lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Mehis Kasonen, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: S S, ik: xxx, elukoht: xxx Kaitsja: V Buldakov, Buldakovide Juriidilise Büroo OÜ, asukoht: Kentmanni 18-30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond RESOLUTSIOON 1. Jätta S Si kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl 04.11.2022 otsusele nr 2302,22,010980 S Si karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl 04.11.2022 otsus nr 2302,22,010980 S Si karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot muutmata ja tühistamata.
lg 5 p 3 sätestatud kohustust ja pani toime
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse
) § 17 lg 5 p 3 järgi peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Kaebaja alustas vasakpööret pärast seda, kui oli veendunud, et vastassuunavööndis liikuva auto juht laseb teda läbi, ja ei ole transpordivahendeid, mis oleksid läbi laskvast autost möödasõidul.
Mootorrattajuht sooritas kaebaja autot läbi laskvast autost möödasõitu paremalt poolt, mis on keelatud Liiklusseadusega. Kaebaja ei saanud näha vastassuunavööndi teepeenral liikuvat mootorratast. Samuti kaebaja ei saanud eeldada, et vastassuunavööndi teepeenral võib liikuda transpordivahend, sest paremalt möödasõit on keelatud. 5. Kokkuvõttes kaebaja leiab, et väärteoasja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et 02.08.2022 kell 17:12 tema toimingutes oli
Kaebaja ei rikkunud Liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 sätteid. Arvestades eeltoodut kaebaja palub:
Kaebaja ei rikkunud
Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et on jätkuvalt samal seisukohal nagu otsuse koostaja. S Sil oli vasakpööret sooritades kohustus jälgida et temast ei soorita keegi möödasõitu või ei tule vastassuunast rohkem sõidukeid. Menetlusaluse isiku ütlustest tuleneb, et tegemist on lauge kurviga ja ta ei näinud vastassuunavööndi teepeenart, nägi vaid vastassuunas sõiduki juhti, kes andis talle märku vasakpöörde sooritamiseks, vaatas sõidusuunda ja kergliiklusteed, kuid ei veendunud kas teepeenral või vastassuuna vahelisel alal talle keegi vastu liigub. Liiklusõnnetus oleks juhtunud ka siis, kui oleks liikunud jalgrattur, mopeed, kellel on õigus seal sõita. Mootorratta liikumine ei ole tingimata liiklusõnnetuse põhjuseks. Kohtuväline menetleja 3 möönab, et mootorratturi käitumine ei pruukinud olla seaduspärane ning möödumine paremalt poolt on keelatud, saanuks teda vastutusele võtta muu rikkumise eest. Kuna isik oli hospitaliseeritud ekspertiisiakti järgi 02.
Puutuvalt menetlusalusele isikule
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
lg 5 p 3 sätestatud kohustuse eiramist.
lg 5 p 3 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Väärteoprotokolli ja väärteootsuse kohaselt põhjustas menetlusalune isik eelnimetatud kohustuse täitmata jätmisega liiklusõnnetuse ning varalise kahju A Tile ja tervisekahjustused A Tile. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt on liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest kaebuse esitaja juhitud xxx kraapejäljed ja muljumised parempoolsel küljel ning A Ti juhitud mootorrattal xxx on kahjustatud esiosa. Sündmuskohal tehtud fotodest nähtuvalt on fotografeeritud 4 sündmuskohta ja liiklusõnnetuses osalenud sõidukeid. Paldiski mnt ja Järveaasa tee ristmikul suunaga Järveaasa tee poole seisval sõiduautol xxx on näha kahjustused paremal küljel. Seejuures on parempoolne esiuks tugevate muljumisjälgedega kogu ulatuses, lisaks on üksikuid kriimustusi ja muljumisjälgi küljel ja tagaosal. Mootorrattal xxx on kahjustatud esiosa, purunenud esilatern, suunatuli, puudu juhtraua pöördkäepide. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused mõlemal sõidukil. Fikseeritud vigastused eeldaks sõiduauto olulist remonti ning ilmselgelt tuleks esimene parempoolne uks vahetada, lisaks teha erinevaid keretöid. Mis puudutab mootorratast, siis tunnistaja A Ti selgituste kohaselt see taastamisele ei kuulunud. Väärteoasja materjalidega, s.h kohtuistungil üle kuulatud menetlusaluse isiku ütlustest ja tunnistaja A Ti ütlustest saab üheselt järeldada, et menetlusalune isik juhtis sõiduautot xxx ja tunnistaja A T mootorratast xxx ning seda asjaolu ei ole keegi vaidlustanud. Samuti on üheselt tuvastatud asjaolu, et mõlemad sõidukid said omavahelise kokkupõrke tulemusena kahjustusi, milliste kõrvaldamine on kulukas, seejuures mootorratta taastamine ei olnud majanduslikult otstarbekas. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes, kuivõrd kokkupõrke tulemusena tekitati varaline kahju mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule. Lisaks sellele nähtub nii tunnistaja A Ti ütlustest, kui ka väärteoasjas kogutud kirjalikest tõenditest, s.h SA PERH koostatud Teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest kui ka Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 22E-AOI0157, et A Tile oli põhjustatud luumurd. Ekspertiisiakti kohaselt oli A Til diagnoositud parema kodarluu kaugmise otsa hulgi-killunenud dislokatsiooniga murd ja kaugmise kodarluu-küünarliigese nihestus, mis võib olla saadud 02.08.2022 liiklusõnnetuse käigus tömbi vägivalla toimel ja mis põhjustavad tavalise kulu korral tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat, kuid mitte üle nelja kuu. Seega on tegemist liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustusega. Sellest tulenevalt on tegemist liiklusõnnetusega
