1-21-3776/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-3776 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. jaanuari 2023 määrus Sergei Pjusijainenile Harju Maakohtu
3. juuni 2021 otsusega mõistetud kandmata karistuse KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Pjusijainen 37905012211), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Harju Maakohtu 15.06.2021 otsusega, mis jõustus 02.07.2021, karistati Sergei Pjusijainenit KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta 1 kuu vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-t 1, 2 ja 3 alusel osaliselt täitmisele pööramata, määrates, et koheselt kuulub ära kandmisele 5 kuud vangistust ning ülejäänud 8 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 alusel temale määratud kohustusi. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni, arvates KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus karistuse hulka ja kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse osa kandmise alguseks loeti 08.04.
7. 28.10.2022 registreeriti maakohtus kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles taotleti karistuse täitmisele pööramist, kuna S. Pjusijainen on rikkunud kohustust otsida endale töökoht, kohustust mitte tarvitada narkootilise või psühhotroopseid aineid, rikkunud registreerimiskohustust ning kohustust olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav ning on toime pannud 2 väärtegu KarS § 218 lg 1 järgi. Erakorralisele ettekandele esitas kriminaalhooldusametnik lisa, mille kohaselt tuvastati 07.11.2022, et S. Pjusijainen rikkus temale määratud kohustusi: mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Rikkumise tuvastas PPA ja 06.11.2022 toimetati süüdimõistetu kainestusmajja.
8. Tartu Maakohtu 10.11.2022 määrusega kuulutati S. Pjusijainen tagaotsitavaks ja määrati tema tabamisel vahistamine. Süüdistatav peeti kinni 29.12.
10. Tartu Maakohtu 10.01.2023 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele S. Pjusijainenile mõistetud ärakandmata karistus 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel jäeti tõkend vahistamine muutmata ning karistuse kandmise aja alguseks loeti isiku kinnipidamise aeg 29.12.
11. 4.
12. Kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist kriminaalhooldusnõuete korduvate ja raskete rikkumiste tõttu. Kohtuistungi käigus tunnistas süüdlane, et on jätnud täitmata registreerimiskohustuse alates septembrist
13. S. Pjusijainen vabanes 08.09.2021 ning kriminaalhooldajaga toimus esimene kontakt telefoni teel 09.09.
14. Telefonivestluse käigus lepiti kokku registreerimine 15.09.2021 kell 13.00, kuid 15.09.2022 helistas S. Pjusijainen ametnikule ning teavitas, et on Tallinnas tööl ja ei saa kokkulepitud registreerimisele tulla. Määrati uus aeg, milleks oli 17.09.2021 kell 15.
15. S. Pjusijainen registreerimisele ei ilmunud ega ka teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjusest. 20.09.2021 laekus ametnikule SA Viljandi Haigla Sillamäe osakonnast info, mille kohaselt oli S. Pjusijainen pöördunud sinna ravile alates 17.09.2021 ning ametnik kontakteerus isikuga ravil viibimise ajal telefoni teel. 04.10.2021 – 15.11.2021 toimusid S. Pjusijaineni kriminaalhoolduse registreerimised ametnikuga telefoni teel. S. Pjusijaineni ravi SA Viljandi Haigla Sillamäe osakonnas lõpetati 23.11.2021 ning kohtumine kriminaalhooldajaga toimus 26.11.
16. Antud kohtumisel tutvustati allkirja vastu S. Pjusijainenile lisakohustust mitte tarvitada narkootikume. Samuti tutvustati samal kohtumisel ka S. Pjusijainelile koostatud kirjalikku hoiatust selle kohta, et S. Pjusijainen ei olnud täitnud talle kohtuotsusega määratud kohustust – hiljemalt 08.10.2021 leidma endale ametlik töökoht. 4.
17. Kuigi S. Pjusijainen ei täitnud absoluutse korrektsusega talle kohtuotsusega määratud kohustusi, sai ta siiski valdavalt nende täitmisega hakkama praktiliselt ligi aasta. Nimelt nähtub nii kriminaalhooldusametniku ettekandest, isiku vastavast möönmisest kui ka lisatud materjalidest, et totaalne pööre isiku käitumises toimus 2022 augusti lõpus. Süüdimõistetu ei ilmunud registreerimisele 26.08.2022 ega 02.09.
18. Isik kõnedele ei vastanud. 23.08.2022 tuvastati PPA poolt ka S. Pjusijaineni poolt narkootiliste ainete tarvitamine. 28.09.2022 saatis ametnik S. Pjusijainenile tähitud kirjaga kutse hooldusaluse kohtu määratud elukoha aadressile, kus oli märgitud uus registreerimisaeg 06.10.2022 kell 11.00 ilmumiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse. 03.10.2022 saabus kiri tagasi märkega „Saaja ei ela antud aadressil“. 03.10.2022 kella 15.00 paiku tahtsid ametnikud teostada kodukülastust S. Pjusijaineni elukohas aadressil XXX, mis ebaõnnestus ja väidetavalt süüdimõistetu vennaga tehtud telefonikõne põhjal elab süüdimõistetu kuskil Tallinnas ja vahetab pidevalt telefoninumbreid. 4.
19. Ettekande kohaselt alates 02.09.2022 pole süüdlane allunud kriminaalhooldusele, ta ei ela määratud elukohas ega ilmu registreerimisele kriminaalhooldaja juurde, mistõttu ei täida ka kõiki teisi kohtuotsusega seatud üldisi ja lisakohustusi. Pärast erakorralise ettekande esitamist on ilmnenud, et 06.11.2022 on isik tabatud ka veel narkojoobes. Ka eiras süüdlane kohtukutset ilmuda erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungile. 4.
