lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Aasmann Süüdistatav N.G – isikukood XXX, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel vene keel, töökoht xxxxOÜ, varem kriminaalkorras karistatud 02.11.2010.a.
MS § 238 lg 2,
lg 1 alusel rahalise karistusega 271 päevamäära, so 13 550 Eesti krooni,
24.05.2016.a. Harju Maakohtu määrusega asendati N.G-le 02.11.2010.a. kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus 866 eurot üldkasuliku tööga 90 tundi tähtajaga 1 kuu. Üldkasuliku töö tunnid sooritatud 08.07.2016.a. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.G
lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.
kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 360 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et N.G peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei tarvita alkoholi; 8.osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 1 alusel määrata N.G katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Välja mõista N.G-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 60 eurot ja joobe tuvastamise kulu 38 eurot riigituludesse. Kohustada N.G tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja joobe tuvastamise kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 70,67 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja joobe tuvastamise kulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „N.G, kriminaalasi 118-2290, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee).
Liiklusseaduse § 127 alusel on N.G kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõend - CD-plaat (asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
alusel mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning milline karistus on kehtiv, uuesti juhtis tahtlikult 19.11.2017.a. kella 22.15 ajal Tallinnas, Narva mnt-l Vormsi 3 juures mootorsõidukit Volkswagen Phaeton reg/nr xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 2106T kohaselt uuritaval oli uuringu läbiviimiseks võetud veres etanoolisisaldus 3,06 ± 0,06 mg/g, k=2, alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 3,00 mg/g), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1/ Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1/ Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega N.G , mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, pani toime
Süüdistatav N.G, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 16.03.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör süüdistatav N.G süüdi tunnistamist ja karistamist
424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta. Vastavalt
lg 1, 2, 3, 4 asendada mõistetud vangistus, 1 aasta, üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega kokku 360 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 2 aastat, mille jooksul N.G peab vastavalt
lg 4 järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule ja
Vastavalt
lg 1 punktidele 1-6 on N.G käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 ja ) p 8 kohaselt on N.G kohustatud käitumiskontrolli ajal: p 2 - mitte tarvitama alkoholi p 8) - osalema sotsiaalprogrammis.
Vastavalt LS § 127 on N.G kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- CD plaat, mis asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 60 eurot ja joobe tuvastamise kulu 38 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „ .“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.