Obsah (11)

§ 178§ 144§ 175§ 177§ 381§ 388§ 447§ 659§ 654§ 651§ 466

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 3. november 2022 Tsiviilasja number 2-21-6284 Tsiviilasi N

§ 178lg 4).

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. N.R. Energy Osaühing (hageja) esitas
2. aprillil 2021 Viru Maakohtule hagi Andrus Freienthali (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1 643 788 eurot ja viivise. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse. Maakohus rahuldas
3. aprilli
4. a määrusega hagi tagamise taotluse ning võttis hagi
5. aprilli
6. a määrusega menetlusse. Kostja esitas
7. mail 2021 hagi tagamise määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus rahuldas
8. juuni
9. a määrusega osaliselt märkides, et menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendis. Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale. Riigikohus rahuldas määruskaebuse
10. detsembri
11. a määrusega, tühistas maa- ja ringkonnakohtu määrused osas, millega hagi 2 tagamise taotlus rahuldati ning tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis hageja hagi tagamise avalduse rahuldamata. Viru Maakohus jättis hagi
12. detsembri
13. a määrusega läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis
14. aprilli
15. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda. Määrus jõustus
16. mail
18. Kostja esitas
19. mail 2022 avalduse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu 3840 eurot ja riigilõiv
20. mail 2021 esitatud määruskaebuselt 50 eurot, s.t kostja menetluskulud kokku on 3890 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi 32 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (sh käibemaks). Hageja ei vaidlustanud kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust, kuid leidis, et kostja esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hageja palus kohtul hinnata kõigi toimingute ajakulu põhjendatust. Hageja hinnangul ei ole hagile vastamiseks kulunud aeg (sh kliendi nõupidamised) 11,5 tundi põhjendatud. Arvestades, et kostja tutvus hagiga juba
21. mail 2021 määruskaebuse esitamisel (2,5 + 4 tundi), tuleks põhjendatuks lugeda ajakulu kuni 7,5 tundi. Põhjendatud ei ole ajakulu 3 tundi hageja
22. augusti
23. a määruskaebuse vastuse analüüsile ja sellele
24. oktoobril 2021 seisukohtade koostamisele. Kostja vastuse sisu arvestades on põhjendatud ajakulu kuni 1,5 tundi. Põhjendatud ei ole hageja
25. detsembri
26. a tagatise tagastamise taotlusele vastamiseks kulunud aeg (1 tund). Hageja hinnangul tuleb põhjendatuks pidada ajakulu kuni 0,5 tundi. Põhjendatud ei ole ajakulu hageja
27. jaanuari
28. a määruskaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks 4 tundi. Hageja palus lugeda põhjendatuks ajakulu kuni 2,75 tundi. MAAKOHTU SEISUKOHT
29. Viru Maakohus rahuldas
30. mai
31. a määrusega kostja avalduse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 2180 eurot ning menetluskuludelt viivise alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõiv 50 eurot on põhjendatud ja kuulub hagejalt väljamõistmisele. Maakohus ei pidanud õigusabikulusid taotletud ulatuses põhjendatuks. Ajakulu hagimaterjalidega korduvaks tutvumiseks on ülepaisutatud. Puudub vajadus märkida topelt Riigikohtu praktikaga tutvumist. Hagi tagamise määruse sisu moodustub valdavas osas hagi sisu kajastamisest, millega kostja oli saanud juba tutvuda. Seetõttu ei ole hagi tagamise määrusest vandeadvokaadist esindajal raske leida seda osa, millega kohus tagamist põhistab ehk sisuliselt ühte lehekülge, kuna visuaalselt on kiirelt haaratav, et kohtu põhistusest moodustab suure osa normide kajastamine. Arvestades, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks ja määruskaebus on suures osas sisuliselt kokkulangevad ja on koostatud vaid päevase vahega, siis nende kahe baasil hagile kirjaliku vastuse koostamine ei ole ülemäära raskendatud. Nõupidamised kliendiga on küll mõistetav ja vajalik tegevus, kuid seda ei pea eraldi ajakuluna 3 hüvitama vastaspool, kuivõrd nõupidamistest kooruv leiab väljundi igakordses menetlusdokumendis ja on hõlmatud seeläbi ka vastava ajakuluga. Arvestades, et kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, määruskaebuse ja kostja vastuse sisu kattuvad küllalt suures osas, hagi tagamise määruse lugemine ei ole ülemäära aeganõudev ja arvestades seda, et kostja vastus on tema positsiooni kõige olulisem menetlusdokument, luges maakohus nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku taotletud 18 tunni asemel 12 tundi. Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks Tartu Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a määruse analüüsile ja sellele määruskaebuse esitamisele Riigikohtule 3 tundi. Ajakulu hageja
3. augusti
4. a määruskaebuse vastuse analüüsile ja
5. oktoobri
6. a seisukoha koostamisele võib lugeda põhjendatuks 2,5 tunni ulatuses, sest valdavalt on samu seisukohti varasemates menetlusdokumentides erinevate vaatenurkade alt juba korduvalt kajastatud. Riigikohtu
7. detsembri
8. a määrusega tutvumiseks põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Hagi tagamise tagatise tagastamise taotlusega seonduvate toimingute ajakulu 1 tunni ulatuses ja ajakulu maakohtu
9. detsembri
10. a määrusega tutvumiseks 0,25 tunni ulatuses on mõistlikud. Põhjendatud ajakulu hageja
11. jaanuari
12. a määruskaebuse analüüsile ja sellele vastuse koostamisele on 2 tundi. Kaebus ei ole mahukas, tegemist on menetluskulude jaotuse regulatsiooniga, mis ei ole õiguslikult keerukat analüüsi nõudev instrument. Tartu Ringkonnakohtu
13. aprilli
14. a määrusega tutvumise ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu on 1 tund, sest ringkonnakohtu määruse 6,5 leheküljest 5 lehekülge on varasema menetluse kirjeldamine, mis kostjale on nagunii juba teada. Optimaalne oli kulutada aega üksnes ringkonnakohtu põhjenduste 1,5 lehekülje lugemisele, milleks kogemustega esindajal kulub 15 minutit. Ajakulu mitte ülemäära mahukale menetluskulude nimekirja koostamisele on piisav 45 minuti ulatuses. Kogumis pidas maakohus põhjendatud õigusabi ajakuluks 23 tundi 25 minutit. Tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) on mõistlikus suurusjärgus. Seega on menetluskulud põhjendatud kokku summas 2720 eurot (2670 eurot esindaja kulu ja 50 eurot riigilõiv). Juhindudes

