Obsah (7)

§ 657§ 436§ 656§ 442§ 652§ 272§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-21-7610

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

1. 22.04.2021 tõestas Narva notar S. Nikonov lepingu tühistamisavalduse, millega kostja tühistas 11.12.2020 lepingu, sest sõlmis selle vägivalla ja vägivallaga ähvardamise mõjul. Alternatiivselt oli kostja seisukohal, et 11.12.2020 leping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine, kuna see on tehtud kostja suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Hageja palus hagis tuvastada 22.04.2021 tühistamisavalduse kehtetuse ja 11.12.2020 lepingu kehtivuse. Kostja esitas vastuhagi ühisvara jagamiseks ning võttis seejuures aluseks asjaolu, et 11.12.2020 leping (sh ühisvara jagamise osas) on eelnevalt tühistatud. Kuigi pooled on menetluse kestel vaielnud peamiselt selle üle, kas 11.12.2020 leping on sõlmitud hageja poolse vägivalla ja vägivallaga ähvardamise mõjul ja seetõttu tühistatav, nähtuvad asja materjalidest ka muud asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud. Nii nähtub 22.04.2021 tühistamisavaldusest, et 11.12.2020 lepingus märgitud lepingu esemete, s.o XXXXXXXXXX asuva kinnistu ning kahe sõiduki väärtused (lepingu p-d 2.1.1-2.1.3) ei ole õiged. Vastuses hagile on kostja kinnitanud, et lepingu esemete ebaõigete väärtuste tõttu on 11.12.2020 leping tehtud tema jaoks ebasoodsatel tingimustel ning seetõttu tühine vastuolu 7 tõttu heade kommetega (TsÜS § 86 lg 2). Vastuhagis palus kostja tuvastada 11.12.2020 lepingu tühisus TsÜS § 86 lg 2 järgi, kuna see on tehtud tema jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel seoses lepingu esemete (ühisvara) ebaõige väärtuse tõttu. Maakohtu 19.10.2021 istungil (II kd, tl 176) on hageja kinnitanud, et 11.12.2020 lepingus märgitud ühisvara esemete väärtused (s.o XXXXXXXXXX kinnistu väärtus 45 000 eurot ja mõlema sõiduki väärtused a´ 1000 eurot) on ebaõiged ning tegelikult oli XXXXXXXXXX kinnistu väärtus 130 000 eurot ning mõlema sõiduki väärtuseks 14 000 eurot. Samal kohtuistungil on hageja jäänud hagiavalduses esitatud väite juurde, et XXXXXXXXXX kinnistu ja sõidukite ebaõige väärtus lepiti kokku eesmärgiga vähendada lepingu notariaalse tõestamisega seotud tasusid. Nimetatud asjaolude kohtu maakohtu otsuses põhjendused puuduvad.
2. Kuivõrd pooled vaidlesid 11.12.2020 lepingu kehtivuse üle, siis pidi maakohus andma hinnangu ka sellele, et juhul kui leping ei ole vägivalla ja vägivallaga ähvardamise tõttu TsÜS § 96 järgi kehtivalt tühistatud, võib leping olla tühine kostja poolt esiletoodud asjaolude tõttu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tulenevalt

§ 436lg-st 7 ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Eelmärgitust järeldub, et kui lepingu tühisuse alused on poolte poolt esile toodud, siis saab kohus õigussuhte ise kvalifitseerida ning lepingu tühisuse tuvastada. Kostja on alternatiivselt tuginenud sellele, et 11.12.2020 leping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et TsÜS § 86 on üldnormiks ning seda saab kohaldada, kui muid tühisuse või tühistamise aluseid ei esine. Seega juhul, kui taotletakse lepingu kehtetust TsÜS § 96 järgi, ei saa leping olla samaaegselt tühine TsÜS § 86 järgi, kuna TsÜS § 96 erinormina katab ühtlasi TsÜS § 86 koosseisu. Ringkonnakohus märgib, et kostja poolt käesoleva otsuse p-s 9 esiletoodud asjaolud viitavad sellele, et 11.12.2020 leping võib olla näilik ja seetõttu tühine. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik, mille puhul pooled soovivad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tüüpilisemaks varjatava tehingu näiteks on tehingud, kus näidatakse tegelikust hinnast madalam hind, olgu siis eesmärgil, et maksta vähem makse või notaritasu, või siis hoopis kõrgem hind, näiteks eesmärgiga vältida ostueesõigusega isiku poolt ostueesõiguse kasutamist (vt P. Varul jt Tsiviilõiguse üldosa. Kommenteeritud väljaanne. 2012, lk 148).

