Kriminaalasi nr. 1-05-106 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2007.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Steven- Hristo Evestus Kaitsja Vahur Kivistik Süüdistatav S.L, ik.xxxxxxxxxxx, kriminaalkorras karistamata, elukoht XX töökoht OÜ – juhatuse liige Süüdistus KarS § 263 p. 1 Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista S.L KarS § 263 p. 1 järgi ja karistada vangistusega 1 kuu. KarS § 73 lg 1 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme)aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Välja mõista S.L’lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1)sundraha – 1,5 palga alammäära – 5400.- krooni, 2)kaitsjatasu 1650.- krooni, 3)ekspertiisi maksumus 1840.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- S.L taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks summas 8461.78 jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. SÜÜDISTUS S.L süüdistatakse selles, et tema, viibides 14.08.2004.a. kella 22.30 paiku Tallinnas X maja sisehoovis, sõimas ja mõnitas VR ebatsensuursete sõnadega ning kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda, lüües kannatanut rusikaga näo piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ning elule mitteohtlikud kehavigastused, eirates sellega avalikus kohas tavade ja heade kommetega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas ja igaühe avalikku kindlustunnet. Sellise tegevusega pani S.L toime KarS § 263 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avaliku korra rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED S.L ei tunnistanud end süüdi temale esitatud süüdistuses. Ta selgitas, et 14.08.2004.a. õhtul olid tema, AA ja UK tema maja sisehoovis, istusid kiigel ja ajasid juttu. Nende juurde tuli meesterahvas, kes oli endast väljas ja hakkas sõimama, et nad istusid kiikedel. Tekkis sõnavahetus ja nad otsustasid lahkuda. Kannatanuga mingit rüselust ei olnud ja tema kedagi ei löönud. Vestluse käigus kannatanule kehavigastusi ei tekitatud. Peale hoovist lahkumist läksid nad tema juurde, seejärel poodi ja tagasi tulles peeti nad politsei poolt kinni. Politsei viis nad hoovi, kus oli kannatanu, kes osutas nende peale ja nad viidi politseiosakonda. Hommikul sai ta teada, kes ja milles teda süüdistab ning peale politseiosakonnast vabanemist läks kannatanu juurde selgitust küsima, kuid talle ei selgitatud midagi. Süüdistatav eitab kannatanult vabanduse palumist, leides, et kuna ta midagi ei teinud, siis polnud millegi eest ka vabandust paluda. TEISED TÕENDID
- Kannatanu VR ütlused 14.08.2004.a. õhtul umbes kella 22 ajal käis ta Lembitu pargis koeraga jalutamas. Tagasi koju tulles nägi ta maja kinnises sisehoovis laste mänguväljakul kolme noormeest, kellest kaks istusid laste kiikedel. Ta palus neil kiikumine lõpetada ja lahkuda, kuna leidis, et kui suured inimesed istuvad lastele mõeldud kiikedel, võivad need katki minna. Tekkis konflikt, mis seisnes selles, et teda hakati sõimama ja mõnitama ebatsensuursete sõnadega. Sõimajaks ja mõnitajaks oli S.L, teised olid rohkem vaatlejad, kuid toetasid teda naeruga. Neil oli väga lõbus. S.L pritsis teda ka pudelist vedelikuga. Kuna korrarikkumist noormehed lõpetada ei tahtnud, helistas ta politseisse ja palus kohale tulla. Siis hakkasid noormehed ära minema. S.L lähenes talle järsult ja ootamatult ning lõi rusikaga näkku, millest kannatanu kukkus ja kaotas teadvuse. Järgmisena mäletab kannatanu, et oli koos koeraga oma korteri ukse taga, kuid kuidas ta sinna sattus, seda ta ei tea. Kutsuti välja kiirabi. Kiirabi viis kannatanu kaasa, tuvastas vigastused. Tagasi koju jõudnud, olid samad noormehed ka uuesti tagasi ning uuesti kutsuti välja politsei, kes noormehed politseiosakonda toimetas. Järgmisel päeval tuli S.L vabandama, kuid ta ei võtnud vabandust vastu. 