§ 177

lg-st 4 kuulub hageja taotlus menetluskuludelt viivise arvestamiseks rahuldamisele. MÄÄRUSKAEBUS

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud 1610 eurot ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulud 1610 eurot. Muus osas jätta Viru Maakohtu
2. mai
3. a määrus muutmata. Kostja palub lugeda Viru Maakohtu
4. mai
5. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 1) Rahuldada Andrus Freienthali avaldus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks osaliselt. 2) Välja mõista N.R. Energy Osaühingult Andrus Freienthali kasuks menetluskulude katteks 3790 eurot. 3) Välja mõista N.R. Energy Osaühingult Andrus Freienthali kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis alates menetluskulude rahalist suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebuse kohaselt on kohtumääruse põhjendav osa vastuolus resolutiivosaga. Kuigi kohtumääruse põhjendavas osas leidis maakohus, et kostja menetluskulud on põhjendatud summas 2720 eurot, mõistis kohus resolutiivosas hagejalt kostja kasuks välja 2180 eurot. 4 Kohtumääruse põhjendavas osas esineb õigusabikulude osas arvutusviga. Õigusabi maksumus 23 tunni 25 minuti eest arvestusega 120 eurot/tund, ei ole mitte 2670 eurot, vaid on 2810 eurot. Seega pidanuks maakohus, leides, et lisaks riigilõivule on kostja õigusabikulud põhjendatud 23 tunni 25 minuti ulatuses, välja mõistma hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks 2860 eurot (2810 + 50). Kostjale osutatud õigusteenus seoses hagi tagamise vaidlustamisega ning kostja vastuse hagile koostamisega on kokku 18 tundi. Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks 12 tundi. Kostja leiab, et esindaja põhjendatud ajakulu tuleb suurendada 6 tunni võrra. Maakohus on jätnud arvestamata, et hagi tagamise vaidlustamisel oli tegemist keskmisest keerulisema ja mahukama vaidlusega, mis lisaks hagi tagamisele hõlmas ka vaidlust hagi lubatavuse ning kohtu pädevuse üle ja Riigikohtu praktika analüüsi. Hagimaterjalidega esialgne tutvumine oli vajalik selleks, et kontrollida, kas esinevad

§-s 377 sätestatud eeldused, kas hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud on

§ 381lg 2 kohaselt põhistatud.

Eelnimetatud asjaolusid kontrollimata ei ole võimalik koostada määruskaebust hagi tagamise määruse peale ning vaidlustada hagi lubatavust ja kohtu pädevust. Eelnimetatud õigusabi ei hõlmanud hagi sisulist analüüsi, mis toimus alles kostja vastuse koostamisel. Maakohus jättis tähelepanuta, et tegemist on keskmisest õiguslikult keerukama ja mahukama tsiviilasjaga. Hagiavaldus on 15 leheküljel, sellele on lisatud 26 tõendit. Kostja koostas 16 leheküljel põhjaliku vastuse hagile, esitas üksikasjalikud vastuväited hagis toodud asjaoludele ning neid väiteid kinnitavad 14 kirjalikku tõendit. Maakohus leidis ekslikult, et taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, määruskaebuse ja kostja vastuse sisu kattuvad suures ulatuses. Tegemist on erinevate menetlusdokumentidega. Kostja vastuse lehekülgedel 4–16, kokku 12,5 leheküljel, on kostja sisulised vastuväited hagile ja lisade nimekiri, mis ei kattu taotlusega hagi läbi vaatamata jätmiseks ega määruskaebusega. Advokaadi suhtlust kliendiga tuleb lugeda põhjendatuks. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kostja esindaja nõupidamised kliendiga olid vajalikud mh nii hagi tagamise määruse vaidlustamiseks, kui ka kostja vastuse hagile koostamiseks. Maakohus pidas põhjendatuks hüvitada ajakulu Tartu Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a määruse analüüsile ja sellele määruskaebuse esitamisele 3 tunni ulatuses. Maakohus ei ole oma seisukohta põhjendanud. Kuna kohus on jätnud põhjendamatult välja kliendiga nõupidamise ja ei ole arvestanud, et ringkonnakohus muutis maakohtu määrust, mis vajas kliendile selgitamist, siis tuleb selles osas täiendavalt välja mõista õigusteenuse eest tasu 0,75 tunni ulatuses. Ajakulu hageja
5. augusti
6. a määruskaebuse vastuse analüüsile ja
7. oktoobri
8. a seisukohtade koostamisele luges maakohus põhjendatuks 3 tunni asemel 2,5 tunni ulatuses, sest kohtu arvates on samu seisukohti varasemates menetlusdokumentides erinevate vaatenurkade alt juba korduvalt kajastatud. Kuna maakohus on jätnud põhjendamatult välja kliendiga nõupidamise ja ei ole arvestanud tegelikku töömahtu, siis tuleb selles osas täiendavalt välja mõista tasu õigusteenuse eest 0,5 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et Riigikohtu
9. detsembri
10. a määrusega tutvumine on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kostja nõustub sellega, kuid lisaks määrusega tutvumisele oli vajalik ja kohus oleks pidanud põhjendatuks lugema kliendiga nõupidamise 0,5 tunni ulatuses. Pärast Riigikohtu
11. detsembri
12. a määruse tegemist oli kliendi ja esindaja suhtlus vajalik, sest Riigikohus tühistas hagi tagamise määruse ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kuna Viru Maakohtu
13. aprilli
14. a hagi tagamise määruse alusel oli kinnistusraamatusse kantud kohtulikud hüpoteegid kostjale kuuluvatele kinnisasjadele, siis oli vajalik selgitada kostjale 5 Riigikohtu määruse tagajärgi, mh seda, et hagi tagamise tühistamise korral ei saa kohtulikku hüpoteeki automaatselt kustutada, vaid selle omandab

§ 388lg 6 kohaselt kinnisasja omanik.

Kostjale oli vajalik selgitada, et kohtulik hüpoteek kustutatakse kinnistustraamatust üksnes kostja enda taotlusel, st sellega ei tegele maakohus. Samuti vajas kostja juhendamist sellise taotluse esitamiseks kinnistuportaali kaudu. Eelkirjeldatud kliendiga nõupidamine on 0,5 tunni ulatuses põhjendatud. Kostja esindaja põhjendatud ajakulu tuleb suurendada 7 tunni 45 minuti (6 + 0,75 + 0,5 + 0,5) võrra. Maakohus luges põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 23 tunni 25 minuti osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 31 tundi 10 minutit, mis vastab 3740 eurole. Maakohus luges põhjendatuks kostja riigilõivu 50 eurot. Kostja põhjendatud menetluskulud kokku on 3790 eurot (3740+50). VASTUSTAJA SEISUKOHT 4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista määruskaebusega seotud hageja menetluskulud kostjalt välja vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Kõrgema astme kohus võib alama astme kohtu diskretsiooni alusel tehtud otsusesse sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hageja hinnangul ei ole kohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on põhjalikult ja mitmekülgselt kaalunud hagi tagamise vaidlustamisega ja hagile vastuse koostamisega seotud ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. Ainuüksi lehekülgede või tõendite arv ei muuda asja sisuliselt mahukaks või õiguslikult keerukaks. Lisaks ei nähtu maakohtu määrusest, et kohus ei oleks asja keerukusega menetluskulude väljamõistmisel arvestanud. Maakohus on selgelt öelnud, et peab tekstiliselt sisuliselt suures osas kattuvaks kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks ja määruskaebust. Hagi vastuse sisulise poole pealt ei ole kohus sellist järeldust teinud. Hageja nõustus ka muude toimingute puhul kohtu kaalutlustega ajakulu vähendamisel. Kostja on juhtinud tähelepanu veale kulude lõplikus arvutuskäigus. Selle oleks saanud kohus parandada ka vea parandamise sätete alusel kohtumäärusega (

§ 447lg 2).

Eraldi määruskaebuse esitamine ja vastava menetluse läbiviimine oli ebavajalik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 2720 eurot (sh käibemaks), s.o lepingulise esindaja kulu 2670 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 50 eurot (

§ 659, § 657 lg 1 p 2).

Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 6. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja taotles menetluskulude summas 3890 eurot väljamõistmist, sh lepingulise esindaja tasu ja riigilõiv. Määruskaebuses palub kostja suurendada väljamõistetava menetluskulu kuni 3790 6 euroni (sh nii lepingulise esindaja tasu, kui ka riigilõiv). Seega ei vaidlustata määruskaebuses menetluskulu 100 eurot välja mõistmata jätmist ja osas, milles menetluskulu välja mõisteti ning maakohtu määrus on selles osas

§ 466lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

7.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud, andes hinnangu kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatusele. Ringkonnakohus nõustub aga määruskaebuse väitega, et maakohtu määruse resolutsiooniga väljamõistetud summa ja määruse põhjendustes toodud arvutused on omavahel vastuolus. Väär on hageja seisukoht, et vastuolu oleks saanud kõrvaldada

§ 447lg 2 alusel, s.o vea parandamisega määruses.