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Praegusel juhul on maakohus jätnud otsuses täielikult hindamata kostja seisukohad 11.12.2020 lepingu tühisuse kohta. Kohtuistungi protokollidest nähtuvalt ei ole maakohus ka pooltega arutanud 11.12.2020 lepingu tühisuse küsimusi. Samuti märgib ringkonnakohus, et juhul kui vaidlusalune leping on tühine, peab maakohus lahendama vastuhagi. Vastuhagi kohta on maakohus otsuses lakooniliselt märkinud, et kuna 11.12.2020 leping on kehtiv, siis tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Seega puudub maakohtu otsusest otsuse põhjendav osa (

§ 442

lg 8) 11.12.2020 lepingu tühisuse ja vastuhagi osas ning tegemist on sellise olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis tingib kohtuotsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise (

§ 656lg 1 p 5).

Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu osaliselt rahuldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arutada pooltega muu hulgas seda, kas 11.12.2020 lepingu näilikkuse korral on tühine kogu leping või osa sellest, samuti seda, kas menetlusse tuleks kaasata SEB Pank kui üks lepingupool. Samuti peab maakohus andma pooltele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid. 8

1. Maakohus on TsÜS §-i 96 õigesti kohaldanud ning põhjendatult leidnud, et 11.12.2020 leping ei ole tehtud vägivalla või vägivallaga ähvardamise mõjul. Maakohus on 19.10.2021 eelistungil selgitanud pooltele tõendamiskoormist ning kostjale, keda esindas õigusteadmistega isik, olid teada TsÜS § 96 koosseisulised eeldused, mida tuleb tõendada (s.o vägivalla ja ähvardamise esinemist, vägivalla ja ähvarduse esinemise korral ajalist ja kausaalset seost tehingu tegemisega ning vägivalla ja ähvarduse vahetust ja tõsidust). Nimetatud asjaolusid ei ole kostja tõendanud ning apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust järeldada vastupidist.
2. Hageja palus vastuses apellatsioonkaebusele võtta asja materjalide juurde Viru Maakohtu 26.10.2022 otsuse kriminaalasjas 1-21-8206 ning kostja palus 06.01.2023 taotluses võtta asja materjalide juurde Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2022 otsuse samas kriminaalasjas. Ringkonnakohus leiab, et taotlused nimetatud kohtuotsuste asja materjalide juurde võtmiseks on

§ 652

lg 4 alusel põhjendatud, kuna need on tehtud pärast maakohtu vaidlustatud otsust ning nendes käsitleti muu hulgas hagejale esitatud süüdistusi KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi (süüdistuses esitatud teod kattuvad osaliselt tühistamisavalduses aluseks olevate tegudega). Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotlused kriminaalasjas 1-21-8206 26.08.2022 toimunud kohtuistungi protokolli ning kriminaalasjas nr 21244000018 26.03.2021 toimunud R.A. ülekuulamise protokolli stenogrammi asja materjalide juurde võtmiseks, kuivõrd kostja ei ole nende tõendite asja juurde võtmise vajadust vajalikul määral põhjendanud. Tunnistaja R.A. on käesolevas tsiviilasjas kostja taotlusel maakohtus tunnistajana üle kuulatud ning pooltele oli tagatud tunnistaja küsitlemine. Kostja ei ole tuginenud sellele, et R.A. tunnistajana ülekuulamisel maakohtus oleks rikutud menetlusõiguse norme. 13. Tühistamisavalduses on kostja tuginenud hageja poolt toimepandud vägivallale ja vägivallaga ähvardamisele kuni 2020.a augustikuuni. Vägivallaga ähvardamises 2020.a augustis-septembris KarS § 120 lg 1 järgi on hageja Viru Maakohtu 26.10.2022 otsusega õigeks mõistetud ning selles osas maakohtu otsust ei vaidlustatud. Sama maakohtu otsusega mõisteti hageja süüdi 12.07.2020 kostja rusikaga ühel korral löömises (KarS § 121 lg 2) ning Tartu Ringkonnakohus jättis 08.12.2022 otsusega hageja apellatsioonkaebuse tema süüdimõistmise osas rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsus on kirjalik tõend

§ 272tähenduses ning see tõendab, kas konkreetne isik on pannud toime konkreetse teo.

