Obsah (11)

§ 633§ 187§ 257§ 436§ 230§ 231§ 232§ 430§ 459§ 173§ 164

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-21-9554 24. jaanuar 2023, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalis

§ 633

lg 7 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Tsiviilasi nr 2-21-9554 1.M Pa (hageja) oma seadusliku esindaja A G’i (endine perekonnanimi Pa) kaudu esitas

1. juunil 2021 Viru Maakohtule hagiavalduse V P’i (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja palus mõista kostjalt välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras sh tagasiulatuvalt alates
2. septembrist
3. Hageja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulutused 685 eurot ja nendeks on: Eluasemekulud 100 eurot Kulutused toidule 200 eurot Sõidukulud 30 eurot Kulutused tervishoiule 100 eurot Kulutused hügieenitarvetele 25 eurot Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 80 eurot Kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot. 2.Viru Maakohus
4. juuni
5. a määrusega (tl 7) määras hagejale tähtaja hagi nõude täpsustamiseks tagasiulatuva elatise perioodi osas, kuna perekonnaseaduse (PKS) § 108 alusel on õigus nõuda tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist ühe aasta eest enne hagi esitamist, st mitte varem kui alates
6. juunist
7. Hageja ei ole kohtunõuet täitnud.
8. Kohus
9. augusti
10. a määrusega (tl 12-13) võttis menetlusse M Pa hagi V Pi vastu elatise väljamõistmise nõudes seaduses sätestatud miinimummääras alates 14.06.2020 kuni M Pa täisealiseks saamiseni. Kohus keeldus hagi osaliselt menetlusse võtmisest. Kohus ei võtnud menetlusse M Pa poolset tagasiulatuva elatise nõuet ajavahemiku 05.09.2016–13.06.2020 (kaasaarvatud) eest. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista (tl 24). Hagi vastuse põhjenduste kohaselt viibib kostja vanglas ja ei ole võimeline tasuma elatist. Vanglas oleva kostja sissetulek on umbes 100–150 eurot, sellest 50% maksab ta riiginõuete katteks, 20% läheb vabanemisfondi, ülejäänud 30%-ist tasub kostja elektrienergia eest 3,50 eurot ja soetab hügieenitarbed. Kostja väitel ei ela hageja mitte oma seadusliku esindaja, vaid emapoolse vanaema A Z juures. Lapse ülalpidamisele aitavad kostja omaksed/lähedased ja A Z kaasa. Kostja ei ole nõus, et hageja igakuised ravimite kulud on 100 euro suuruses, kuna laps ei ole haige. Samuti ei vaja laps sõiduks rahavahendeid, sest ta ei käi kuskil. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA 1.Kohus edastas hagi vastuse hageja esindajale ja andis aja, esitamaks seisukohta. Hageja esindaja ei ole tähtaegselt esitanud seisukohta.
11. 16.12.2022 esitatud seisukohas (tl 99) vähendas hageja seaduslik esindaja nõutud elatise suurust 150 euroni kuus alates avalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, arvestades, et kostja on kinnipeetu. Elatist palutakse kanda M Pa arvelduskontole zzz Swedbank. Hageja seaduslik esindaja on teadlik, et kostja viibib Viru Vanglas ja ei suuda oma ülalpidamiskohustusi täies mahus täita. Hageja seaduslik esindaja ja kostja elasid koos
12. a algusest kuni
13. Nende kooselust on 12.05.2014 sündinud laps (hageja) M Pa. Alates
14. a-st on kostja vanglas kinnipeetu olles ning hageja esindaja tütart üksinda kasvatavat. Pere sattus raskesse olukorda, tugiisik J L (SOS Lasteküla Eesti Ühing, Perede tugitöötaja) on peret raskel eluajal aidanud ja toetab hageja 2(8 =) Tsiviilasi nr 2-21-9554 perekonda tänaseni. Hageja elab koos emaga, kes teda üksi kasvatavat. Hageja esindaja ema A Z on talle abiks lapse asjus ainult siis, kui esindaja on tööl. Käesoleval ajal on tütar (hageja) täielikult tema seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja sugulased toetasid last koolis osaliselt, ostsid kantseleitarbed ning sellega abi lõppes, küll aga laps kasvab ja kasvavad tema vajadused. KOHTUISTUNG 1.Kohus arutas asja
15. detsembri 2022 kohtuistungil (tl 75-76), kuhu hageja seaduslik esindaja ilmunud pole. Kostja palus kuulata tunnistajana üle hageja seadusliku esindaja ema A Z. Kohus rahuldas kostja taotluse küll.
17. detsembril 2022 toimunud kohtuistungil (tl 103-105) kasutas tunnistaja A Z oma

§ 257lg 1 p-st 1 tulenevat õigust keelduda tunnistajana ütluste andmisest.

