← Eesti

1-22-3404/21

Obsah (8)§ 76§ 424§ 329§ 63§ 68§ 75§ 69§ 50

1-22-3404 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-22-3404 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Krim

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 kohus määrab: Jätta Verner Viira vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Verner Viirale, kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. 1

(6)1-22-3404 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Viru Maakohtu 13.10.
  2. a kohtuotsusega mõisteti Verner Viira süüdi

§ 424

lg 2 ja

§ 329

järgi ja karistati teda

§ 63

lg 1 sätteid kohaldades 1 aasta vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning V.

Viiral jäi kanda 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 08.02.

  1. a otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 07.03.
  2. a määrusega täitmisele pööratud karistuse osa 11 kuud ja 18 päeva vangistust võrra ning mõisteti V. Viira liitkaristuseks 1 aasta, 11 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.02.
  3. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 02.11.
  5. Viru Vangla esitas 27.12.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Viira vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Arvestades V. Viira ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava enne tähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla.
  6. Kohtule edastatud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ja toetab, sarnaselt vanglaga, V. Viira tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  7. Kohtuistungi toimumise eelselt esitas süüdimõistetu kaitsja Maano Saareväli kirjaliku seisukoha V. Viira ennetähtaegse vabastamise küsimuses, kus toob kokkuvõtlikult välja enda kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  8. Kinnipeetav V. Viira kinnitas 18.01.
  9. a kohtuistungil, et soovib enne tähtaega elektroonilise valve alla vabaneda. Ta omab sisenemise eest mitteettenähtud kambrisse ühte distsiplinaarkaristust, mille osas selgitas, et tegi valesti ja saab sellest aru, rohkem pole seda teinud. Ta tegi seda, kuna tahtis minna kaaskinnipeetavaga hommikul treeningule, oli kambris 10-15 sekundit. Vabaduses asuks ta tööle abitöölisena, hakates Harjumaal põrandaid paigaldama. Tööle läheks hommikul ja tuleks tagasi õhtul, Raasikult Harjumaale tööle minna ei ole V. Viira sõnul probleem. Eelnevalt kriminaalhooldusel olles ei asunud ta tööle, sest probleemiks oli alkohol, kuid nüüdseks on ta saanud aru, et nii edasi ei saa. Lähedastega on suhted head ja tutvusringkonnas ei ole kriminaalse taustaga isikuid. Vabanedes on tal uus elukoht, et olla vanadest harjumustest eemal. Lisaks on talle abiks noorem vend ja vanaisa on toodud Rakverest Viimsi hooldekodusse, seega tema uuele elukohale lähemale. Samuti tõi V. Viira välja, et tegeleb spordiga. Käitumiskontrolli nõuete rikkumised olid alkoholi tarvitamisest, V. Viira selgituste kohaselt oli ta alkoholiudus. Ta kavatseb kindlasti osaleda programmis. Kahe alkoholiravi ebaõnnestumise osas märkis, et xx oli ta 1,5 kuud, kuid probleemi ainult usuga lahendada ei ole tema hinnangul võimalik. V rehabilitatsioonikeskusest lahkus ise. Praeguseks on ta olnud 12 kuud kaine ja aru saanud, et selline elu ei ole õige ning ta ei taha sellist elu. Vangistuses on end „Eluviisitreening“ programmi järjekorda kirja pannud, kuid järjekord on pikk, umbes pool aastat. Praegu käib koristamas. Tagasilanguse vältimiseks on endale mõtestanud, et alkohol ei ole probleemide lahendus, vaid hoopis probleemiks. Vabaduses soovib hakata tegelema kodutute koertega, mis on talle südamelähedane. Autorooli istus sellises seisundis, sest alkoholi tõttu ei teinud adekvaatseid otsuseid, kuid selgitas, et edaspidi on see täiesti vastuvõetamatu. V. Viira märkis, et ta tahab elus edasi minna kainena ja tal on suur toetus perekonnalt.
  10. Kaitsja M. Saareväli toetas V. Viira ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja sõnul on V. Viira tabanud asja olemuse ja saanud aru, et kogu asja juurpõhjuseks on alkohol. Kaitsja märkis, et sund olla 12 kuud kaines olekus on stardiks kaineks eluks. V. Viiraga on viidud läbi rehabilitatsiooni vestluseid. Paranemise mõttes on täna asututud üks samm edasi võrreldes sellega, kui V. Viira vangi sattus. Vanglas viibimine on V. Viirale suureks õppetunniks 2