Samas tuleb kriminaalasjas tehtud otsust tsiviilmenetluses hinnata koos teiste tõenditega ning alles seejärel otsustada, kas konkreetne tegu, milles isik süüdi või õigeks mõisteti, mõjutas teist isikut tehingut tegema. Apellatsioonkaebuse lahendamise ajaks kostja suhtes kriminaalmenetluses tehtud menetlus läbinud kaks kohtuastet ning eelnimetatud kohtuotsuseid hindab ringkonnakohus koos teiste tõenditega. Vaidlusalune tühistamisavaldus tehti 11.12.2020 ning sellele eelnes poolte kirjavahetus (I kd, tl 162-199), lepingutingimuste kooskõlastamine, nende digitaalselt allkirjastamine ja notarile saatmine (II kd, tl 2-12). Lisaks on hageja märkinud, et kostja esitas AS-le SEB Pank

1. a novembri lõpus avalduse tema kui laenuvõtja laenulepingust eemaldamiseks. Viimati märgitud asjaolule ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Tühistamisavalduse hindamisel on oluline märkida sedagi, et vaidlustatud lepingu puhul oli tegemist notari poolt tõestatud lepinguga. Eelnimetatud tõendite kogum on kooskõlas Viru Maakohtu 26.10.2022 jõustunud otsusega, mille kohaselt ei ole hageja kostjat kuni
2. a augustikuuni vägivallaga ähvardanud ning kostja ei teinud vaidlustatud tehingut vägivallaga ähvardamise mõjul. Viru Maakohtu 26.10.2022 otsusega tunnistati hageja süüdi 12.07.2020 kostja rusikaga ühel korral löömises. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud ca viis kuud enne vaidlustatud lepingu sõlmimist toimepandud vägivallal puudub nii ajaline kui kausaalne seos 9 11.12.2020 lepingu sõlmimisega. Kostja on jätnud tähelepanuta, et ähvardus ja vägivald TsÜS § 96 lg 1 tähenduses peab olema nii vahetu ja tõsine, et ei jäta lepingu sõlminud isikule mingit mõistlikku valikut lepingu sõlmimisest loobuda. Selliste asjaolude esinemist ei ole kostja tõendanud. Iseenesest õige on see kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on jätnud kohtuotsuses analüüsimata kostja taotlusel maakohtus ülekuulatud tunnistajate R.A. ja L.L. ütlused. Maakohus on sellega rikkunud

§ 442

lg-s 8 sätestatud nõuet arvestada otsuse tegemisel kõiki asjas kogutud tõendeid, kuid antud juhul ei too see rikkumine kaasa kohtuotsuse tühistamist. Ringkonnakohtu hinnangul tunnistajate R.A. ja L.L. ütlused ei tõenda hageja poolset vägivalda kostja suhtes, mis oleks mõjutanud kostjat 11.12.2020 lepingut sõlmima. Tunnistaja R.A. ütluste (III kd, tl 137-139) kohaselt kasutas hageja tema ema suhtes

1. a juulis vägivalda ning
2. a sügisel ähvardas hageja tema ema ja teisi lähedasi tapmisega, kui ühisvara ei jagata võrdselt. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse vastuses märgituga, et tunnistaja näol on tegemist kostja tütrega, kelle ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt ning seda eriti olukorras, kui tunnistaja ütlused on vastuolu kirjalike tõenditega. Samuti tuleb tunnistaja ütluste hindamisel arvestada poolte konfliktsete suhetega, mis olid tingitud kostja suhtest L.L.ga ning kooselu lõppemisest. Tunnistaja L.L. ütlused (III kd, tl 139-141) tõendavad poolte vahelisi pingelisi suhteid, mis viisid abielu lahutamiseni, kuid mitte vägivalda ja ähvardusi, mis oleks mõjutanud kostjat 11.12.2020 lepingut sõlmima. Tõendamata on kostja väide, et 11.12.2020 lepingut tuli hageja sõlmima relv vööl. 22.10.2021 esitatud videofail ei tõenda hageja poolt vägivalda või sellega ähvardamist. 04.01.2021 kostjale füüsilise valu tekitamise episoodis on hageja Viru Maakohtu 26.10.2022 otsusega süüdi tunnistatud. Kuna nimetatud tegu toimus pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist ja kostja ei ole põhjendanud, kuidas see mõjutas teda 11.12.2020 lepingut sõlmima, siis ei tõenda ka see tühistamisavalduses märgitud tegu tühistamisavalduse kehtivust.
3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja