Obsah (5)

§ 121§ 145§ 141§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 8. veebruar 2023 1-17-

§ 121

järgi mõisteti talle karistuseks 6 kuud,

§ 145

järgi 2 aastat ning

§ 141

lg 2 p 1 järgi 6 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Gromovskile karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti

1. august
2. Kinnipeetava karistusaeg lõppeb
3. veebruaril
5. Vangla esitas kohtule materjalid A. Gromovski tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, ent ei soosi seda. Samal seisukohal on prokuratuuri esindaja.
6. Tartu Maakohtu
7. jaanuari
8. a määrusega jäeti A. Gromovski tingimisi enne tähtaega vabastamata. Formaalsed eeldused

§ 76lg 2 p 2 järgi tingimisi ennetähtaegase vabastamise otsustamiseks on täidetud.

Materiaalsete aluste osas arvestas kohus, et A. Gromovski viibib vangistuses esmakordselt. Ta kannab karistust sõltuvussuhtes toime pandud vägivalla, suguühte või muu sugulise iseloomuga teo eest lapseealisega ja vägistamise eest, kui see on toime pandud noorema kui 18-aastase isiku suhtes. Seksuaalkuritegude toimepanemise põhjuseks võib pidada puudulikke probleemide lahendamise oskusi ja seksuaalset motiivi. Vägivallakuriteo põhjuseks puudulikke probleemilahendusoskusi ja impulsiivsust. Toimepandut A. Gromovski ei tunnista. Positiivsena tõi kohus välja vangla majandustöödes osalemise, enamasti viisakat suhtlust vanglaametnikega ning motiveeritust jätkata õiguskuulekalt. Ka B1 tasemel riigikeele omandamine ja soov õpinguid jätkata, on positiivne. Istungil kuuldu pinnalt järeldas kohus, et A. Gromovski on motiveeritud erinevates programmides osalema, ent paraku ei saa ta neis osaleda enne B2 keeletaseme omandamist. Head on ka vabanemisjärgsed tingimused ning võimalus oleks naasta endisele töökohale autojuhina.