2.Tunnistaja AA ütlused. 14.08.2004.a. õhtul istusid tema, S.L ja UK S.L maja sisehoovis mänguväljakul kiikede peal ja ajasid juttu. Kannatanu tuli neid sealt ära ajama, kuna nad lõhkuvat kiikesid. Nad ei tahtnud minna ja S.L tekkis kannatanuga sõnavahetus. S.L sõimas kannatanut ropult ebatsensuursete sõnadega, ning lõpuks otsustati lahkuda. Tunnistaja arvates keegi kannatanut pudeliga ei visanud ja kannatanut vedelikuga ei pritsitud. Prokuröri küsimusele, kas väljas vägivalda tarvitati, vastas tunnistaja, et ta ei tea, et keegi oleks kellegi suhtes vägivalda tarvitanud. 3.Tunnistaja UK ütlused 2 14.08.2004.a. õhtul oli ta S.L maja hoovis koos S.L ja A-ga, jalutasid niisama. Õhtu lõppes nende jaoks politseiosakonnas. Hommikul selgitas politsei, et teda kahtlustatakse peksmises. Prokuröri küsimusele, kas tol õhtul juhtus kellegagi mingi intsident, mis võis tingida kinnipidamise, keeldus tunnistaja vastamast. Küll aga vastas UK kõige esimesele prokuröri küsimusele, millega taheti teada, mis juhtus 14.08.2004.a., et S.L ei löönud kedagi. Rohkemat tunnistaja ütlemast keeldus, sest leidis, et tema vastused võivad teda süüstada ja sel põhjusel on tal õigus ütluste andmisest keelduda. 4.BR ütlused. 15.08.2004.a. tuli nende koju süüdistatav. Ta oli noruspäi, palus vabandust ja palus viisakalt rääkida R-ga. Abikaasa väljus korterist, nende vestlus oli lühike. Kui mees tuppa tagasi tuli, oli ta imestunud ja ütles, et noormees palus vabandust, olevat olnud purjus ja oli öelnud, et kui tahad, löö mind ka. Mees ütles, et ei võtnud vabandust vastu. 5.Eksperdiarvamus ekspertiisiaktis nr. 1075 VR kehavigastuste kohta. Kannatanul esinesid näo ja pea põrutus, mis võisid olla tekitatud löögist näkku ja sellejärgsest maha paiskumisest. 6.Patsiendikaart Tõendab, et VR viibis kiirabis 14.08.2004.a. kaebusega X tänava sisehoovis löödud tundmatute poolt vastu nina, juhtunut ei mäleta.
- Äratundmiseks esitamise protokoll. Kannatanu VR tunneb talle näidatud kolme noormehe seast ära S.L, kui isiku, kes lõi teda14.08.2004.a. rusikaga näo piirkonda, samuti sülitas ja mõnitas teda ning pritsis mingi vedelikuga. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja AA ütlustega on tõendatud, et S.L, AA ja UK viibisid 14.08.2004.a. õhtul X majade sisehoovis ja istusid laste kiikedel, et kannatanu VR palus neil kiikumine lõpetada ja lahkuda, et süüdistataval tekkis kannatanuga sõnavahetus. Kannatanu ja tunnistaja AA ütlustega on tõendatud, et S.L oli sõnaliselt agressiivne, sest sõimas kannatanut roppude sõnadega. Lahknevus tõendites puudutab löömise momenti. Löömist kinnitavateks tõenditeks on kannatanu ütlused ja eksperdiarvamus. Süüdistatava ja tunnistajate AA ja UK ütlused löömist ei kinnita. Kaitsja leidis, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, sest on olulises osas vastuolus tema enda varem eeluurimisel antud ütlustega. Nimelt on ta vastupidiselt kohtus väidetule, et teda sõimas, mõnitas ja pritsis vedelikuga S.L, eeluurimisel öelnud, millised ütlused ka kohus avaldas kaitsja taotlusel, et teda sõimasid, mõnitasid ja pritsisid vedelikuga kõik kolm. Kohtus kannatanu ütles, et teda pudeliga ei visatud, eeluurimisel, et visati. Hinnanud kannatanu erinevatel aegadel antud ütlusi, leidis kohus, et pudeliga viskamist kannatanu peale kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist tunnistas, põhjendades erinevust ütlustes mittemäletamisega. Kohus leidis, et mittemäletamises ei ole midagi ebaloomulikku, sest sündmusest on möödunud üle kahe aasta ja on üldteada, et nii pika aja möödudes ei saagi juhtunu kõikide detailide täpsusega meeles püsida. Mis puutub kaitsja väitesse nagu oleks kannatanu eeluurimisel pidanud sõimajateks ja vedelikuga pritsijateks kõiki kolme noormeest, siis