Obsah (6)

§ 55§ 221§ 64§ 8§ 218§ 48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Margit Vutt, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-686 Tsiviilasi Osaü

) talle sellist õigust ei anna. Võlgniku pangakonto arestimine ei olnud tühine. 2 Täitemenetlus kuulub praegustel asjaoludel lõpetamisele. Kohtupraktika kohaselt ei takista täitemenetluse lõpetamist see, et täitemenetlus on peatatud. Samuti ei saa täitemenetluse lõpetamist takistada see, et täitemenetluse osaline on esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale mingis muus küsimuses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.

1. a määrus nr 2-20-3196, p 14).
2. Kohtutäitur Oksana Kutšmei palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur palus lugeda kohtutäituri 06.02.
3. a otsuses esitatud seisukohad esitatuks ka käesolevas asjas esitatud kaebuse osas. Kohtutäituri hinnangul on ebaõige avaldaja seisukoht, mille kohaselt ei anna

kohtutäiturile õigust tunnistada võlgniku vara arestimine tühiseks. Kohtutäituril puudus 06.01.2022. a otsuse tegemise ajal võimalus tühistada vara arestimise akt, sest konto oli aresti alt vabastatud.

§ 55

kohaldamise tagajärjeks on arestimise tühisuse tuvastamine ehk arestimise tühiseks tunnistamine. Kohtutäitur leiab, et antud juhul ei olnud võlgniku konto arestimine enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist põhjendatud. Flinty OÜ-l oli piisavalt muud vara sissenõudja nõude täitmiseks. Kohtutäitur ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et täitemenetlus kuulub lõpetamisele. Täitemenetlus on peatatud Tartu Maakohtu 03.12.2021. a määruse alusel tsiviilasjas nr 2-21-2595. Täitemenetluse peatamise eesmärgiks võib mh olla võlgniku soov esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

§ 221lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni.

Sellises olukorras täitemenetluse lõpetamine võib olla hagi tagamise eesmärgiga vastuolus.

1. Võlgnik palus jätta kaebus rahuldamata. MAAKOHTU MÄÄRUS
2. Tartu Maakohus jättis
3. mai
4. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras võlgniku menetluskulude rahaliseks suuruseks 720 eurot ja mõistis avaldajalt võlgniku menetluskulude katteks välja 720 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus leidis, et kohtutäituril on õigus tuvastada arestimise tühisus.

§ 55

järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral ning sama paragrahvi teine punkt loetleb selliseks mh olukorra, kus võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Kuivõrd pangakonto arestiti 24.11.2021 ja arestimisakti sai puudutatud isik II kätte alles 29.11.2021, siis on arestimine

§ 55p 2 järgi tühine.

Kohtutäitur ei ole otsuse tegemisel

§-le 55 tuginedes enda pädevust ületanud. Arestimisakti tühisus on seadusest tulenev tagajärg. Erandina võimaldab

§ 64

lg 2 täituril arestida vara enne täitmisteate saatmist, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmist. Kohtupraktikas on selgitatud, et

§ 64

lg 2 kohaldamine on erand ning üldjuhul ei tee täitur enne vabatahtliku tasumise tähtaja möödumist muid toiminguid peale täitmisteate saatmise (vt Riigikohtu 13. oktoobri 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, p 10).

§ 64

lg 2 kohaldamise eeldusena peavad esinema kaks asjaolu – täitmisteate kättetoimetamisega tekkiv ajaline viivitus ja oluline oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. Käesoleval juhul need eeldused täidetud ei olnud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu viivituse tekkimist täitmisteate kättetoimetamisega ega ka olulist ohtu sundtäitmise eesmärgi saavutamisele, sest võlgnikule kuuluvad mitmed kinnisasjad, mille väärtus ületab märkimisväärselt täitmisele antud nõuet. 3 Võlgniku konto eelarestimist ei õigusta sissenõudja soov ega asjaolu, et sissenõudja nõude täitmine võlgniku kinnisvara arvel võib potentsiaalselt olla aeganõudvam kui selle täitmine võlgniku pangakontol olevate rahaliste vahendite arvel. Veelgi enam,

§ 64

lg 2 kohaldamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus ning kohtutäitur on ise nentinud, et selliseid eelarestimist õigustavaid asjaolusid ei esinenud (kohtutäituri 06.01.2022 otsuse p 15, tl 15). Seega ei saa arestimine kehtida ka seetõttu, et eelarestimisel on oluliselt rikutud menetlusnorme. Maakohus märkis, et kohtutäituri selgitusi ei saa tühistada. Kohtutäituril on

§ 8lg-st 1 tulenevalt selgitamiskohustus.

Kohtutäituri viidatud nõudeõiguse realiseerimine toimub hagimenetluses. Maakohus leidis, et ei saa kohtutäituri otsust menetluse lõpetamata jätmise osas tühistada, kuna avaldaja ei ole vaidlustanud kohtutäituri otsust osas, millega täitemenetlus jäeti lõpetamata.

§ 218

lg 1 kohaselt ei saa kohtule kaevata täituri toimingute peale, mida pole eelnevalt täiturile esitatud kaebuses vaidlustatud. Lisaks ei ole täidetud täitemenetluse lõpetamise eeldused.

§ 48

lg 1 p 3 alusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile. Käesoleval juhul laekus nõudesumma kohtutäituri ametialasele kontole tühise aresti tagajärjel, võlgnik ei ole laekumist ka heaks kiitnud ning kohtutäitur on tagastanud tema käes olnud summa. Seetõttu ei saa pidada raha laekunuks täitemenetluse kaudu täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ega lugeda nõuet täidetuks ka muul viisil, mistõttu ei ole täidetud

§ 48lg 1 p 3 alused täitemenetluse lõpetamiseks.

Maakohus nõustus võlgniku seisukohaga, et täitemenetlust ei saa lõpetada, kui see on peatatud. Täitemenetluse peatamise eesmärgiks võib olla võlgniku soov esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

§ 221lg 3 alusel võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni.

Sellises olukorras täitemenetluse lõpetamine võib olla hagi tagamise eesmärgiga vastuolus. Kohtumenetluses vaieldakse selle üle, kas avaldajal üldse on nõue võlgniku vastu või on see lõppenud tasaarvestuse teel täitemenetluse väliselt. Sellises olukorras ei saa täitemenetlust lõpetada

§ 48lg 1 p-de 2 või 3 alusel. Maakohus jättis menetluskulud Ts

MS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäiturile menetluskulusid ei hüvitata, siis kohtutäituril hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohus leidis, et võlgniku menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 720 euro ulatuses ning mõistis need avaldajalt välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED 6. Avaldaja esitas 25.05.2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 06.01.2022 a otsus täiteasjas nr 084/2021/8773 osas, millega tunnistati tühiseks Flinty OÜ pangakonto arestimine 25.11.2021 arestimisakti alusel, ning jätta maakohtus kantud menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja avaldaja poolt maakohtu menetluses kantud menetluskulud. Samuti palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda kõik määruskaebuse menetlemisel tekkivad kulud. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust, kuna ei ole viidanud ühelegi normile, mis annaks kohtutäiturile õiguse tuvastada arestimise tühisus. Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et võlgniku pangakonto arestimine 24.11.2021 oli tühine

§ 55

p 2 alusel, kuna võlgnik sai arestimisakti kätte alles 29.11.2021.

§ 55

p 2 kohaldamise aluseks saab olla üksnes see, et võlgnikule ei toimetatud kätte täitmisteadet, mitte aga see, et talle ei toimetatud kätte arestimisakti. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et täidetud ei olnud

§ 64

lg-s 2 sätestatud eeldused võlgniku vara arestimiseks enne temale 4 täitmisteate kättetoimetamist. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et sundtäitmiseks esitatud avaldaja nõue võlgniku vastu ei ole täitmisega lõppenud. täiteasjas Kuna avaldaja hinnangul tuleb tema kaebus kohtutäituri otsuse tühistamiseks rahuldada, tuleb sellest tulenevalt jätta kõik käesoleva asja menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja hinnangul ei ole võlgniku lepinguliste esindajate tunnitasu määr 180 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatud.

1. Võlgnik palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus leidis õigesti, et võlgniku pangakonto arestimine 24.11.2021 oli tühine, sest täitmisteade toimetati puudutatud isikule kätte alles pärast arestimist. Puudub põhjus arvata, et võlgnikule kuuluvate kinnistute, mis hõlmavad 18 hektarit metsamaad, väärtus on väiksem kui ca 11 500 eurot. Kinnisasju koormavad kohtulikud hüpoteegid Oliver Kruuda kasuks ei mõjuta kinnisasjade väärtust. Kohtulikud hüpoteegid seati tsiviilasjast nr 2-19-3061 tulenevate nõuete tagamiseks (lisad 1-4). Oliver Kruuda väidab, et ta on loovutanud tsiviilasjast nr 2-19-3061 tulenevad nõuded avaldajale (lisa 5), millest järelduvalt ei saa Oliver Kruuda kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid tagada enam mitte ühtegi nõuet ja tsiviilasjast nr 2-19-3061 tulenev nõue on ka täidetud tasaarvestuse teel. Võlgnik leiab, et täitemenetlust ei saa lõpetada, kuna täitemenetluse lõpetamise eeldused ei ole täidetud ning peatatud täitemenetlust ei saa lõpetada. Võlgniku hinnangul ei eksinud maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel. Advokaaditasu tunnitasu määr 180 eurot on kohtupraktikas tavapärane ja aktsepteeritav.
2. Kohtutäitur Oksana Kutšmei leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Kohtutäitur avaldas, et jääb kõigi enda poolt maakohtule avaldatud seisukohtade juurde. Kohtutäitur palus jätta kõik käesoleva asjaga seotud kohtukulud avaldaja kanda.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda.
5. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Võlgnik esitas koos määruskaebusega 4 väljavõtet kinnistusraamatust Olpri-Petso 1, Olpri Petso 2, Jõemetsa ja Vahimäe kinnistute kohta ning Oliver Kruuda teate nõude loovutamise kohta. Nende tõenditega soovib võlgnik tõendada, et antud juhul puudus

§ 64lg-st 2 tulenev erand vara arestimiseks enne täitmisteate saatmist.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist on asjakohaste tõenditega ja võtab nimetatud tõendid asja materjalide juurde. 12. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses esitatud seisukohad kordavad maakohtule esitatud väiteid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt. Maakohus leidis õigesti, et kohtutäituril on õigus tuvastada arestimise tühisus.

§ 55

järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral ning sama paragrahvi teine punkt loeb selliseks mh 5 olukorra, kus võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Kuivõrd pangakonto arestiti 24.11.2021 ja täitmisteate sai võlgnik kätte alles 29.11.2021, siis on arestimine

§ 55p 2 järgi tühine.

Kohtutäitur ei ole otsuse tegemisel

§-le 55 tuginedes enda pädevust ületanud. Arestimisakti tühisus on seadusest tulenev tagajärg ja kohtutäitur konstateeris selle tagajärje saabumist. Maakohus on oma määruse p-s 11 toonud välja arestimisakti hilinenud kättetoimetamise. Tegelikult sai võlgnik 29.11.2021 kätte nii täitmisteate kui ka arestimisakti ehk arestimise ajal ei olnud võlgnik kätte saanud kumbagi. Tegemist on kohtu lapsus linguae’ga ja maakohus soovis ilmselgelt viidata täitmisteatele. Seda kinnitab maakohtu määruse p 12, mis algab lausega „Erandina võimaldab

§ 64

lg 2 täituril arestida vara enne täitmisteate saatmist, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmist“. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks

§ 64lg-st 2 tulenev erand praegusel juhul ei kohaldunud.

1. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja seetõttu jääb muutmata ka maakohtu menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et maakohtu otsus on põhjendamata ja ebaseaduslik võlgniku menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Avaldaja heidab eelkõige ette, et võlgniku esindaja tunnitasu määr 180 eurot (ilma käibemaksuta) on liiga kõrge. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ületa esindaja tunnitasu oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
4. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäiturile temal tekkida võinud menetluskulusid, seega kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Võlgnik palub mõista avaldajalt välja määruskaebuse menetlusega seoses kantud menetluskulud 1008 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulu on tekkinud kohtumääruse ja määruskaebusega tutvumisest, kliendi teavitamisest ning määruskaebusele seisukoha koostamisest. Nimetatud toimingutele kulus võlgniku esindajatel aega kokku 5 tundi 36 minutit, esindajate tunnitasu on 180 eurot. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku lepinguliste esindajate tunnitasu 180 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud dokumentidega tutvumisele ja kliendile tutvustamisele kulunud ajakulu 36 minutit ja määruskaebusele koostatud vastusele kulunud ajakulu 3 tundi selle sisu ja mahtu ning asja keerukust arvestades. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud võlgniku menetluskulud 648 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja võlgniku taotluse alusel mõistab ringkonnakohus avaldajalt võlgniku kasuks välja viivise menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ 6