Obsah (8)

§ 1361§ 130§ 40§ 96§ 8§ 98§ 120§ 125

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-178 Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute tegemi

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (

§ 130lg 1 p 1).

4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (

§ 96lg 1).

Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud kohtupraktikas, sh Riigikohtu üldkogu määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka allpool juhindub. 7. Maksuhaldur on algatanud vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (

§ 1361lg 1).

Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12). 2 8. X OÜ maksuvõlg on 30 488,56 eurot, millele lisandub intress summas 7107,10 eurot. Kuivõrd elektroonilise äriregistri teabesüsteemi dokumentide andmetel X oli X OÜ juhatuse liige perioodil 12.03.2013 kuni 20.12.2021 ja X OÜ maksuvõlg on tekkinud perioodi 20.06.2021 – 20.12.2021 X OÜ poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest. Seega maksuhalduri poolt kohtule esitatud taotlusega X OÜ endise juhatuse liikme X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, võimalikuks tulemuseks on vastutusotsuse koostamine

§ 40

lg 1 ja § 96 lg 1 alusel summas 30 488,56 eurot, millele lisandub intress summas 7107,10 eurot. Maksuhaldur on välja toonud, et maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodil, mil X oli X OÜ ainus juhatuse liige. Ta oli X OÜ seadusliku esindajana vastutav äriühingu

-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X, olles X OÜ ainus seaduslik esindaja maksuvõla tekkimise perioodil, korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tulemusel jäid X OÜ-l tasumata maksukohustused. Seega maksukohustuse täitmata jätmine võib olla tingitud juhatuse liikme ülesannete nõuetekohasest täitmata jätmisest (

§ 8lg 1).

Rikkumine seisnes juhatuse liikmena X OÜ ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemises, tulumaksu deklareerimata jätmises, käibemaksu osalises deklareerimata jätmises ning sularaha väljavõtmises. MTA on asjakohaselt märkinud, et tasumata maksukohustustelt arvestatud tasumisele kuuluv intress on oma olemuselt lahutamatult seotud põhivõlaga, mistõttu toob põhivõla mittetasumine kaasa ka intressivõla. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X on tahtlikult rikkunud

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu vastutab X OÜ maksukohustuse täitmise eest. X on tahtlikult jätnud tagamata

-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise. Arvestades eelnevat ning taotluses välja toodud asjaolusid, ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.

1. MTA analüüsitud asjaoludest tuleneb, et puudutatud isiku sissetulek on ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et vastutusotsuse täitmine võib X tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellele viitab X käitumine X OÜ juhtimisel ja majandustegevuse korraldamisel, mille tulemusel jäid ettevõtte maksukohustused täitmata. Eeltoodu iseloomustab X suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Sellises olukorras esineb alus arvata, et isikul puudub soov täita vastavat kohustust ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. Kohus nõustub siinkohal taotlejaga ka selles, et eeltoodust võib järeldada, et esineb oht, et isik hakkab ennast varatuks muutma ning seeläbi võimaliku maksukohustuse tasumisest kõrvale hoiduma. See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
2. Taotluses on ära näidatud, et X maksuvõlga ei ole õnnestunud X OÜ-lt sisse nõuda. Maksuhaldur edastas jaanuaris 2022, augustis 2022 ning novembris 2022 krediidiasutustele (AS SEB Pank, Swedbank, LHV Pank, AS TBB Pank, Coop Pank, Citadele, OP Financial Group ja Luminor Bank) korraldused X OÜ pangakontode arestimiseks. Meie arestitoimingute tulemusena äriühingu pangakontolt ei ole toimunud ühtegi laekumist. Kohtutäiturile ei ole maksuhaldur esitanud avaldust X OÜ suhtes täitemenetluse alustamiseks, kuna maksuhalduri poolt sooritatud päringutest elektroonilisse kinnistusraamatu andmebaasi, 3 Maanteeameti liiklusregistrisse ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmebaasi nähtub, et X OÜ ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõude rahuldamine. Äriühingule kuulub
3. aasta haagis Amor M301L150-38/3090 (tehnoülevaatus ja liikluskindlustus puuduvad). Arvestades asjaolu, et haagisel puudub vajalik dokumentatsioon, võib eeldada, et selle väärtus on olematu. Kinnistusraamatus kehtivad kanded puuduvad.
4. aastal on X OÜ käive olnud 234 702, 66 eurot,
5. aastal 264 827,10 eurot ning 2021.aastal 546 980,17 eurot. Töötamise registri andmetel kehtivaid töölepinguid ei ole, mistõttu on alust eeldada, et X OÜ ei ole tegutsev äriühing ning puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt.
6. Taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.

Samuti vastutab X taotluses märgitud andmete kohaselt X OÜ maksuvõla eest, kuna isik oli ettevõtte juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 98). X OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

12. Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud X suhtes, kui X esitab tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 37 595,66 eurot.

1. Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleb tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks.
2. Kohus nõustub MTA täitmist tagava toimingu valikuga ja selle suhtes esitatud põhjendustega neid kordamata. Arvestades X tulevast võimalikku maksukohustust 37 595,66 eurot, sundtäitmiskulude hinnangulist suurust 2538,00 eurot kohtutäituri tasu + 3000,00 eurot täitmiskulude katteks ning X ja tema abikaasale kui ühisomanikele kuuluva kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx), mida koormab hüpoteek summas 61 400,00 eurot Swedbank AS kasuks (19.02.2014 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 7.03.2014) (dtl 33-34) hinnangulist väärtust 150 000 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud anda MTA-le luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärke seadmiseks selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes X. Kohtu hinnangul ei ole maksuhalduri taotletud meede ka omanike huve ülemäära kahjustav. Hüpoteegi seadmine ühisvarale võimalik ei ole. Riigikohus on 12.01.2018 määruses nr 3-17-1141 (p-s 13) varasemale kohtupraktikale viidates selgitanud, et

§ 1361

lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka sellise taotluse, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel. Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge takistab abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust. Kuid puudutatud isiku abikaasa ei saaks ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt 4 ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt ka Riigikohtu 07.12.2016 määrus nr 3-2-1-62-16, p 17). Käsutamise keelumärge ei takista X kinnisasja kasutamist. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei piira isikut rohkem, kui on vajalik maksumenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Kohus märgib täiendavalt, et kui X kuulub peale eelnimetatud kinnisasja muud vara, mille väärtus vastab võimalikule määratavale maksukohustusele, on tal võimalik maksuhaldurilt taotleda tagatise asendamist (

§ 125lg 1).

15. Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et täitetoimingud isiku suhtes lõpetatakse, kui isik esitab maksuhaldurile

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud. Maksuhaldur hindas piisavaks asendustagatise väärtuseks 43 133,66 (so maksuhalduri nõue 37 595,66 eurot + täitmiskulud 5538,00 eurot). Kui X soovib

§-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena deposiiti, on deposiiti kantavaks summaks 37 595,66 eurot.

1. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Isiku eraelu kaitseks avaldab kohus määruse identifitseerimist mittevõimaldaval kujul (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 5