p 32 mõttes, kuivõrd on sõidukite kokkupõrke tulemusena on tekitatud teisele inimesele tervisekahjustus.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju ja tervisekahjustuse tekitamisega. Väärteoasjas koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 5 p 3 sätestatud kohustuse rikkumises, kuid kaebuse esitaja on seisukohal, et menetlusalune isik ei rikkunud viidatud kohustust, kuivõrd tal oli õigus eeldada, et kõik teised liiklejad täidavad liiklusnõudeid ja mootorrattur rikkus
lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi eesliikuvast sõidukit mööda sõita paremalt. Seetõttu ei saanud menetlusalune isik ette näha mootorratturi sõitmist otse üle ristmiku. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ilmselt on eksinud mootorratturi käitumisele hinnangu andmisel, kuivõrd
Küll sätestab
lg 1, et eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult, v.a lauses 2 märgitud erandi puhul. Käesoleval juhul on nii tunnistajate V. Mi kui ka A. Ti ütlustega tuvastatud, et A. T sõitis eesliikuvatest sõidukitest mööda paremalt, liikudes mööda teed sõidutee parema ääre lähedal. Kuivõrd menetlusalune isik mootorratast ei näinud ja kokkupõrge oli tema jaoks ootamatu, siis menetlusalune isik A. Ti juhitud mootorratta liikumise kohta ütlusi anda ei saa. Samamoodi ei näinud A. T seda, et menetlusalune isik teeb vasakpööret ja seetõttu on tee andmiseks eespoolne liiklus seisma jäänud ning eesolevat autot nägi ta alles vahetult enne kokkupõrget. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde tehtud fotodest on näha, et mõlemas suunas on Paldiski mnt-l sõiduradade ääres teemärgistus 923b, mis tähistab sõidutee äärt. Vastavalt
lg 1 p 4 sätetele võib jalgratta ja pisimopeediga sõita sõiduteel selle parema ääre lähedal. Kuivõrd A. 5 T juhtis mootorratast, mis ei ole ei jalgratas ega pisimopeed, siis ilmselgelt rikkus A. T
lg 1 nõuet, kuigi teekattemärgist 923b võib ületada mõlemalt poolt, kuid mitte möödasõiduks. Seejuures on A. T põhjendanud sõidutee parema ääre peale sõitmist vajadusega vältida otsasõitu eesliikunud sõidukile, kuivõrd sõidukiirus oli 50 km/h ja pikivahe eesliikuva sõidukiga vaid kaks autopikkust. Seevastu on ees liikunud sõiduki juht V. M selgitanud, et tema ees liikunud sõiduk peatus vasakpöörde tegijale tee andmiseks ja taga mootorratast ei liikunud, vaid tema taga liikus teine auto ja ta nägi mootorratta möödumist temalt paremalt ning tema sõidukiirus oli ummiku tõttu vaid 5 km/h. Seega saab nende ütlustes esinevate vastuolude tõttu suhtuda A. Ti ütlustesse nii sõidukiiruse kui ka paremal tee ääres sõitmise kohta kriitiliselt ning A. T võis paremal tee ääres liikuda hoopis muul põhjusel. Samas, vaatamata sellele, et tunnistaja A. T eiras
lg 1 sätestatud nõuet, ei saa sellist käitumist pidada põhjuslikus seoses olevaks liiklusõnnetuse põhjustamisega. Nagu kohus ülalpool juba viitas, oli vaidlusalusel teelõigul teemärgistus 923b, mis tähistab sõidutee äärt ning mille lähedal võivad vastavalt
lg 1 p 4 sättele liigelda nii jalgratta kui ka mopeedijuhid ja vastavalt lõikele 5 ka kergliikuriga liiklejad, kelle liikumiskiirus võib sõiduteel liiklustakistuse tõttu seisvate või aeglaselt liikuvate sõidukite liikumiskiirust ületada mitmekordselt. Seejuures võivad kergliikurid ja pisimopeedid liikuda vastavalt
Kui lähtuda menetlusaluse isiku selgitustest selle kohta, et ta ei näinud otse liikunud mootorratast, mis möödus teel seisma jäänud ja temale teed andnud sõidukitest, siis ei oleks ta näinud ka parema sõidutee ääre lähedal vastassuunas liikuvat jalgratturit ega pisimopeedi juhti ega ka kergliikuril liiklejat, kellel on õigus liiklemiseks kasutada paremat tee äärt, mis on väljaspool sõidutee äärt tähistavat märgistust, kus liikus ka A. T. Seega saades aru, et talle antakse teed, alustas menetlusalune isik kohe vasakpöörde tegemist ega olnud piisavalt tähelepanelik ega veendunud manöövri ohutuses ning koondas oma tähelepanu pöörde tegemisele sooviga see võimalikult kiiresti ära teha, et vabastada mõlemas suunas sõidurajad, millistel asuvate sõidukite liikumist ta pöörde tegemise tõttu takistas. Seejuures ei veendunud ta aga selles, kas vastassuunast liigub talle paremapoolse tee ääre lähedal sõites vastu mõnda liiklejat, kes ei ole aru saanud sõidukite peatumise põhjusest ega sellest, et talle teed antakse. Juba juhi üldkohustustest (
