1-16-905/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-905 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valve alla Süüdimõistetu I.B (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
8. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
9. septembri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu makstava riigi õigusabi tasu suuruseks I.B-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot. Mõista I.B-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. märtsi 2016 otsusega tunnistati I.B süüdi KarS § 215 lg 2 p-de 1,2 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. Karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. I.B allutati käitumiskontrollile ja teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Viru Maakohtu
12. aprilli
13. a määrusega pöörati karistus täitmisele, kuna I.B rikkus kontrollnõudeid. Karistuse kandmise alguseks luges kohus
14. aprilli
16. Viru Vangla esitas
17. augustil 2017 maakohtule taotluse vabastada I.B elektroonilise valve alla.
18. Vangla ja prokurör ei toeta I.B ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega.
19. Viru Maakohtu
20. septembri 2017 määrusega jäeti I.B vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohus tõi välja, et I.B on end vangistuses õiguspäraselt üleval pidanud. Tema ennetähtaegse vabastamise välistavad aga korduv kriminaalkorras karistatus (6 korda), mistõttu on alust arvata, et tegemist ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Sooritatud kuritegude dünaamika on varieeruv ning selle soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kui I.B ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi kuritarvitamisest, siis suureneb uute kuritegude toimepanemise oht. Ehkki elektroonilise valve seadme paigaldamiseks kõik vajalik on olemas ning ka toetav sotsiaalvõrgustik on I.B olemas, on isiku tutvusringkonnas ka kriminaalkorras karistatud pereliige. Grupis toimepandud kuriteod näitavad, et kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastamist. Ka garanteeritud töökoha olemasolu ei ole kinnitust leidnud, sest seda kontaktandmete puudumise tõttu kontrollida ei olnud võimalik. Kohus märkis, et I.B ei ole vanglas olles tööle asuda soovinud. Vabanemisel võivad tekitada raskusi võlgnevused, mistõttu pidas kohus oluliseks, et I.B oleks vabanedes kindel töökoht ja stabiilne sissetulek. Kohus luges suureks ka I.B riski panna toime uusi kuritegusid tulenevalt vangla poolt välja arvutatud riskiprotsendist ning märkis ära, et I.B on väärteokorras karistatud 47 korral. Kohus tõi välja, et vangla iseloomustuse kohaselt õigustab I.B osaliselt oma süütegusid ja leiab, et enamus väärtegusid on toime pandud nii ammu, et neil ei ole enam tähtsust. I.B probleemide lahendamise oskus on kesine. Ta ei arvesta teiste inimeste seisukohaga, käitub mõtlematult ja impulsiivselt. Eesmärgid tulevikuks on küll reaalsed, ent kuidas neid realiseerida, puudub tal arusaam.
21. Kaitsja taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja I.B vabastamist määruskaebuses toodud asjaoludel. ennetähtaegselt Määruskaebuse esitaja märgib, et I.B ei ole distsiplinaarkaristusi ning lühikese karistusaja tõttu ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Ka I.B muu käitumine on olnud nõuetekohane. Ta suhtub ametnikesse hästi ning konflikte ei esine. Kohtuistungil kinnitas ta, et on nõus täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Ta kinnitas ka soovi vabaneda. Vabaduses ootavad ema ja vend, kellega suhted on head. Ema on nõus poega toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Tingimused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks on täidetud. I.B teab, et tema varasemate probleemide peamiseks põhjuseks on alkohol. Ta ei soovi oma vigu korrata ning on järeldused teinud. Vabanemisel on tal garanteeritud töökoht. Kaitsja ei vaidlegi vastu, et I.B on olnud kriminaalne minevik. Samas aga kahetseb ta tehtut, on süüd tunnistanud ning teinud ka vanglas igapäevaselt kõik selleks, et muutuda ja seda ka ühiskonnale näidata. Lahendis ei ole arvestatud I.B isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskenduti varasemale elukäigule. Mineviku arvestamine ei tohiks võtta isikult oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ja karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist, ei kao ära ka siis, kui I.B vabaneb tähtaegselt