(6)1-22-3404 ja tema hoiakud on orienteeritud edaspidisele kainele elule. Kaitsja hinnangul on oluline, et V. Viira ise teadvustaks endale vigu ja oleks orienteeritud neid vigu vältima. Töö tagab teatud ajahõivatuse ja viib miinimumini teised ahvatlused. Oluliseks garantiiks jääb alkoholi tarvitamise keeld. Kui elimineerida V. Viira elust alkoholi, siis tema elu läheb paremaks. Kaitsja rõhutas, et keelu järgimine on puhtalt V. Viira käes ning kui ta libastub ja jääb vahele, siis ta peab vanglasse tagasi tulema. Muus osas jäi kaitsja kirjalike seisukohtade juurde. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  1. Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta. Olgu märgitud, et kinnipeetava iseloomustus ei ole käsitletav vanglapoolse põhjendusena, miks kinnipeetav tuleks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada või vabastamata jätta. Selles on esitatud üksnes faktilised asjaolud süüdlase elukäigu ja vanglakaristuse kandmise kohta. Samuti ei arvesta kohus seisukoha kujundamisel arhiveeritud karistusandmetega, millele viidatakse kohtule esitatud iseloomustuses. Karistusregistri andmetel on V. Viirat kriminaalkorras karistatud kaks korda.
  2. Mis puutub vangla ja prokuröri seisukohti ennetähtaegse vabastamise osas, siis selgitab kohus, et kohtu otsustus, kas vabastada isik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, peab põhinema

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel.

Ei vangla ega prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu jaoks siduv. Sellest tulenevalt ei oma kohtu jaoks tähtsust vangla või prokuratuuri seisukoht ise, vaid argumendid, millele see seisukoht tugineb.

  1. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil V. Viira ja tema kaitsja, on seisukohal, et V. Viira tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
  2. Formaalsed eeldused V. Viira vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on

§ 76

lg 1 p-i 1 järgi täidetud, s.o ta on ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et V. Viira avaldatud vabanemisjärgne elukoht kasuisa juures vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.

  1. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.
  2. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. 3

(6)1-22-3404
  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
  2. Positiivseks peab kohus V. Viira puhul vanglas töökohustuse täitmist. Lisaks elukohale kasuisa juures on V. Viiral head ja toetavad suhted lähedastega ning võimalus alustada tööd E OÜ-s. Kohtuistungil tunnistas V. Viira probleemi alkoholi tarvitamisega. Kõike loetletut arvestab kohus positiivse asjaoluna ennetähtaegselt vabastamise otsustamisel.
  3. Kohus peab murettekitavaks asjaolu, et V. Viirat on veidi enam kui 1,5 aasta jooksul karistatud

§ 424lg 2 järgi kahel korral.

See annab põhjust järelduseks, et uue samalaadse kuriteo oht on suur. Korduvkaristatus viitab sellele, et süüdimõistetu ei oska oma käitumist õiguskuulekalt juhtida. Kohtu hinnangul on märkimist vääriv seegi, et süüdimõistetu ei ole osanud väärtustada kohtu usaldust kanda mõistetud karistus üldkasulikku tööd tehes ja käitumiskontrolli nõudeid järgides. Nimelt tunnistati V. Viira süüdi Harju Maakohtu 08.02.2021. a otsusega. Teda karistati

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, mis

§ 69lg-te 1, 3 alusel asendati 480 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat.

V. Viira allutati käitumiskontrollile. Paraku rikkus ta üldkasuliku töö tegemise ja käitumiskontrolli ajal mitmeid kontrollnõudeid/lisakohustusi: tarvitas korduvalt alkoholi, ei elanud talle kohtu poolt määratud elukohas, ei ilmunud nõuetekohaselt registreerimistele kriminaalhooldusosakonda, ei saanud kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, vahetas elukohta saamata eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba ega allunud ettenähtud ravile, kui ta oli selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Sel ajal, kui V. Viira oli allutatud kriminaalhooldusele, esitati tema suhtes kokku kolm erakorralist ettekannet. Lõpptulemusena pöörati Viru Maakohtu 07.03.2022. a määrusega kandmata vangistuse osa, s.o 11 kuud ja 18 päeva vangistust täitmisele alates 15.02.2022. 16. Viimase, s.o Viru Maakohtu 13.10.2022. a otsusega karistati V. Viirat

§ 424

lg 2 ja

§ 329

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ehk mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, ja teadlikult jõustunud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§ 50sätestatud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidmises.