20. Süüdimõistetule on antud võimalus kanda oma karistust vabaduses, alludes seejuures käitumiskontrollile ning täites temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Nimetatud võimalust ei ole aga S. Pjusijainen hinnanud, kuna on korduvalt rikkunud vabaduses kantava karistusega kaanevaid nõudeid ja kohustusi. Rikkumised on massiivsed ja 2 leidnud korrektset tõendamist. Lisaks töökohta polnud isikul 10.11.2022 seisuga enam alates 01.08.2022 ega ole seda tänini, nagu selgus 09.01.2023 kohtuistungil. Selle asemel on jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist ning on sattunud pidevalt politsei huviorbiiti erinevate väljakutsete tõttu ning 06.11.2022 on süüdlasel tuvastatud narkootiline joove. S. Pjusijainen suhtub kohustustesse vastutustundetult ja pole õigustanud kohtu usaldust karistuse kandmiseks vabaduses. Süüdimõistetu on suhtunud antud võimalusse hoolimatult, asetades esikohale enese ja enda vajadused ning hoiakud. Kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine ja narkootilise aine tarvitamised on olnud täiesti tahtlikud ja teadlikud valikud. Samuti on ilmselge, et alates 02.09.2022 kriminaalhooldaja juurde ilmumata jätmine pole kuidagi olnud seotud takistustega, mida tööandja isikule seadis. Maakohtu hinnangul ei eksisteeri ühtki objektiivset takistust, mille tõttu S. Pjusijainen poleks saanud kohtu poolt määratud kohustusi täita. 4.
21. Eelöeldu annab alust arvata, et leebemate meetmete kohaldamine ja kriminaalhoolduse jätkamine ei anna kriminaalhooldusega taotletavat tulemust – maandada S. Pjusijaineni isikuga seotud õigusvastaseid riske. Kriminaalhoolduslike meetmetega ei ole võimalik S. Pjusijaninenit distsiplineerida ega tema õigusvastaseid riske maandada. Kriminaalhooldus on absoluutselt ebaõnnestunud. Määruskaebus
22. Tartu Maakohtu 10.01.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Pjusijainen, kes palub anda veel üks võimalus tööle asumiseks ja registreerimiseks kriminaalhooldusel. Süüdimõistetu lubab asuda tööle ja täita registreerimiskohustust. S. Pjusijainen lubab, et tema elus ei saa rohkem narkootikume olema. S. Pjusijainen tunnistab oma süüd, et rikkus kohtu poolt määratud kohustust käia registreerimas kriminaalhooldaja juures ning mitte tarvitada narkootikume. Ta tunnistas, et kahel korral tarvitas, kui läks tüdruksõbrast lahku ja selle pinnalt juhtus tagasilangus. Samas toob ta välja, et kogu selle aja ei rikkunud ta seadust, ei pannud toime kuritegusid. Ajal, mil ta käis registreerimas, läbis ta kohtu poolt määratud programmi, asus ametlikult tööle. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
24. Vaidlust ei ole selles, et S. Pjusijainen on rikkunud kriminaalhooldusega määratud registreerimiskohustust, kohustust mitte tarvitada narkootikume, olla kriminaalhooldajale kättesaadav ning asuda tööle. Süüdimõistetu suhtes on koostatud kirjalikud hoiatused, ta kandis osa karistustest koheselt ära reaalse vangistusena ning lõpetuks tuli esitada ikkagi erakorraline ettekanne. Ehk talle on vastu tuldud, et ta oma käitumist reguleeriks, kuid ringkonnakohtu hinnangul on S. Pjusijainenil tekkinud karistamatuse tunne, mis nähtub selgelt ka tema määruskaebusest. Süüdimõistetu argument, mis justkui õigustaks kõiki tema rikkumisi on see, et ta ei ole toime pannud kuritegu. KarS § 74 lg 4 ütleb, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega, ei pea isik toime panema kuritegu, et tema karistus täitmisele pööratakse. Kõiki nõudeid tuleb täita võrdselt, mitte süüdimõistetu oma soovide järgi ja kogu kriminaalhoolduse vältel. Nagu leidis ka maakohus, siis kriminaalhooldus on S. Pjusijaineni suhtes ebaõnnestunud ning süüdimõistetu ei ole välja toonud mitte ühtegi argumenti, mis õigustaks temale pandud nõuete 3 või kohustuste rikkumist. Puudub ka veendumus, et süüdimõistetu on valmis narkootikumidest loobuma. Süüdimõistetu puhul kõik muud rikkumistele reageerimise viisid on käesolevaks ajaks ammendunud, sest ka erakorralist ettekannet ei olnud võimlik ilma süüdimõistetut tagaotsitavaks kuulutamata arutada. Ringkonnakohtu hinnangul, kuna kriminaalhooldus ei ole nõuetekohaselt saanud pikka aja jooksul toimida, ei ole võimalik reageerida rikkumistele leebemate meetmetega kui karistust täitmisele pöörates. Kriminaalhooldus on karistus nagu vangistus, mida tuleb täita tervikuna, mitte oma soovide järgi valikuliselt, kuid millest süüdimõistetu aru ei saa.
25. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
26. jaanuari 2023 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik Ingeri Tamm 4