Hageja jäi oma muudetud nõuete ja põhjenduste juurde ja palus elatist 150 eurot kuus alates hagi esitamisest. Hageja esindaja kinnitas, et laps elab temaga koos ja viibib vanaema juures vaid päevadel, kui esindaja on tööl Jõhvis. Sel juhul ostab esindaja toitu ja muud vajaminevat. Kostja nõustus elatise muudetud suurusega, kuid saab seda maksma hakata alles kinnipidamiskohast vabanemise järel (eeldatavalt 5. juulil 2023). Kostjalt on mõistetud välja elatis veel kahe laste peale ning elatise võlgnevus on 39 000 euro ringis. Üks lastest on täisealine juba, ent elatise võlgnevus on 18 000 eurot, teine laps on 11 aasta vanune. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. 3(8 =) Tsiviilasi nr 2-21-9554 Kohus tuvastas hageja M Pa sünni tõendiga (tl 6), et ta on sündinud

1. mail 2014 ning et tema vanemateks isa V P (kostja) ja ema A Z (praegune perekonnanimi G). Vaidlust ei ole, et hagejaks on alaealine laps ja kostjaks hageja vanem (esimese astme üleneja sugulane) ning kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Samuti ei ole vaidlust, et kostja ei ole hagejale elatist tasunud ning et kostja ei ela hagejaga koos. Jäid paljasõnalisteks kostja väited, et hageja ei ela koos emaga. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja nõuab pärast haginõude vähendamist mõista kostjalt välja elatise summas 150 eurot kuus alates hagi esitamisest, milleks on
2. juuni 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni, milleks on
3. mai 2032, arvestades, et kostja on kinnipeetu. Elatist palutakse kanda M Pa arvelduskontole xxx Swedbank. Hageja seaduslik esindaja on teadlik, et kostja viibib Viru Vanglas ja ei suuda oma ülalpidamiskohustusi täies mahus täita. Kostja ei ole hagiga nõus. Kostja viibib vanglas ja tal ei ole millestki elatist maksta, teda asetakse võlgnevustesse. Kostja saab elatist maksta alles pärast vanglast vabanemist. Kostjal on veel kaks last, kelle ülalpidamiseks on väljamõistetud elatis ja on tekkinud suur elatise võlgnevus. Riigikohus tõi
4. juuni
5. a otsuse nr 2-19-19160 p-s 11 välja, et
6. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega on kehtestatud uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Seadusandja on teinud PKS §-s 2172 enne nimetatud kuupäeva tehtud elatiselahendite kohta, kuid reguleerimata on, millise õiguse alusel tuleb lahendada pooleliolevad elatiseasjad. Sama otsuse p-de 12 ja 13 kohaselt rõhutas Riigikohus senises kohtupraktikas, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Perekonnaseaduse jõustumisel selgitas Riigikohus, et kui elatisehagi on esitatud enne
7. juulit 2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni
8. juulini 2010 elatise välja enne
9. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
10. juulist 2010 tuleb lähtuda aga kehtiva perekonnaseaduse sätetest (vt Riigikohtu
11. oktoobri
12. a otsus nr 3-2-175-11, p 11;
13. mai
14. a otsus nr 3-2-1-33-11, p 16;
15. oktoobri
16. a otsus nr 3-2-1-8510, p 18;
17. veebruari
18. a otsus nr 3-2-1-164-10, p 16). Kolleegium jääb kõnealuse seisukoha juurde ning leiab, et sarnaselt saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista
19. detsembrini 2021 elatise välja enne
20. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
21. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
22. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. 4(8 =) Tsiviilasi nr 2-21-9554 Kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates

1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Osundatud seisukohtadest lähtub kohus kõnealusegi asja lahendamisel. Enne 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks kuni 31.12.2021 kehtinud PKS asjakohased sätted ning alates 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks pärast 31.12.2021 kehtima hakanud PKS asjakohaste sätete redaktsiooni. Elatise välja mõistmist miinimummäärast väiksemas ulatuses võimaldab PKS § 102 nii enne
2. detsembrit 2021 kehtinud kui kehtivas redaktsioonis. Hagi esitamise ajal ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (kuni
3. detsember 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1), mis oli 2020.–
4. aastail 292 eurot. Alates
5. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Miinimumelatise arvutamise alused on sätestatud PKS § 101 lg-tes 2–
6. Kooskõlas PKS § 101 lg-ga 1 alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg-test 3-5, 7 tulenevalt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
8. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 baassumma oli 200 eurot, alates 01.04.2022 on baassumma suurenenud kuni 209,20 eurot. Seega oli ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 ühele alaealisele lapsele miinimumelatis 213,44 eurot ning ajavahemikul 01.04.2022–31.03.2023 on miinimumelatis 225,64 eurot. Hageja nõutud elatise suurus (150 eurot) on väiksem nii kuni 31.12.2021 PKS §-s 101 ettenähtud elatise miinimummäära, kui ka alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 alusel väljaarvutatud elatise suurust, s.h baassummat. Kostja nõustus elatise muudetud suurusega, kuid ei saa ta vanglas viibides tasuda elatist nõutud suuruses. Saab seda maksma hakata alles kinnipidamiskohast vabanemise järel (eeldatavalt
9. juulil 2023, tl 40). Kostjalt on mõistetud välja elatis veel kahe laste peale ning elatise võlgnevus on 39 000 euro ringis. Üks lastest on täisealine juba, ent elatise võlgnevus on 18 000 eurot, teine laps on 11 aasta vanune. Hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama millises suuruses on kostja võimeline andma oma lapsele ülalpidamist. Kostja vabakasutuskonto väljavõtte kohaselt (tl 21-22) ajavahemiku 01.03.2021-03.09.2021 eest konto algjääk on 3,08 eurot, sissetulekud 353,36 eurot ja väljaminekud 339,33 eurot. Konto lõppjääk on 17.11 eurot. Laekumised on töötasu Eesti Vanglatööstus AS-ilt, ülekanded 5(8 =) Tsiviilasi nr 2-21-9554 füüsiliselt isikult. Väljaminekud on kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi, tasumine kauplustes, tasumine elektrienergia eest. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmetele (tl 36) töötas kostja viimati aastal 2016 paar kuud. Maksu- ja Tolliameti 29.11.2022 teatise (tl 51) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2021– 31.10.2022 pärast tulumaksu maha arvamist kostjale väljamakseid 1704,27 eurot. Vastavalt teatisele lisatud TSD kokkuvõttele (tl 52-56) tegid väljamakseid Eesti Vanglatööstus AS ja Viru Vangla. Rahvastikuregistri andmetel (tl 39) kostjal on kolm last, kaks nendest on alaealised, s.h hageja. Eesti Töötukassa 28.11.2022 teatiste (tl 46) kohaselt ei ole kostja töötuna arvel ning talle pole määratudtoetusi või hüvitisi Eesti Töötukassas. AS Pensionikeskus 25.11.2022 vastuse (tl 49) kohaselt pole kostja pensioniregistri pidaja andmetel raha väljavõtmise avaldust esitanud. Sotsiaalkindlustusameti 02.12.2022 (tl 69) vastuse kohaselt kostjale ei ole määratud toetusi või hüvitisi. Kohus kontrollis kostja varalise seisundi andmed üle erinevates registrites. Kinnistusregistris puuduvad andmed, et kostja oleks kinnistu omanikuks. Ka Transpordiametis puuduvad andmed, et kostja oleks sõiduauto omanikuks või vastutavaks kasutajaks. Äriregistris puuduvad andmed kostja kohta, et tema oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Seega ei kuulu avalike registrite andmete põhjal kostjale vara, mis tema võimekust lapsele ülalpidamist anda suurendaks. Kostja aga peab täitma lapse ülalpidamise kohustust eelkõige oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
10. oktoobri
11. a otsus nr 3-2-1-118-12, p 15). Vanem ei vabane lapse ülalpidamisekohustusest ning sellest tulenevalt sissetuleku teenimise kohustusest ka põhjusel, et ta ei saa vanglas viibimise tõttu rohkem sissetulekut teenida. Kostja viibib vanglas kuriteo toimepanemise pärast, seega ise põhjustas olukorra, kus ta ei saa piisavat sissetulekut. Kostjal oli võimalik vältida vanglas viibimisest tingitud piiranguid sissetuleku teenimiseks. Kostja vanglas viibimine ei vabasta teda hageja ülalpidamise ega sellest tulenevast sissetuleku teenimise kohustusest. Kohus on seisukohal, et kostja kinnipidamiskohas viibimine ei ole mõjuv põhjus elatise väljamõistmata jätmiseks. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavapärasest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (vt Riigikohtu
12. oktoobri 2012 otsus nr 3-21-118-12). PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. 6(8 =) Tsiviilasi nr 2-21-9554 Kohus kontrollis ka hageja ema sissetulekud ja varalise seisundi. Kinnistusregistris puuduvad andmed, et hageja ema oleks kinnistu omanikuks. Ka puuduvad Transpordiametis andmed, et hageja ema oleks sõiduauto omanikuks või vastutavaks kasutajaks. Äriregistris puuduvad andmed hageja ema kohta, et tema oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Seega avalike registrite andmete põhjal ei kuulu hageja emale vara. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmete (tl 37) kohaselt töötas hageja ema alavahemikul 01.07.2020-01.03.2021 Viljandi Haigla SA-s kriisisekkumise spetsialistina. Ajavahemikul 20.10.2021-21.12.2021 töötas ta AS-is xxx käsitsipakkijana. Alates 01.01.2022 töötab hageja ema xxx müüjana ja veel alates 01.08.2022 Sillamäe linn, xxx-s koristajana. Maksu- ja Tolliameti 29.11.2022 teatise ja sellele lisatud TSD kokkuvõtte (tl 58) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2021–31.10.2022 pärast tulumaksu maha arvamist hageja emale väljamakseid xxx, Eesti Haigekassa, Viljandi Haigla SA, xxx, AS Pensionikeskus ja Sillamäe linn, x kokku 11 906,06 eurot (palgatulu 9287,35 eurot + haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis334,62 eurot + kohustusliku kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga (20%) 2124,09 eurot + VÕS lepingu alusel makstud töö-või teenustasu 160 eurot), mis teeb kuus keskmiselt 541,18 eurot (11 906,06/22). Eesti Töötukassa 28.11.2022 teatiste (tl 46) kohaselt töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmete alusel oli hageja ema registreeritud töötuna arvel 02.03.2021-19.10.2021 ja talle oli määratud töötutoetus 16.03.2021-19.10.2021, tasutud päevad 218 ja üldsumma 2053,56 eurot. AS Pensionikeskus 25.11.2022 vastuse (tl 49) kohaselt pensioniregistri pidaja andmetel on A G (z) nimel avatud pensionikonto nr z, konto saldo 25.11.
13. a. seisuga on
14. A G on esitanud raha väljavõtmise avalduse 28.10.
15. a ning väljamakse on teostatud
16. a mais kahes osas kokku summas 2085,07 eurot. Rahvastikuregistri andmetel (tl 38) on hageja emal kokku kolm last. Peale hagejat on veel üks alaealine ja üks täisealine laps. Sotsiaalkindlustusameti 02.12.2022 (tl 69) vastuse kohaselt alates 01.01.2021 kuni käesoleva ajani on määratud hageja emale alates 01.01.2021 kuni 30.06.2021 - lapsetoetus summas 220 eurot kuus; lasterikka pere toetus summas 300 eurot kuus; lapsehooldus tasu summas 19,18 eurot kuus. Alates 01.07.2021 kuni 30.11.2022 - lapsetoetus summas 120 eurot kuus; 11.2022 – hinnatõusu leevendamise toetus ühekordne summa 100 eurot. M Pa (hageja) eest on hageja emale määratud alates 01.01.2021 kuni 30.06.2021 lapsehooldustasu summas 19,18 eurot kuus; alates 01.01.2021 kuni 30.11.2022 lapsetoetus summas 60 eurot kuus; 11.2022 – hinnatõusu leevendamise toetus ühekordne summa 50 eurot. Hageja ema poolt 14.12.2022 esitatud Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise (tl 92) kohaselt ta elab munitsipaalkorteris (punkt 4), hageja ema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused ühes kuus on kokku 736 eurot (punkt 6). Hageja emal on kohustus kohtutäitur A. Kreki eest summasumbes 3000 eurot, igakuise makse suurus 3040 eurot. Kohus leiab toodud tõendite põhjal, et hageja ema sissetulek võimaldavad tal anda hagejale ülalpidamist samas suuruses kui ta kostjalt välja. 7(8 =) Tsiviilasi nr 2-21-9554 Kohus ei analüüsi hageja poolt hagiavalduses esitatud igakuised keskmised kulutused, kuna hageja vähendas nõutud elatise summat niipalju, et nõuab elatist tunduvalt vähem, kui oli ettenähtud PKS §-ga 101 kuni 31.12.2021 ja vähem kui on alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda kummalgi vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahavahendeid. Kogumina eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks alates 14.06.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatist 150 eurot kuus. Elatist tuleb kanda M Pa arvelduskontole x Swedbank. PKS § 100 lg-st 4 tulenevalt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Kohus juhib poolte tähelepanu

§ 430

lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 164

lg-le 1 (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164lg-st 1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 8(8 =)