Seejuures pani V. Viira nimetatud kuriteod toime vaid 16 päeva pärast Harju Maakohtu 08.02.

  1. a kohtuotsuse kuulutamist. See kõik iseloomustab kahtlemata isiku suhtumist õiguskorda ja näitab, et kriminaalhooldus iseenesest ei ole see hoob, mis hoiaks teda seaduskuulekal rajal.
  2. V. Viira on nimetanud oma vabanemisjärgseks töökohaks E OÜ, mis tegeleb epopõrandate paigaldamisega. Firma juhatuse liikme sõnul on firma nõus võtma kinnipeetava enda juurde tööle abitöölisena. Kahtlemata võiks ametliku töökoha olemasolu mõningal määral V. Viirat alkoholi tarvitamise osas distsiplineerida, sest mõtestatud tegevusega hõivatuse tõttu jääks tal alkoholi tarvitamiseks vähem aega. Samas nähtub praegusel juhul iseloomustusest, et 16.12.
  3. a seisuga on V. Viiral nõudeid 8029,85 euro ulatuses ja vabanemisfondis on 1962 eurot. Seega ületavad tasutama nõudeid vabanemisfondis olevaid rahalisi vahendeid mitmekordselt ja ka tööle asumisel ei kujune vabanemisejärgne elu rahaliste nõuete tõttu kergeks. Ka nähtub 4

(6)1-22-3404 iseloomustusest, et vaatamata ametliku töö puudumisele tegi V. Viira vabaduses siiski juhutöid, seega ei olnud ta ka sel ajal, kui pani toime kuriteod, täielikult tegevuseta. Seega ei saa tõsikindlalt uskuda, et ametlik töökoht suudab tagada alkoholi tarvitamisest hoidumise.
  1. Nii vangla iseloomustusest, vestlusest V. Viiraga kui ka tema kohtuotsusest ilmneb, et peamiseks probleemiks, mis muudab V. Viira kuritegelikult ohtlikuks, ongi alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus, riskiv ning mõtlematu käitumine. V. Viira poolt alkoholiproleemi tunnistamine ja soov edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda väärib igati tunnustust, kuid paraku pole see ülesanne lihtsamate killast. Kuigi vanglas viibimine on võtnud V. Viiralt võimaluse alkoholi tarbida, pole seegi argumendiks, mis võimaldaks loota, et ta alkoholiga lõpparve teeb. Isegi, kui möönda, et V. Viira on tänaseks motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, ei taga üksnes tema plaan selle edukust. Võttes arvesse, et tema elus on ette tulnud perioode, kus alkoholi tarvitamine tekitas talle probleeme, ei garanteeri ka alkoholi kui enda n-ö juurprobleemi teadvustamine alkoholist loobumist – V. Viira alkoholiprobleem võib osutuda liiga tõsiseks, et see probleemi teadvustamisega täiel määral taanduks. Pelgalt alkoholi tarvitamise keeluga seda ohtu maandada ei saa: seda keeldu on V. Viira juba varem rikkunud ja võib seega rikkuda ka edaspidi.
  2. Lisaks ei ole kohtu hinnangul küsimus aga ainult selles, kas isik on valmis oma alkoholisõltuvusega tegelema, vaid ka selles, kuivõrd ta suudab seatud eesmärke järgida. Asjaolu, et V. Viira jaoks ei olnud varasemalt alkoholi tarvitamisest hoidumiseks piisav motivaator kriminaalhooldusele allutamine ja vangistuse täitmisele pööramise oht, on kohtul põhjust tõsiselt kahelda, kas ta suudab hetkel seatud eesmärke täita. Kohus toob välja, et Harju Maakohtu 26.05.
  3. a määrusega pandi talle kohustus pöörduda MTÜ-sse L K , et läbida seal alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programm ja Viru Maakohtu 04.10.
  4. a määrusega kohustati V. Viirat pöörduma V H rehabilitatsiooniosakonda ja alluma määratud alkoholisõltuvuse ravile. Need meetmed ei olnud tulemuslikud - V. Viira jättis alkoholiravi pooleli seoses reeglite rikkumisega nii MTÜs L K kui ka SA V H sõltuvushaiguste ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Seejuures on märkimisväärne, et isegi 3 kuud V statsionaarsel ravil viibides ei suutnud V. Viira lõpuks alkoholi tarvitamisele vastu panna ja ravi lõpetati. Ravi pooleli jätmine näitab isiku vähest motivatsiooni enda muutmiseks. See tähendab ka seda, et oht sattuda vanglasse ei olnud V. Viira jaoks piisav motivaator alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Sõltuvuskäitumine suurendab paratamatult aga uute kuritegude toimepanemise riski: pole välistatud, et V. Viira võib libastuda ja jätkata taas alkoholi tarvitamist ning nagu ta ise istungil väljendus, alkoholi tõttu teha ebaadekvaatseid otsuseid.
  5. Samalaadsete kuritegude toimepanemist ei välista ka elektroonilise valve kohaldamine. Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 8 lg 11 kohaselt võib elektroonilise valve ajakava olla koostatud põhimõttel, et kriminaalhooldusalune peab viibima ööpäev ringi oma elukohas, ainult juhul, kui elektroonilist valvet on kohaldatud vahistamise asemel. Niisiis oleks V. Viiral elektroonilise valve all olles – küll piiratud – liikumisvabadus ja seega ka võimalus autot juhtida.
  6. V. Viira vabastamise kasuks ei räägi ka asjaolu, et tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – 30.09.2022 määrati talle noomitus võõras kambris viibimise eest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks prognoos, et süüdimõistetu käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ning kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm nr 1-09-14104, p 21). Eelöeldu osutab, et üheks õiguskuulekuse hindamise teguriks on see, kuidas kinnipeetav on ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud. Ehkki mainitud 5