22. veebruaril
23. Võimaliku riski maandamiseks oleks seega otstarbekas vabastada I.B riigipoolse järelevalvega. See aitaks ka paremini sotsialiseeruda 2 ning oma käitumine kooskõlla viia seadusest ja ühiselu reeglitest tulenevaga ning täidaks vangistuse eesmärki teiste, riigi jaoks palju odavamate vahenditega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus, vaadanud läbi kaebuse ja maakohtu määruse ning toimiku, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
25. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
26. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheidetega, et maakohtu määrus keskendub vaid I.B minevikule ning ei arvesta tema positiivseid püüdlusi, vabanemisejärgseid tingimusi ega I.B isikut. Kohus on arvestanud nii seda, et I.B ei ole distsiplinaarkorras karistatud kui ka asjaolu, et tal on toetav sotsiaalvõrgustik ema näol. Samuti on maakohus hinnanud I.B vabanemisejärgseid tingimusi, leides, et kinnipeetava taasühiskonnastamist ei soodusta kriminaalkorras karistatud isikutega läbikäimine. Kohus on analüüsinud ka I.B väidet asuda tööle, ent sedastanud, et kuna kriminaalhooldaja ei saanud seda väidet kontrollida, ei ole töökoha olemasolu kinnitust leidnud. Ka I.B isikut on kohus kaalutlusotsust tehas arvestanud, kui osundas sellele, et süüdlasel on probleeme alkoholi liigtarbimisega, mis on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on analüüsinud I.B hoiakuid ja suhtumisi (puudulik probleemilahendusoskus, mõtlematu ja impulsiivne käitumine). Ringkonnakohus möönab, et kõik eeltoodud põhjendused kogumis näitavad, et maakohtul ei tekkinud usku, et I.B karistuse eesmärgid on täidetud. Samuti ei tekkinud maakohtus veendumust, et I.B suudab katseaja edukalt läbida. Ka tema varasem katseaeg luhtus.
27. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. Ringkonnakohus märgib, et positiivsed asjaolud, nagu elukoht ja ema toetus, olid I.B ka enne karistuse kandmisele asumist. Uute kuritegude toimepanemist ei ole see ära hoidnud. I.B-le ei ole tõepoolest lühikese karistusaja tõttu koostatud individuaalset täitmiskava ning et teda ei ole ka distsiplinaarkorras karistatud. See võimaldab teha järelduse, et I.B käitumine on olnud nõuetekohane. Ehkki süüdlasel vanglas ei ole ametnikesse suhtumisega probleeme, on iseloomustuses siiski välja toodud (tuginedes toimepandud süüteole), et I.B võib ohustada ametnikke (mh kasutada vägivalda ametiülesandeid täitvate ametnike vastu). Seega ei saa teha isiku suhtumisest vangistuses kaitsjale meelepärast järeldust, et I.B suhtub ametnikesse hästi. Ehkki I.B kohtuistungil kinnitas, et on nõus täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kohustusi ning soovib vabaneda, ei veena see kriminaalkolleegiumi, et süüdlase katseaeg ka sel korral õnnestuks, sest tema karistuse täitmisele pööramise põhjuseks oli mõjuva põhjuseta registreerimiskohustuse rikkumine ning kriminaalhooldajalt luba küsimata Eestist lahkumine. Kui isikut ei hoidnud kriminaalhooldusest kõrvale hoidumast karistushirm, siis puudub igasugune kindlustunne, et I.B sel korral samamoodi kohtu usaldust ei kuritarvita. Kuigi kaitsja väitel I.B teab, et tema varasemate probleemide peamiseks põhjuseks on alkohol ning on oma järeldused teinud, näitab I.B kuritegude muster, et probleemid alkoholiga on tõsised: sh on süüdimõistetud korduvalt karistatud joobes juhtimise eest ning alkoholiseaduse rikkumise eest. Enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Seega tuleb nõustuda maakohtuga, et kui isik alkoholi tarvitamisest hoiduda ei suuda, suureneb ka uue kuriteo toimepanemise risk.
28. Ringkonnakohus nõustub iseenesest kaitsja argumentidega, et riigipoolne järelevalve on vajalik, sest võimaldab ühelt poolt riske maandada ja teiselt poolt isikut sotsialiseerida, ent seda saab 3 kohaldada olukorras, kus kohus on veendunud, et süüdlase karistuse eesmärgid on täidetud enne karistuse lõpptähtaega ning ta suudab kriminaalhoolduse nõudeid täita. I.B puhul maakohtul selline veendumus puudus ja see puudub ka apellatsioonikohtul. Seetõttu tuleb I.B jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
29. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on kirjutanud määruskaebust 1,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi I.B kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau