 473 juurde jõudis. Kohtu hinnangul videod nr 006 ja 007 tõendavad, et menetlusalune isik videote tegemise hetkedel piirmärkide 472 ja 473 läheduses piiriribal ei viibinud. Samas videod ei tõenda ega lükka ka ümber asjaolu, kas menetlusalune isik piirimärgi 472 juurest liikumiseks piirimärk 473 juurde piiriribal viibis, sest vastavat liikumisteekonda ennast videotelt ei nähtu. Kohtu hinnangul ei tõenda usaldusväärselt menetlusaluse isiku viibimist piiriribal ka kohtuvälise menetleja elektroonilise valveseadmega tehtud pilt (PPA toimik; tl 31 pöördel). Kuigi kiirmenetluse otsuse koostamisel ei ole kohtuväline menetleja ühelegi pildile kui tõendile tuginenud, on see pilt kohtule tõendina esitatud. Kohtuvälise menetleja esindaja on oma kirjalikus arvamuses selgitanud, et menetlusaluse isiku asukoht piiriribal on üles salvestatud RiPS § 9-5 lg 1 alusel maastikule paigaldatud elektroonilise seadmega. Pildilt on näha vasakult paremale valge-musta triibulise posti küljes kollane hoiatussilt, puitposti küljes olev hoiatussilt, piiriribal liikuv isik, küntud jäljeriba, Eesti Vabariigi piiripost 472 ja Venemaa Föderatsiooni piiripost 472. Kuna elektroonilise seadme kaudu saadava info kasutamine on piiratud RiPS § 9-5 lg 2 alusel, ei ole pilt tõendina fikseeritud. Tõendiks on tunnistaja ütlused, mis tuginevad pildi vaatlusele ja paigutavad menetlusaluse isiku ilma igasuguste kahtlusteta piiriribale. 6
(8)Menetlusaluse isik on kaebuses märkinud, et Saatse kordonis ametnikud näitasid talle rikkumise tõestusena valvekaamerate poolt tehtud pilti. Menetlusaluse isiku kinnitusel on pildil tema, kes kõnnib vaidlusaluses piirkonnas ringi. See pilt ei tõenda tema viibimist piiriribal piirimärk 472 läheduses. Menetlusalune isik leiab, et antud fotolt võib foto tegemise nurga tõttu ekslikult jääd mulje, et ta asub hoiatusmärgi taga piiriribal. Vastupidiselt kohtuvälise menetleja esindajale leiab menetlusalune isik, et sel fotol ei asu ta küntud pinnasega piiriribal, vaid tema jalad on kõrge niitmata rohu sees. Kohus nõustub menetlusaluse isikuga selles, et fotolt ei nähtu nagu kõnniks ta küntud pinnasega piiriribal, vaid kõnnib küntud pinnase kõrval rohu sees. Kui menetlusalune isik kõndis küntud pinnasega alal, saanuks kohtuväline menetleja tuvastada sellel alal menetlusaluse isiku jalajäljed, mida aga tehtud ei ole. Seegi räägib menetlusaluse isiku poolt, et ta küntud alal ei kõndinud. Kuivõrd kohtu hinnangul osundatud pilt ei tõenda usaldusväärselt menetlusaluse isiku viibimist piiriribal, ei tõenda menetlusaluse isiku viibimist piiriribal ka tunnistaja ütlused. Tunnistaja ei ole vahetult menetlusalust isikut piiriribal kõndimas näinud, vaid tema ütlused tuginevad osundatud pildi vaatlusele. Viimast on kinnitanud ka kohtuväline menetleja. Juba eelnevalt viidatud menetlusaluse isiku videod nr 006 ja 007 tõendavad muu hulgas ka piiri ja piiririba kulgemisteed. Videolt nr 006 nähtuvalt piirimärk 472 juures piir ei kulge mitte sirgjooneliselt, vaid teeb järsu pöörde, st piirpost 472 asub täpselt nurga peal. Selline käänukoht nähtub ka menetlusaluse isiku vastuväites esitatud fotodel ja kaardirakenduse Google Maps väljatrükkidel vaidlusaluse piirkonna kohta. Arvestades, et Eesti Vabariigi piiripost 472 ja selle ees asuv hoiatusmärk asuvad piiri ja piiririba kulgemistee käänukohas nurga peal, on iseenesest võimalik menetlusaluse isiku väidetu, et foto tegemise nurga tõttu võib fotolt jääda ekslik mulje nagu asuks menetlusalune isik hoiatusmärgi taga piiriribal. Fotol ei viibi menetlusalune isik hoiatusmärgi vahetus läheduses, vaid on sellest juba veidi eemaldunud, mistõttu ainuüksi selle asjaolu tõttu jääb hoiatusmärk menetlusaluse isiku selja taha. Just asjaolu, et antud kohas piiririba muudab suunda (on käänukoht), annab alust kahtluseks, kas fotolt nähtuv asetab menetlusaluse isiku ilmtingimata piiriribale. Tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, mis
§ 2ja Kr
MS § 7 lg 3 järgi tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Teistsuguse järelduse saaks foto alusel teha olukorras, kus piiririba kulgeks täiesti sirgelt. Sellisel juhul ei saaks tekkida kahtlusi, kummal pool hoiatusmärki inimene viibib. Eeltoodu alusel kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole olemasolevate tõenditega usaldusväärselt tõendatud menetlusaluse isiku viibimine piiriribal piirimärgi 472 läheduses. Seega kohus rahuldab menetlusaluse isiku kaebuse ja
§ 132p 3 alusel tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab menetluse Christian Funke väärteoasjas Ri
PS § 17-4 lg 1 (kiirmenetluse otsuses ekslikult üksnes § 17-4) järgi
§ 29
lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
§ 38lg 1 kohaselt menetluskulude arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. Käesolevas asjas on Kr
MS § 173 lg 1 p 3 ja § 177 p 3 alusel väärteomenetluse kuluks (lisakuluna) tõlgitasu 205,15 eurot (63,36 eurot – tl 24; 76,67 eurot – tl 47; 65,12 eurot – tl 57). KrMS § 173 lg 4 alusel jätab kohus tõlgitasu riigi kanda. Menetlusalune isik on kohtule esitanud maksekorralduse (tl 4), millest nähtuvalt on ta kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud rahatrahvi juba ära tasunud. Kaebuses on ta esitanud ka taotluse trahvi tagastamiseks. Kohus selgitab menetlusalusele isikule, et käesoleva kohtuotsuse jõustumise korral on tal võimalik esitada Politsei- ja Piirivalveametile taotlus 7
(8)makstud rahatrahvi tagasisaamiseks. Taotluse esitamiseks vajalik ingliskeelne blankett on leitav siit: https://www.politsei.ee/en/instructions/fines/information-about-payment-of-fines. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 8
(8)