(6)1-22-3404 distsiplinaarrikkumise näol pole tegemist kuigivõrd raske üleastumisega, viitab see siiski süüdlase jätkuvale normikuulekuse defitsiidile. Mis puudutab V. Viira selgitusi distsiplinaarrikkumise asjaolude kohta, siis esmalt nähtub 30.09.
  1. a käskkirjast, et talle anti distsiplinaarmenetluses võimalus anda selgitusi, kuid V. Viira distsiplinaarmenetluses selgitusi anda ei soovinud. Kohtuistungil esitas ta küll omapoolse selgituse, väites, et viibis võõras kambris vaid 10-15 sekundit, kuna tahtis kaaskinnipeetavaga minna hommikul treeningule. See väide ei vasta aga ilmselgelt tõele, kuivõrd käskkirjast nähtub, et V. Viira sisenes temale mitteettenähtud kambrisse 08:41:15 ja väljus sealt 08:45:08 ning sama ajavahemiku sees viibis samas kambris ka teisi selleks mitteõigustatud kinnipeetavaid. Kui V. Viira ei suuda vanglaski kõiki nõudeid korrektselt järgida, siis tõusetub paratamatult kahtlus, kas ta suudab seda teha vabaduses. Seega on kõigiti võimalik, et V. Viira rikub käitumiskontrolli nõudeid, nagu ta tegi ka varem üldkasuliku töö tegemise ajal. Seda võimalust suurendab asjaolu, et ka vanglas ei ole V. Viira suutnud järgida kodukorda.
  2. Seonduvalt kaitsja ja V. Viira poolt viidatud lähedastega (isa, vennad, poeg, endine abikaasa) heade suhete ja toetuse osas märgib kohus järgmist. Kohus peab positiivseks V. Viira lähedaste toetust, kuid nende mõju V. Viira õiguskuulekusele ei maksa üle hinnata – tegemist on siiski täiskasvanud mehega, kelle isiksus on pikka aega kujunenud omasoodu. Kuivõrd lähedaste olemasolu ei ole suutnud varasemalt mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma, siis puudub kohtul veendumus, et nad nüüd tagavad V. Viira seaduskuuleka elu.
  3. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et antud juhul puuduvad materiaalsed eeldused V. Viira tingimisi ennetähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Kohtul puudub kindlus, et kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära V. Viira poolt uue kuriteo toimepanemine. Ohuprognoos V. Viira puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu V. Viira tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.