KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 03. aprill 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-5445 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kaitsja Tanel Mällas (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu S.G i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistusaja algus 28.02.2014, karistusaja lõpp 28.02.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.03.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada S.G tingimisi enne tähtaega temale Pärnu Maakohtu 21.04.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 28.02.2020 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimese 14 (neljateistkümne) kuu jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada S.G suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel järgmised kohustused: 1 , 4, 7 ja 8 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või narkootikume tarvitavate ning käitlevate isikutega (välja arvatud lähisugulased); 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. S.G vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kuus
(6)kuud. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, S.G-le ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Pärnu Maakohtu 21.04.2015 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati S.G süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ning karistuseks mõistis kohus talle 6 aastat vangistust. KarS § 68 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistuse kandmise alguseks 28.02.2014. Kohus mõistis S.G õigeks süüdistuses KarS § 392 lg 2 p 2 järgi. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes isiku allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste täitmisele. Kohtuistung 29.02.2017.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et on aru saanud, et ükski rahasumma ei kaalu üles elu vabaduses ja õppetund on piisav olnud. Vabanedes tahab anda panuse pere hüvanguks, endale välja teenida pensioni, ausalt leiba teenida ja eluga edasi minna, töötegemise harjumus on olemas, on kutseline autojuht, kuid ka tehnilisel alal, ehitusel või puidutööl ei jää jätta. Kinnitas, et garantiikiri on ehitustöölisena töötamiseks olemas, kanepist on loobunud ja suhtleb abikaasa lähisugulastega, kes ei ole kriminaalid. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör märgib, et nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja elektroonilise valve pikkuse kohta. Prokurör lisab, 2 et kinnipeetava käitumine vanglas (töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine distsiplinaarkaristuste puudumine) viitab sellele, et kinnipeetav on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokuröri hinnangul on kinnipeetava taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Prokurör lisab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni ning lisakohustuste raames saab maandada uute süütegude toimepanemise riske. Kaitsja rõhutas, et äärmiselt oluline on kinnipeetava käitumine vangistuse ajal ehk et kolme aasta jooksul ei ole S.G ühtegi rikkumist toime pannud ja seda olukorras, kus piisab vanglas pisimastki asjast, et distsiplinaarkaristus saada. Isiku elukoht elektrooniliseks valveks on kontrollitud, garanteeritud töökoht aitab isikul naasta ellu. S.G on aru saanud oma eksimusest, karistuse eesmärk on täidetud ning karistuse edasine kandmine vanglas ei annaks sama efekti, kui isiku ennetähtaegne vabastamine. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et S.G saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. S.G käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht abikaasa juures. Tegemist on 2-toalise heas korras korteriga ning kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanik ehk kinnipeetava abikaasa on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Suhted lähedastega (abikaasa ja poeg) on head ja toetavad ning kinnipeetav on abikaasa poolt koju oodatud. Kriminaalkorras karistatud vennaga lähedasi suhteid pole. Poeg elab ja töötab xxxx, suheldakse tähtpäevadel. 3 Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx ehitustöölisena, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et S.G on vanglas läbinud Corrigo tugigrupi tegevuse, kus ta tegeles oma sõltuvusprobleemiga ning selle tulemusena on valmis sõltuvusainetest loobuma. Ka on isik vanglas osalenud tööhõives, ka AS Eesti Vanglatööstuse tootmistsoonis ja käesoleval ajal omandab abikoka eriala. Seega on kinnipeetav vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Vangla iseloomustuse kohaselt S.G kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, mõistab ühiskonnas kehtivaid reegleid, ametnikega on sõbralik ning koostööaldis, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt, motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on suur. Isikul on selged ja reaalsed eesmärgid tulevikuks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 14%, mis on oluliselt madalam keskmisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Lisaks märgib kohus, et katseajal saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontrolli jooksul saab isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida suhteliselt pikk katseaeg. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.G kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab igapäevaeluga kohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 6 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4