Obsah (6)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 47§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-134 Määruse kuupäev 01.02.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Anton Mustasaare kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldama kaebaj

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. Määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale. ASJAOLUD

1. Anton Mustasaar esitas 19.08.2022 Viru Vanglale pöördumise, milles palub teada anda, miks tal ei võimaldata osaleda keevitaja eriala õpingutel. Õppimise võimalus on kaebajale ette nähtud ka temale koostatud individuaalses täitmiskavas (ITK), kuid vangla kaebajat õpingutele ei luba ning seetõttu rikub tema õigusi.
2. Viru Vangla selgitas 21.09.
3. a vastuses nr 6-10/22230-2, et A. Mustasaare 21.06.2022 kinnitatud ITK-s on riskide maandamise tegevustena eelkõige ette nähtud probleemilahendusoskuse parandamine ja tööharjumuse kujundamine/säilitamine ning tema riskihindamisest ei tulene uue kuriteo riske seoses ametioskustega. Riskihindamisest nähtub, et A. Mustasaare toime pandud kuriteod on seotud kesise probleemilahendusoskusega ning majandusliku kasu saamise eesmärgiga. A. Mustasaar on süstemaatiliselt keeldunud vanglas koristamisest, mis annab aluse eeldada, et ta omab antisotsiaalseid hoiakuid. Vangiregistri kohaselt on A. Mustasaarele korduvalt määratud distsiplinaarkaristused tööst keeldumise eest, seega on tema puhul probleemiks töösse suhtumine vanglas ning uue kuriteo toimepanemise riski võib vähendada vangistuses tööle asumine ja selle kaudu hoiakute muutmine. Antisotsiaalsete hoiakutega kinnipeetavate motivatsioon haridust omandada on pigem seotud majandustöö tegemise kohustusest vabastamisega, mitte sooviga hariduse omandamise läbi vabaduses enda toimetulekuvõimalusi parandada. Lisaks on A. Mustasaart korduvalt informeeritud, et tööle asumise korral on tal võimalik õppetöös osaleda. Korduv tööst keeldumine näitab muuhulgas A. Mustasaare madalat motivatsiooni seoses kutsehariduse omandamisega. 3-23-134
4. A. Mustasaar esitas 16.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendab soovi, et Viru Vangla tagaks talle võimaluse keevitaja kutsehariduse saamiseks. Kaebaja selgitab, et Viru Vangla ei anna talle võimalust keevitaja erialal õppida. Kinnipeetavale tuleb tagada võimalus õppimiseks, et ta saaks omandada uusi teadmisi ja oskusi, parandada tööalast kvalifikatsiooni, võtta sotsiaalset vastutust, parandada suhtlemisoskusi jne. Ka Mandela reeglite artikkel 4 sätestab, et vangla peab kinnipeetavale tagama hariduse, kutseõppe jms.
5. Viru Vangla teatas 25.01.
6. a vastuses kohtule, et A. Mustasaar ei ole esitanud vangla otsusele nr 6-10/22230-2 vaiet. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 120

lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 6. Vastavalt

§ 2

lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole rahul sellega, et vangla ei võimalda tal õppida keevitaja eriala. Seega on kaebuse eesmärk see, et kaebaja saaks omandada keevitaja eriala. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohane õiguskaitsevahend kohustamiskaebus (vangla kohustamiseks võimaldama kaebajal õppida keevitaja erialal). Arvestades eelnevat, tõlgendab kohus kaebust kaebaja eesmärgist lähtudes selliselt, et kaebaja soovib vangla kohustamist võimaldama tal õppida keevitaja erialal (

§ 37lg 2 p 2).

1. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele, kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
2. Kohustamiskaebusega on kaebajal õigus halduskohtusse pöörduda juhul, kui ta on läbinud kohtueelse menetluse vanglas. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 8.1.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka

§ 47lg 1).

8.

1. Kaebaja esitas Viru Vanglale 19.08.2022 taotluse blanketil pöördumise, mille ta ise pealkirjastas selgitustaotlusena. Kaebaja palus enda pöördumises vanglal selgitada, miks tal ei võimaldata asuda õppima keevitaja erialal, kuigi see on tema ITK-s ette nähtud. Viru Vangla vastas kaebaja pöördumisele 21.09.2022 ning selgitas kaebajale, et talle on 21.06.2022 kinnitatud ITK-s riskide maandamise tegevustena eelkõige ette nähtud probleemilahendusoskuse parandamine ja tööharjumuse kujundamine/säilitamine ning kaebaja riskihindamisest ei tulene uue kuriteo riske seoses ametioskustega. Vangla lisas, et tööle asumise korral on kaebajal võimalik õppetöös osaleda. Viru Vangla 25.01.
2. a vastusest kohtule nähtub, et kaebaja ei ole esitanud vaiet vangla 21.09.
3. a vastusele. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud vaiet vangla vastusele, ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda. Seega tuleb kaebus Viru Vangla kohustamise nõudes võimaldama kaebajal asuda õppima keevitaja erialal

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

9.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2 3-23-134 10. Kohus peab vajalikuks selgitada kaebajale järgmist. Kohus mõistab, et kaebaja eesmärk on omandada vanglas keevitaja eriala. Praeguses olukorras on kaebajal enda õiguste kaitseks kõige tõhusam esitada vanglale taotlus, et tal võimaldataks asuda õppima keevitaja erialal. Juhul, kui vangla jätab kaebaja taotluse rahuldamata või ei lahenda seda tähtaegselt (vastata tuleb üldjuhul 30 päeva jooksul kirjaliku taotluse saamisest; Viru Vangla kodukorra p 11.1.5), tuleb kaebajal esitada vaie vangla otsusele või kohustamisvaie taotluse lahendamiseks. Kohus selgitab, et vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama (haldusmenetluse seaduse § 75). Alles siis, kui vangla on kaebaja esitatud vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, on kaebajal õigus pöörduda kaebusega kohtu poole. Kaebus kohtule tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (

§ 47lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 3