Obsah (5)
§ 121§ 145§ 141§ 64§ 76Kriminaalasi nr 1-17-1145 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2023. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 12.01.2023) Kriminaalasja number 1-17-11
§ 121
järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust,
§ 145
järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust ning
§ 141
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust.
§ 64
lg 1 alusel suurendati raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõisteti Aleksei Gromovskile 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.08.2018 ja kinnipeetava karistusaeg lõppeb 05.02.2025. 1
(3)Viru Vangla esitas kohtule materjalid Aleksei Gromovski tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Aleksei Gromovski tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör tõi negatiivsete asjaoludena välja süüdimõistetu isikuomadused ja kuriteo sooritamise asjaolud ning asus seisukohale, et Aleksei Gromovskit ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt. Aleksei Gromovski selgitas kohtuistungil, et ta viibib vanglas esimest korda. Vanglas olles on ta osalenud majandustöödel ja läbinud riigikeele kursuse B1 tasemel. Kinnipeetav selgitas, et sotsiaalprogrammis ei ole ta osalenud põhjusel, et selle jaoks on vajalik eesti keele oskus vähemalt B2 tasemel. Paraku ei ole ta saanud eesti keele kursusele minna, kuna puudub õpetaja. Vabaduses on tal enda sõnul palju lähedasi, kes teda moraalselt toetavad, rahaliselt on praegu keeruline, kuid ta usub, et selles osas saab teda natukene täditütar aidata. Aleksei Gromovski on teadlik, mida kriminaalhooldus endast ette kujutab ja usub, et suudab neid kohustusi täita. Ta on vabanemise korral nõus läbima ka erinevaid talle määratavaid programme. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksei Gromovski temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksei Gromovski viibib vangistuses esimest korda. Karistus on mõistetud sõltuvussuhtes toime pandud vägivalla, suguühte või muu sugulise iseloomuga teo eest lapseealisega ja vägistamise eest, kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Seksuaalkuritegude toimepanemise põhjuseks võib pidada puudulikke probleemide lahendamise oskuseid ja seksuaalset motiivi ning vägivallakuriteo põhjuseks puudulikke probleemide lahendamise oskuseid ja impulsiivsust. Süüdimõistetu ise toimepandut ei tunnista. Karistuse kandmise ajal saab Aleksei Gromovski osas saab välja tuua mitmeid positiivseid asjaolusid. Kinnipeetav on vangistuse algusest saadik osalenud vangla majandustöödel ja töö tegemisega probleeme esinenud ei ole. Üldjuhul on ta soovinud tööd teha ja täitnud enda ülesandeid kohusetundlikult. Ka süüdimõistetu suhtlus vanglaametnikega on olnud enamasti viisakas ja ta on olnud motiveeritud, et jätkata õiguskuulekalt. 2
(3)Vangistuses olles on ta omandanud riigikeele B1 tasemel ja soovib selles osas õpinguid jätkata. Õpetaja sõnul oli süüdimõistetu õppimisest huvitatud ja tegi koduseid ülesandeid alati hoolega. Kohtuistungil avaldatu põhjal Aleksei Gromovski motiveeritud ka erinevates programmides osalema, kuid paraku ei ole saanud neist enne osa võtta, kui ta on omandanud riigikeele B2 taseme. Aleksei Gromovski sõnul ei ole tal õppimise vastu midagi, kuid hetkel pole olnud võimalik õpinguid jätkata. Ka Aleksei Gromovski vabanemisjärgsed elutingimused on head. Ta soovib asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tallu. 21.10.2022 teostatud kodukülastuse käigus selgus, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on olemas. Kinnipeetaval võimalik asuda tööle endisesse töökohta xxxxxxxxxxxxxxxautojuhina. Ettevõtte esindaja on kriminaalhooldajale 19.10.2022 kinnipeetava tööle võtmist kinnitanud. Kõik eelnev räägib isiku ennetähtaegse vabastamise poolt. Samas esineb ka asjaolusid, mis ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Üheks selliseks asjaoluks on Aleksei Gromovski poolt toimepandud kuriteo raskus ja asjaolu, et ta ei tunnista toimepandut. Tegemist on väga raske kuriteoga, kus üheks kannatanuks oli laps. Tõsi - kuriteole ja selle raskusele on küll antud hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel ning käesoleva menetluse raames ei ole õigustatud osutada veel kord sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaal, et õiguskord taunib antud käitumist rangeimal võimalikul viisil (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas 1-09-14104, p 20). see tähendab, et kui raske kuriteo eest karistust kandva isiku käitumine vangistuses oleks laitmatu, oleks ka tema ennetähtaegne vabastamine siiski võimalik. Paraku on süüdimõistetu käitumisele vangistuses viimasel ajal olnud etteheiteid, mis tema iseloomustuses ei kajastu. Nii nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et peale seda, kui vangla on materjalid kohtule edastanud, on Aleksei Gromovskit kahel korral lühikese ajaperioodi jooksul, s.o 4.11.2022 ja 10.11.2022, distsiplinaarkorras karistatud. Karistused on määratud töökohustuse rikkumise ja ähvardavate väljendite kasutamise eest. Ühel korral on karistusena piirdutud noomitusega. Teisel korral on peetud rikkumist nii tõsiseks, et määrati karistuseks kartser, millele kohaldati ühe kuu pikkust katseaega. Ennetähtaegse vabastamise üheks sisuliseks eelduseks on tema korrektne käitumine karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). Eelnevast tulenevalt ei saa käesolevalt teha järeldust, et vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele oleks karistus ka tegelikult eesmärgi täitnud ja Aleksei Gromovoski vangistusest vabastamine selleks seaduses ettenähtud esimesel võimalusel põhjendatud. Süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, võimalusel osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ja käituda kõiki norme järgivalt. Seejärel, kui isiku käitumine on olnud laitmatu, saab kohus taaskord kaaluda, kas vabastamine on võimalik. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb jätta Aleksei Gromovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamat. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)