1-16-905/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. september 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-905 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Ain Tali Kaitsja Matti Reinsalu (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu M.J , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 28.02.2017 ja lõpp 28.02.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.09.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta M.J vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista M.J-ilt menetluskuluna riigituludesse 182,64 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700012639, selgitusse märkida: „1-16-905, M.J, menetluskulu“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 182,64 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu M.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, M.J-ile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. M.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.03.2016 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 kohaselt ei pööranud kohus mõistetud karistust täitmisele 3-aastase katseajaga. Katseajaks allutas kohus M.J-i kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 10.04.2017 määrusega pöörati M.J-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna isik rikkus kontrollnõudeid. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 07.04.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla M.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung M.J taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul läheb ta vabanemisel tööle ja hakkab mingite summade kaupa oma võlgasid tasuma, tunneb tööandjat juba varasemast ajast, on selles ettevõttes praktikal ja mitteametlikult tööl ennem olnud. Kinnitas, et ei hakka enam mingi jamaga tegelema, alates 2015 lõpust ei tarvita enam midagi ja suudab kriminaalhoolduse nõudeid järgida, kuna tahab elada normaalselt ning on aru saanud, et vanglas viibimine on ajaraisk. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et isik on seni oma karistust kandnud kuulekalt, kuna distsiplinaarkaristused puuduvad. Ka on isikul olemas kindel elukoht, töökoht ja toetav tugivõrgustik ning kinnipeetav on teadlik kõikidest piirangutest, mis kaasnevad ennetähtaegse vabanemisega, seega kontroll isiku käitumise üle peaks välistama võimaliku ohu. Kaitsja toetas M.J-i taotlust ning palus kohtul kaaluda isiku ennetähtaegset vabastamist. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga, ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. M.J käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, seega ei ole uue kuriteo toimepanemine olnud juhuslik ning kohtul on alust arvata, et M.J-i puhul ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Sooritatud kuritegude dünaamika on varieeruv: on esinenud vargusi, asja omavolilist kasutamist, ametniku vastu vägivalla kasutamist ja solvamist, joobes juhtimist, omavolilist sissetungimist ning ametialast võltsimist. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, sest enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 2-toalise korteriga, mis on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik ning vajalikud nõusolekud on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et vabanedes ootab teda toetav sotsiaalvõrgustik ema ja venna näol. Suhted lähedastega on head ja toetavad, ema on valmis isikut vabanemisel moraalselt toetama. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ka pereliikmeid (vend). Kuna eelnevalt on kuritegusid toime pandud ka grupis, siis kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kohtu hinnangul kinnipeetava taasühiskonnastumist. Isik ise ei pea ennast mõjutatavaks. Isikule on töökoha garanteerituse kohta garantiikirja väljastanud xxxx. Kuna garantiikirjas ei olnud märgitud ettevõtte juhatuse kontaktandmeid, siis ei olnud kriminaalhooldajal võimalik töökoha garanteerituse kohta kinnitust saada. Seega ei ole töökoha olemasolu kinnitust leidnud. Kohus märgib, et vanglas ei ole isik tööle asuda soovinud. Vabanemisel võivad majanduslikke raskusi tekitada tasumata võlgnevused summas 14 582 eurot, seega peaks töökoha olemasolu ja sellega kaasnev igakuine stabiilne sissetulek olema kinnipeetava jaoks äärmiselt oluline. 3 M.J oli enne vangistust probleeme alkoholi tarvitamisega, enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 65% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52%, mis on keskmisest sedavõrd kõrgem näitaja, et M.J on märgitud ohtlikuks avalikkusele. Ohustatud on ühiskond tervikuna ja oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes. M.J-i on väärteokorras karistatud 47 korda. Vangla iseloomustuse kohaselt M.J õigustab osaliselt oma süütegusid ja leiab, et enamus väärtegusid on toime pandud nii ammu, et neil ei ole enam tähtsust. Probleemide lahendamise oskus on kesine, teise inimese seisukohaga ta ei arvesta, käitub mõtlematult ja impulsiivselt. Eesmärgid tulevikuks on reaalsed (tuua sõbranna Venemaalt Eestisse elama ja luua perekond), kuid puudub arusaam, kuidas seda teha. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Seega varasem tingimuslik karistus ei ole M.J-ile positiivset mõju avaldanud. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseja tingimuste rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. M.J-i puhul puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja võimaliku töökoha olemasolu) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist (korduvkaristatus, katseaja nõuete rikkumine) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
5. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
6. septembri 2017 määrus jätta muutmata.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata.
8. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu makstava riigi õigusabi tasu suuruseks M.J-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot.
9. Mõista M.J-ilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot.
10. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
11. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Riigikohtu 30.10.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta M.J-i kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebus menetlusse võtmata. 20.09.2017 kohtumäärus 1-16-905 jõustus
12. oktoobril
13. a Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5