1. Vabastamise vastu räägivad kuriteo raskus ja toimepandu mittetunnistamine. Paraku on süüdlase käitumisele ka vangistuses viimasel ajal olnud etteheiteid. Isiklikust toimikust nähtuvalt pani A. Gromovski lühikese perioodi jooksul (
2. ja
3. novembril 2022) toime rikkumised, mille eest teda karistati distsiplinaarkorras. Karistused määrati töökohustuse rikkumise ja ähvardavate väljendite kasutamise eest. Ühel korral piirduti noomitusega, teisel korral määrati kartser ühe kuu pikkuse katseajaga. Eelnevat arvestades ei saa praegu järeldada, et karistus oleks eesmärgi täitnud. Kui isiku käitumine on edaspidi laitmatu, saab kohus taaskord vabastamist kaaluda. MÄÄRUSKAEBUS
4. A. Gromovski palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega.
5. Maakohtu määruses on eksitavalt märgitud, et distsiplinaarkaristused määrati lühikese ajaperioodi jooksul. Esimene määrati
6. novembril 2021 (1 ööpäev kartserit 1 kuu pikkuse katseajaga). Selle konflikti kulminatsioonile eelnes pikaajaline psühholoogiline sobimatus. Sündmus mõjutas A. Gromovski tervist ning ta palus psühholoogilist abi, mis osutus aga väheefektiivseks. Ärrituvus ja närvilisus säilis,
7. a septembris/oktoobris lisandus mure ema tervise pärast. A. Gromovski vastas psühholoogi küsimuse peale mõtlematult ja ebaadekvaatselt. Tema tegu kvalifitseeriti kodukorra rikkumisena. Segadus kuupäevadega tekkis sellest, et esimene distsiplinaarkaristus oli kustunud, teist aga ei olnud A. Gromovski iseloomustuses veel kajastatud.
8. Kohus märkis õigesti, et A. Gromovskil on motivatsioon ja kindel soov jätkata elu seaduskuulekalt. Kirjavahetuses vanglaga kahetses ta oma käitumist eeltoodud juhtumites, vastastikused arusaamatused ja möödarääkimised seoses tööhõivega maandati. Tänu pühendunud professionaalidest vanglatöötajatele on paranenud A. Gromovski psühholoogiline seisund ning ta vabanes pidevast konfrontatsioonist vangla administratsiooniga. Murettekitav on endiselt ema tervise seisund, mille kohta A. Gromovski esitas tõendi eelmisel kohtuistungil aasta tagasi. Vabanemisel on talle kindlustatud elu- ja töökoht. Sõltuvusi pole. Seega on reaalne võimalus hakata võlgu likvideerima. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust maakohtu määruse tühistamiseks.
10. Määruses on tõepoolest eksitavalt märgitud, et distsiplinaarkaristused määrati A. Gromovskile lühikese ajaperioodi jooksul. Määruskaebusele lisatud käskkirjad kinnitavad määruskaebuse väidet – nimelt on üks distsiplinaarkaristustest määratud
11. novembril 2021, s.o praeguseks ajaks on vangistusseaduse § 65 lg 5 järgi tegemist kustunud karistusega. Küll aga ei tingi ühe distsiplinaarkaristuse ekslik arvestamine maakohtu määruse tühistamist. Kohtukolleegium märgib, et A. Gromovskil on siiski üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud
12. novembril 2022 ähvardavate väljendite kasutamise eest. Kuna õiguskuulekus karistuse kandmise ajal on ennetähtaegse vabastamise eeldus isiku edasise käitumise prognoosimisel, viitab distsiplinaarrikkumise toime panemine sellele, et A. Gromovskile 2 valmistab endiselt raskusi normikohane käitumine. Kaebaja ise möönab, et tal on ka pärast psühholoogilise abi saamist säilinud ärrituvus ja närvilisus ning see tingiski teda vastama psühholoogile mõtlematult ja ebaadekvaatselt. Seega – ehkki A. Gromovski kiidab pühendunud professionaalidest vanglatöötajaid, tänu kellele on paranenud tema psühholoogiline seisund, teisalt aga näitab distsiplinaarkaristuse määramine ähvardavate väljendite kasutamise eest, et see siiski nii ei pruugi olla. Arvestades nii distsiplinaarkaristuse ajastust kui ka asjaolusid, on endiselt kahtluse all A. Gromovski võimekus probleeme seaduskuulekal viisil lahendada ning ta võib käituda ebaadekvaatselt ka vabaduses viibides, kus järelevalve on vanglast leebem.
13. Ringkonnakohus möönab, et A. Gromovski vabastamise poolt kõneleb mitmeid asjaolusid – siinkohal on maakohus positiivsena juba hinnanud A. Gromovskil motivatsiooni ja soovi jätkata elu seaduskuulekalt. Samuti pidas maakohus headeks tema vabanemisjärgseid tingimusi.
14. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga aga selles, et teise olulise põhjusena annavad aluse A. Gromovskit mitte vabastada kuriteo asjaolud. A. Gromovski pani toime mitme aasta vältel kuritegusid – s.o seksuaalse enesemääramise vastased süüteod ja kehalise väärkohtlemise. Seksuaalse suunitlusega kuriteod olid ette planeeritud. Kohus arvestas, et A. Gromovski ei tunnista süüd ning et tema tegude põhjuseks olid puudulik probleemide lahendamise oskus ning seksuaalne motiiv, ent ka impulsiivsus. Ringkonnakohtu arvates ei ole uue raske kuriteo oht maandatud. Kinnipeetava individuaalsesse täitmiskavasse on
15. a planeeritud sotsiaalprogramm "Uus suund" ja vestlused psühholoogiga vägivallakuriteo ning emotsionaalse seisundi ja kohanemise teemadel. A. Gromovski käitumises ilmneb endiselt impulsiivseid jooni ning ka iseloomustuses sedastatakse, et kinnipeetav võib kergesti ärrituda ning väljendada ennast tahtmatult emotsionaalselt. Kohtukolleegium on seisukohal, et raskeid kuritegusid toime pannud kinnipeetava retsidiivsusrisk peab vabanemiseks olema eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked. Seksuaalkuriteod kuuluvad kataloogi, mille toimepanemise korduvtoimepanemise ohtu on ka Riigikohus hinnanud suureks (vt määrus asjas nr 3-1-1-103-06, p 15). Arvestades uue kuriteo riske ja kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal, retsidiivsusrisk väike ei ole ning A. Gromovskil tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas.
16. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3