Kuigi

§ 447

lg 2 esimene lause lubab kohtul igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, võib seda teha siiski üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. Otsuse põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines ekslikul arvutusel. Selliselt muudetaks otsuse sisu (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-10, p 16).
3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt luges maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks kokku 23 tunni 25 minuti ulatuses. Kostja tugineb samuti määruskaebuses vastavale ajakulule, leides, et lisaks sellele tuleb hagejalt mõista kostjalt täiendavalt välja tasu 7 tunni 45 minuti eest, s.o kostja esindaja põhjendatud ajakulu on 31 tundi 10 minutit. Vaadates aga maakohtu põhjendusi iga toimingu põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, selgub, et tegelik põhjendatud ja vajalik ajakulu on maakohtu hinnangul 22 tundi 15 minutit (22,25 tundi) (12+3+2,5+0,5+1,25+2+1). Selline ajakulu ühtib ka maakohtu määruse põhjendustes nimetatud lepingulise esindaja põhjendatud tasuga summas 2670 eurot (2670/120=22,25). Ringkonnakohtu hinnangul on ajakulu 22 tundi 15 minutit käesoleva vaidluse asjaolusid, keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud.
4. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus vähendas põhjendamatult lepingulise esindaja hagiavalduse tutvumisega, hagi tagamise vaidlustamisega ning hagile vastuse koostamisega seotud toimingute ajakulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hagi tagamise määruse vaidlustamisel tutvus kostja hagiavaldusega sh ka sisuliselt, hinnates mh hagiavalduse perspektiivi. Seega hagile vastuse koostamisel kulus esindajal eelduslikult vähem aega hagiteksti uuesti läbitöötamisele, kui oleks kulunud juhul, kui hagi tagamise määrust ei vaidlustataks ja esindaja polnuks seetõttu hagiga eelnevalt tutvunud. Menetluskulude nimekirjas ei ole kliendiga nõupidamise ajakulu täpselt fikseeritud. Ka maakohus ei ole määruses väitnud, et nõupidamised ei ole üldse põhjendatud ajakulu, vaid selgitas, et nõupidamistel arutatu sisaldub üldjuhul ka menetlusdokumendis ja on hõlmatud seeläbi ka vastava ajakuluga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus, hinnates dokumentide koostamiseks vajaliku kulu, arvestanud mh ka nõupidamisi klientidega, kuigi ei ole iga kuluartiklit eraldi lahti kirjutanud, sh pole märkinud, mis ulatuses võib kohtu hinnangul kliendiga nõupidamise ajakulu olla käesolevas vaidluses põhjendatud. Maakohus leidis põhjendatult, et määruskaebuse hagi tagamise määruse peale, taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ja hagile vastuse sisu on suures osas kattuv (vt määruskaebuse p-d 5– 17, hagile vastuse p-d 5–16 ja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks p-d 5–16). Määruskaebuse väide, et hagivastuse sisuline osa on umbes 12,5 lehekülge, on eksitav. Tõsi, sisuline vastus 7 algab küll vastuse 4.-l leheküljel, kuid see algab lehekülje lõpus ning lõpeb sisuliselt
5. lehekülje keskel, seega on sisulise vastuse maht umbes 10,5 lehekülge. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastuse koostamiseks taotletud ajakulu, arvestades esindaja eelnevate dokumentide koostamist ja hagimaterjalidega tutvumist, täies ulatuses põhjendatud. Maakohus vähendas põhjendatult hagimaterjalidega tutvumise, määruskaebuse koostamise, taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks koostamise ja hagile vastuse koostamise eest taotletud ajakulu 6 tunni võrra. Kuigi maakohtu määruses puudub sisuline põhjendus, miks maakohus vähendas ajakulu Tartu Ringkonnakohtu
6. juuni
7. a määruse analüüsile ja sellele määruskaebuse esitamisele Riigikohtule 3 tunnile taotletud 3,75 tunni asemel, on vähendamine ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Tegemist ei ole mahukate dokumentidega. Asjaoludega kursis olnud esindajal ei pidanud kuluma nimetatud toimingutele rohkem aega, kui maakohtu poolt põhjendatuks peetud 3 tundi. Maakohus on põhjendatult vähendanud ajakulu hageja
8. augusti
9. a määruskaebuse analüüsile ja seisukohtade koostamisele. Ajakulu vähendamine seisukohtade korduse ja kattuvuse tõttu on põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub, et Riigikohtu
10. detsembri
11. a määrusega tutvumine ja sh kliendiga nõupidamine on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Riigikohtu määruse sisuline osa on vaid umbes 2 lehekülge ning selle sisu tutvustamine kliendile ei tohtind võtta rohkem aega, kui mõned minutid. Kostja juhendamine kohtuliku hüpoteegi kustutamise taotluse esitamisel kinnistuportaali kaudu ei ole ringkonnakohtu hinnangul selline kulu, mida tulnuks vastaspoolelt välja mõista. Maakohus luges kogu kostja esindaja ajakulu põhjendatuks hageja
12. detsembri
13. a taotlusega tutvumiseks, sellele vastuse koostamiseks ja maakohtu
14. detsembri
15. a määrusega tutvumiseks, samuti Tartu Ringkonnakohtu
16. aprilli
17. a määrusega tutvumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele ning selle kulu üle vaidlust ei ole. Samuti ei vaidlustata määruskaebuses ajakulu vähendamist maakohtu poolt 4 tunnilt 2 tunnile hageja
18. jaanuari
19. a määruskaebuse analüüsile ja vastuse koostamisele.
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et põhjendatud ja vajalik kostja esindaja ajakulu on 22 tundi 15 minutit. Sellises ulatuses õigusabi osutamise tasu on 2670 eurot (22,25*120) (sh käibemaks). Seega tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 2720 eurot (sh käibemaks), s.o lepingulise esindaja kulu 2670 eurot ja riigilõiv 50 eurot. 11.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seega menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 8