Obsah (5)

§ 12§ 15§ 16§ 2§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. jaanuar 2022, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3893 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi U.N-i (U.N) väärteoa

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud U.N-i poolt mootorsõiduki juhtimine lubatud suurimat sõidukiirust ületades. Menetlusaluse isiku U.N-i kohtuvälises menetluses antud ütlustest (tl 16) nähtub, et Kiltsi asulast väljuval suunal peatati tema juhitud rendiauto Xxxx. Kuna asula oli lõppemas, siis võis ta asulast väljudes pisut lubatud kiirust ületada. Ta ei ole veendunud politsei mõõtmistulemuses, kuna politseiauto mõõtis kiirust sõitvast autost samal ajal ise järsult pidurdades. Tunnistaja T. L. kohtuvälises menetluses antud ütlustest (tl 17) nähtub, et 07.10.2021 olles patrullteenistuses koos patrullpolitseinik T. P.iga, teostades liiklusjärelevalvet, mõõtsid nad mootorsõidukite liikumiskiirust Järva-Jaani – Pikevere – Ebavere mnt-l. Kell 12.19 fikseeris T. P. mootorsõiduki liikumiskiiruseks 78 km/h, mootorsõiduk oli asulasisesel teel, suurim lubatud sõidukiirus on Kiltsi alevikus 50 km/h. Mootorsõiduk oli nimetatud mnt

1. km-l suunaga JärvaJaani, politseisõiduk asus kiiruse mõõtmise hetkel asulavälisel teel. Nad andsid mootorsõidukile peatumismärguande siniste-punaste vilkuritega, mootorsõiduk Xxxx reg nr xxxx peatus, seda juhtis U.N (ik: XXX). 6 Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 18) nähtub, et Järva-Jaani – Pikevere – Ebavere mnt-l patrullpolitseinik T. P. teostas riikliku järelevalve korras U.N-i poolt juhitud mootorsõiduki Xxxx xxxx liikumiskiiruse mõõtmist 07.10.2021 kell 12.
2. Mõõtmise koht: Järva-Jaani – Pikevere – Ebavere mnt
3. km, Kiltsi, sõidu suund: Järva-Jaani. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul: 50 km/h. Kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit: Stalker II MDR nr AS
4. Seadme testid: 07.10.2021 kell 07.15, seade töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: koht – asulasisene tee; nähtavus – hea; valgustus – valgeaeg; ilmastik – sademeteta; teeolud – kuiv; teekate – kattega tee; sõiduradade arv 2 – kahesuunaline tee. Mõõtja asukoht: liikus 1 sõidurajal. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal: statiivil. Kiirusmõõturit kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel – 72 km/h. Mootorsõiduk liikus 2 sõidurajal, vastassuunalisel, lähenes, liikus üksinda. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlane. Kiirusmõõturi lugem 78 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 7 km/h. Lõplik mõõtetulemus 71 km/h (21 km/h ületust). Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Menetlusalune isik allkirjastas kiirusmõõturi kasutamise protokolli ning kirjutas protokolli avaldusena, et mõõtmiskaugust ei ole märgitud. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et menetlusalune isik U.N rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja poolt kaebuses toodud väidetega. Esmalt väidab kaebaja, et Kiltsi asulas sõites jälgis ta oma auto spidomeetrit ja see oli ca 55 km/h, mis tähendab, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus spidomeetri järgi oli üle lubatud 50 km/h. Lisaks on kaebaja kohtuvälises menetluses andnud ütlusi, et kuna asula oli lõppemas, siis võis ta asulast väljudes pisut lubatud sõidukiirust ületada, millest võib järeldada, et enne asula lõppu lisas ta veel kiirust. Menetlusalune isik väidab kaebuses, et talle vastutulev sõiduk (s.o politseisõiduk) vänderdas ebatavaliselt ja seetõttu vähendas ta veelgi enda juhitava sõiduki kiirust. Need väited aga ei ühti tema poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega. U.N ei ole kohtuvälises menetluses öelnud seda, et vastutulev sõiduk (s.o politseisõiduk) oleks ebatavaliselt vänderdanud ja tema oleks seetõttu sõidukiirust vähendanud. Ta on öelnud seda, et ei ole veendunud politsei mõõtmistulemuses, kuna politseiauto mõõtis kiirust sõitvast autost, samal ajal ise järsult pidurdades. Kaebaja märgib, et kiiruse mõõtmine toimus politseisõidukile paigutatud kiirusemõõtjaga, mis arvestab mõõtmisel mõlema sõiduki kiirust ja selle põhjal leiab vastutuleva sõiduki kiiruse. Ta palus selgitust, milline oli mõõtmise hetkel sõidukite vaheline kaugus ja asukoht, kuid politseiniku kinnitusel nende kasutatav kiirusmõõtur seda infot ei anna. Kohus märgib, et kiirusmõõturi kasutamise protokoll on täidetud korrektselt. Mõõtmiskaugust ei ole selles fikseeritud (seade ei ole seda võimaldanud). Kaebaja ei ole selgitanud, mida muudaks teadmine täpsest mõõtmiskaugusest. Lisaks märgib kaebaja, et kiirusemõõtja oli väidetavalt taadeldud sama päeva hommikul (protokollis märgitud taatlemine umbes kella 7 paiku hommikul), samas on ilmne, et taatlemine sai toimuda vaid visuaalse vaatluse teel, kuid selle mõõtetäpsust ei hinnatud tegelikult kahe fikseeritud kiirusega liikuva objekti kontrollitud tingimustes kiiruse mõõtmise teel. Kohus märgib, et kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt (tl 18) viidi läbi 07.10.2021 kell 07.15 seadme testid. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuse töötlemisele“ § 6 lg 4 kohaselt iga 7 päev enne mõõtetegevuse alustamist viiakse läbi järgmised testid: 1) kiirusmõõturi töökorras oleku kontrollimine vastavalt tootja kasutusjuhendile; 2) ekraani kontrollimine, kusjuures kiirusmõõturi skaalanumbrid peavad olema selgelt loetavad ja kõik ekraani kuvamissektorid peavad töötama; 3) laserkiirusmõõturil sihiku test ja nulltest. Määruse nr 78 § 6 lg 1 kohaselt kontrollitakse mõõtmise ettevalmistamisel ka seda, et kiirusmõõturi taatluskohustus oleks täidetud. Seega seadme testid, mis viidi läbi mõõtmispäeva hommikul, ei ole sama, mis seadme taatlemine. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud taatlustunnistusest nr TTRS -20/00226 (tl 26) nähtub, et mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS005418 on taadeldud 20.10.
5. Taatlustunnistuselt nähtub, et mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Mõõteseaduse § 6 lg 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded1“ lisas on esitatud eri liiki mõõtevahendite taatluskehtivusajad ning lisas esitatud tabeli p 7.2 kohaselt on kiirusmõõturi taatluskehtivusaeg 1 aasta. Mis puutub kaebaja väitesse selle kohta, et mõõtetulemus on ebausaldusväärne, kuna autode spidomeetrid ei näita tegelikku kiirust, siis kohus leiab, et antud juhul ei puutu see asjasse. Kohus nõustub sellega, et sõidukite spidomeetrid võivad olla ebatäpsed, kuid märgib, et kiirusemõõtur ei ole seotud sõiduki spidomeetriga, mistõttu ei mõjuta sõidukite spidomeetrite ebatäpsus mõõtevea kumuleerumist, nagu menetlusalune isik oma kaebuses üritab tõestada. Kaebaja on välja toonud, et politseipatrull arvestas mõõteveaga 7 km/h, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ Lisas 1 välja toodud laiendmääramatusest, mis punktis 3 esitatud tabeli kohaselt vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel on 7 km/h, kui sõidukid liiguvad kiirusega 61-80 km/h. Võrdlusena on kaebaja välja toonud, et kui sõidukid liiguksid sama kiirusega samas suunas, siis loetakse laiendmääramatuseks 5 km/h ning mõõtmisel paigal seisva mõõturiga on laiendmääramatus vaid 3 km/h. Eeltoodust nähtub, et ka õigusaktides on kõige ebatäpsemaks mõõteviisiks peetud vastutuleva sõiduki kiiruse mõõtmist ja selles olukorras loetakse mõõteviga kõige suuremaks. Kohus möönab, et nii see võib olla, kuid juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et seetõttu ongi vastassuunas liikuva sõiduki mõõtmisel laiendmääramatuse väärtused suuremad, et mõõtetulemus oleks määratletud vea piires õige. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki sõidukiiruse arvestamisel korrektselt lahutanud maha laiendmääramatuse 7 km/h ning lugenud tema sõiduki kiiruse lõplikuks mõõtetulemuseks 78 – 7 km/h, s.o 71 km/h. Kaebuse esitaja ei ole viidanud sellele, et kohtuväline menetleja oleks rikkunud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuse töötlemisele“ §-s 9 sätestatud nõudeid mõõtmistegevusele. Kohus selgitab, et väidetav rikkumise koht on fikseeritud kiirusmõõturi kasutamise protokollis. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 § 10 lg 1 p 3 kohaselt kantakse mõõteprotokolli selle sõiduki asukoht teel, mille sõidukiirust mõõdeti. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt oli selleks Järva-Jaani – Pikevere – Ebavere mnt
6. km, Kiltsi. Seega asus menetlusaluse isiku juhitud sõiduk mõõtmise hetkel asulasisesel teel Kiltsi alevikus. Menetlusalune isik ei ole seda ka väärteo kohta kohtuvälises menetluses antud ütlustes kahtluse alla seadnud. Kohtu hinnangul on väärteomaterjalidest nähtuvalt kiiruse mõõtmine läbi viidud pädeva mõõtja poolt, kasutades taadeldud mõõtevahendit. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas 8 kehtivat taatlust ning kiiruse mõõtmisel järgiti kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodikat. Kiirust mõõtnud patrullpolitseinik T. P. on täitnud kiirusmõõturi kasutamise protokolli ning fikseerinud seadme näidu vastavalt mõõtemetoodikale. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul mõõtetulemus mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt jälgitav.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani menetlusalune isik U.N toime kaudse tahtlusega. Kohtuvälises menetluses antud ütlustest nähtub, et ta möönis, et kuna asula oli lõppemas, siis võis ta asulast väljudes pisut kiirust ületada. Seega U.N asulasisesel teel kiirendades, pidi vähemalt pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning möönma seda. Kohus leiab, et lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 21 km/h asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, on tõsine rikkumine. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 8.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik U.N.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis U.N-i puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et U.N-i süü on keskmisest väiksem – kiirust on ületatud 21 km/h, mis on LS § 227 lõikes 2 nimetatu (21-40 km/h) alumine määr. LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest nähakse karistusena ette rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 2 alusel määranud U.N-ile karistuseks rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.

§ 56

lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku U.N-i puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõttest (tl 19) nähtub, et menetlusalusel isikul U.N on 1 kehtiv väärteokaristus, mis on määratud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. 04.08.2021 karistati teda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 34 trahviühikut, s.o 136 eurot, karistus on täidetud 06.08.

1. Eeltoodu viitab sellele, et vaatamata varasemale karistusele LS § 227 lg 2 järgi, ei ole U.N siiski mõistnud lubatud suurima sõidukiiruse järgimise olulisust. Kohus märgib, et lubatud suurimat sõidukiirust ületav juht ohustab oma teoga nii ennast kui ka teisi liiklejaid, kuna juhil ei ole võimalik õigeaegselt ja ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Arvestades seda, et menetlusalust isikut on veidi enam kui 2 kuud varem karistatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 34 trahviühikut, s.o 136 eurot, kuid see ei ole pannud teda oma liikluskäitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerima, siis võib talle määratud LS § 227 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast väiksemat karistust – rahatrahvi 40 9 trahviühikut, s.o 160 eurot - pidada isegi leebeks. U.N-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab isiku süüle, on põhjendatud ega kuulu vähendamisele.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133-134 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku T. P.i 07.10.2021 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr: 2590,21,004111 muutmata ja U.N-i kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 10