lg 1 p 8) tuleneb, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Kohtu hinnangul menetlusalune isik manöövri ohutuses ei veendunud nagu ei veendunud ka selles, et ta võib takistada ja ohustada teisi liiklejaid, mille tulemusena ei andnud ta vasakule pöörates teed vastutulevale liiklejale, rikkudes sellega
Seejuures on teeandmise kohustused kehtestatud eelkõige vähem kaitstud liiklejate kaitsmiseks ning liikluse sujuvuse tagamiseks ning juhtidele, kelle liikumiskiirus on väiksem, mis võimaldab seda kohustust kergemini täita. Kohus leiab, et just menetlusaluse isiku poolt liiklusnõude eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõude kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Arvestades asjaoluga, et menetlusalune isik sooritas vasakpööret ja lõi sellega takistuse vastassuunast otseliikuvale liiklejale, on liiklusnõude eiramine ette heidetav vaid menetlusalusele isikule. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 5 p 3 sätestatud kohustust ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustus. 6 Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et S Si käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning see väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime
17 lg 5 p 3 sätestatud kohustuse eiramise, mille tõttu toimus liiklusõnnetus, siis on tegemist väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse uurija abi Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
Seega menetlusalusele isikule karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 kohaselt võib lõikes 1 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot ja lisakaristust
Seega määrati menetlusalusele isikule karistus sisuliselt ettenähtud sanktsiooni ¼ lähedases määras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates S Si süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav üle keskmise, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud kahe alternatiivse tagajärjega, s.o A Tile varalise kahju tekitamisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ettevaatamatusest. 7 Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud kaebemenetluses ka kohus. Kogu menetluse vältel on menetlusalune isik olnud seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi mootorrattur, kes liikus sõidukitest mööda paremalt poolt ning menetlusalune isik endal mingit süüd ei näe. Seega ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks kohaldatava karistuse määra mõjutada. Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline menetleja vaatamata üle keskmise süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele määranud karistuse ettenähtud sanktsioonimäära ¼ määras, s.o oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistust siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seejuures nähtub väärteotoimikus leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist, et menetlusalust isikut ei ole registrisse kantud, s.t menetlusalusel isikul ei ole ka arhiveeritud karistusi, rääkimata kehtivatest karistustest. Taoline asjaolu viitab aga kohtu arvates sellele, et menetlusalune isik on senini olnud õiguskuulekas, mistõttu puudub tema korrale kutsumiseks ja õiguskuulekuse süvendamiseks vajadus määrata karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, kuivõrd tegemist on niigi õiguskuuleka isikuga ja eripreventiivne vajadus range karistuse kohaldamiseks puudub. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistus annab põhimõtteliselt ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara ja tervise kahjustamisest tuleb hoiduda. Samas on liiklusõnnetus tekkinud situatsioonis, kus üks liikleja soovib olla viisakas ning anda teed pöörde sooritajale, et vabastada sellega ka vastassuunast tulev liiklusvool, kuid ei arvesta sellega, et kõigile teistele liiklejatele ei pruugi see liiklusviisakus olla arusaadav ja teised liiklejad ei näe seda ning liiguvad edasi. Taoliselt teed andes võib tee andja luua pöörde sooritajale liigse enesekindluse ning pöörde sooritaja tähelepanu hajub, kuivõrd ta soovib pöörde kiiresti ära teha, et mõlemas sõidusuunas tekkinud liiklustakistus oleks võimalikult lühiajaline. Selline tee andmine loob aga teises liiklejas petliku ohutuse tunde ja pöörde sooritaja tähelepanu koondub vaid tee andjale ja pöörde sooritaja ei jälgi enam ümbritsevat. Arvestades selliseid asjaolusid leiab kohus, et ka üldpreventiivsed eesmärgid ei nõua karistuse määramist ettenähtud sanktsiooni keskmises määras või keskmist määra ületavas määras. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.