KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1971 Haldusa

) § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni punkt 1 ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa 04.06.2018 otsusega nr TVH/18/024529 tuvastati X-l osaline töövõime ja töövõime vähenemise periood 22.05.2018–21.05.
2. Eesti Töötukassa 06.06.2018 otsusega nr TVT/18/029036 määrati X-le töövõimetoetus perioodiks 22.05.2018–21.05.
4. Eesti Töötukassa 21.09.2018 otsusega nr TVT/18/047441 lõpetati alates 31.07.2018 X-le töövõimetoetuse maksmine, sest isiku tööleping OÜ-ga Y on lõpetatud 31.07.2018 ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu andmetel ei vasta töövõimetoetuse saaja ühelegi töövõimetoetuse seaduse § 12 lg 1 p-des 1–6 ja 8–14 sätestatud tingimusele ega ole võetud töötuna arvele.
5. X esitas 17.09.2022 Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles taotles järgmist: 1) tunnistada õigusvastaseks Eesti Töötukassa tegevus (tegevusetus), kuna aastatel 2018–2020 ei teavitatud kaebajat, et tal on õigus saada Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides 3-22-1971 töövõimetoetust ja tervishoiuteenuseid; 2) tunnistada õigusvastaseks Eesti Haigekassa tegevus (tegevusetus), kuna aastatel 2018–2020 ei teavitatud kaebajat, et tal on õigus saada tervishoiuteenuseid Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.
6. X täiendas 20.09.2022 kaebust kahju hüvitamise nõudega. Kaebaja taotleb mõista välja Eesti Töötukassalt ja Eesti Haigekassalt talle tekitatud mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel ning Eesti Töötukassalt ajavahemikul 31.07.2018–05.11.2019 töövõimetoetuse (osaline töövõime) saamata jäämisest tekkinud varaline kahju.
7. Tallinna Halduskohus jättis 03.11.2022 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning kaebuse käiguta. Kohus andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks (350 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ja allkirjastatud kaebuse esitamiseks) aega 10 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest. Kaebaja taotleb vastustajatelt moraalse kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel, mistõttu kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt tasumisele riigilõiv 350 eurot (riigilõivuseaduses (RLS) § 60 lg 3). Varalise kahju suurust pole kaebaja küll märkinud, kuid arvestades, et kaebajale määrati 06.06.2018 töövõimetoetus 7,2504 eurot ühe kalendripäeva eest ning kaebaja taotleb perioodi 31.07.2018–05.11.2019 eest saamata jäänud töövõimetoetust, on varalise kahju summaks 3349,70 eurot (462 × 7,2504). Toodud kahju hüvitamise summalt on makstav riigilõiv 3% ehk 100,49 eurot (RLS § 60 lg 2). Juhindudes

§ 104lg 1 teisest lausest, kuulub kaebuselt tasumisele riigilõiv 350 eurot.

Kaebus on perspektiivitu, mistõttu puudub alus menetlusabi taotluse rahuldamiseks (

§ 111lg 3).

1. Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2022 määrusega jäeti X määruskaebus halduskohtu 03.11.2022 määruse peale rahuldamata.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 05.12.2022 määrusega kaebuse. Kaebuse tagastamise aluseks oli

§ 121lg 1 p 2.

Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 määrus jõustus 22.11.2022. Seega oli kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg 02.12.2022 (

§ 67lg 4).

Kaebaja ei ole esitanud kohtule andmeid riigilõivu tasumise kohta. Neid andmeid ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Riigilõivu tasumata jätmise puhul on tegemist puudusega, mis takistab asja edasist menetlust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. X palub 20.12.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse, rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust tasumisest vabastamiseks ning saata asi halduskohtule läbivaatamiseks. Kaebaja on maksejõuetu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. X ei ole määruskaebust digitaalselt allkirjastanud, kuid on varem teiste haldusasjade raames samalt e-posti aadressilt ringkonnakohtuga suhelnud. Seetõttu ei kahtle ringkonnakohus määruskaebuse esitaja isikusamasuses (

§ 52lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 336 lg 4).

Ringkonnakohus võtab määruskaebuse

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1). 2

§ 201lg-le 4.

1. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus lahendati halduskohtu 03.11.2022 määrusega, mis jõustus 22.11.
2. Määruskaebuse esitaja ei saa pärast riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamist tugineda enam väitele, et ta on maksejõuetu, kui riigilõivu tasumisest vabastamist õigustavad asjaolud ei ole muutunud. Halduskohus ja ringkonnakohus leidsid, et riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu. Seetõttu ei oma kaebaja maksejõuetus riigilõivu tasumisest vabastamisel määravat tähtsust.
3. Kuna kaebaja ei tasunud tähtaegselt ega enne halduskohtu 05.12.2022 määruse teatavakstegemist nõutavat riigilõivu, oli kaebuse tagastamine

§ 121lg 1 p 2 ja § 39 lg 1 p 4 alusel põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) 3