leiab kohus, et see ei ole nii oluline vastuolu, mis seaks kahtluse alla kogu kannatanu ütluste usaldusväärsuse. Kannatanu on tõepoolest 15.08.2004.a. ülekuulamisel öelnud, et „nad hakkasid mind roppude sõnadega sõimama“ ja et kõik pritsisid teda ja koera mingi vedelikuga. Kohtuistungil on kannatanu ka pritsimise kohta öelnud, et kuna aega on palju möödunud, ei mäleta ta täpselt, kas teda pritsisid kõik või ainult üks nendest. Sõimamise osas leiab kohus, et tegemist ei ole niivõrd vastuoluga, kuivõrd kohtueelsel menetlusel esmasel ülekuulamisel öeldu 3 täpsustamise ja konkretiseerimisega. 15.08.2004.a. kuulati kannatanut esimest korda üle. Selleks ajaks oli juhtunust möödas vaid neli tundi ja kannatanu jaoks kõik alles värske ning ta oli psüühiliselt veel temaga asetleidnu mõju all. Kuigi kannatanu hilisemate ütluste kohaselt sõimas ja mõnitas teda üksnes S.L, toetasid ja julgustasid teised S.L naeruga, millest võis aru saada, et S.L sõnaline tegevus pälvis teiste heakskiidu ning kannatanu tõlgendaski kõigi kolme käitumist enda suhtes mõnitamiseks ja sõimamiseks. Sellega on kohtu arvates seletatav, miks esimesel ülekuulamisel kõneles kannatanu sõimajatest mitmuses. Kannatanu esimene ülekuulamine vahetult peale tema suhtes toimepandud õigusvastast tegu ei pruugi olla väga detailne ja üksikasjadesse laskuv. Kaitsja on kohtuvaidluses ära märkinud ühe vastuoluna ka selle, et kohtueelsel uurimisel on kannatanu väitnud nagu oleksid noormehed mänguväljakul lõhkunud, kohtus antud ütlustest ei nähtu mingit lõhkumist. Kohus leiab, et nimetatud vastuolu esiletoomine on asjakohatu, sest selles osas ei ole kohtueelsel uurimisel antud kannatanu ütlusi kohtuistungil avaldatud. Veel viitab kaitsja vastuolule, mis seondub kannatanu poolt lööja-isiku äratundmisega. Traumapunktis on ta meditsiinitöötajale öelnud, et teda löödi tundmatu isiku poolt, äratundmiseks esitamisel on ta aga öelnud, et S.L oli talle teada kui sama maja elanik. Sellest teeb kaitsja järelduse, et kui S.L oli R’le teada kui sama maja elanik, siis kinnitab R kiirabis antud selgitus, et lõi tundmatu, et lööjaks ei olnud S.L. Kohtus andis kannatanu selle kohta selgituse, mille kohaselt ta enne seda sündmust S.L näo järgi ei tundnud. Korteriühistu esimehena oli talle teada, et majas elab L-perekonnanime kandev noormees, tema kohta on tulnud kaebusi rahurikkumiste pärast, kuid ta teda ei tundnud, ei olnud temaga tuttav. Kohus leidis, et kannatanu väide enne 14.augusti 2004.a. õhtut S.L mittetundmise kohta selgitab, miks ta traumapunktis nimetas lööjat tundmatuks. Isegi juhul, kui ta teadis, et noormees elab temaga samas majas nagu ta on öelnud äratundmiseks esitamisel, ei tähenda see veel isiku tundmist. VR ei teadnud enne vahejuhtumit teda löönud noormehe nime, mistõttu ei osanud seda ka traumapunktis öelda. Eeltoodust tulenevalt ei ole antud juhul tegemist vastuoluga. Viimase vastuoluna, mis paneb kannatanu ütlused kahtluse alla, tõi kaitsja esile VR poolt kohtuistungil mäluaugu eitamist pärast sündmust. Ometigi on ta samal ööl esmaabi saades kinnitanud, et ei mäleta toimunut ning kinnitas mäluaugu esinemist ka kohtuarstlikus ekspertiisis. Samuti on VR 24.08.2004.a. ülekuulamisprotokollis kinnitanud, et oli mälukaotuses ja ütles naisele, et ei mäleta, mis juhtus. Kohtu seisukohalt ei ole ka mäluauguga seonduvalt kannatanu ütlustes vastuolu. 23.02.2007.a. kohtuistungil esitas kaitsja kannatanule küsimuse „Kas Teil on olnud mäluauku tulenevalt sellest traumast, kas on olnud perioodi, mil ei mäleta, kes Teid lõi?“. Küsimusele vastas kannatanu: „Sellist perioodi pole mul olnud, et ma ei mäletaks, kes mind lõi. Olen kogu aeg mäletanud, et mind lõi S.L.“ Kuna kohtuistungil esitatud küsimus mäluaugust seondus löömisega ja lööja isikuga, siis kannatanu kohtus ja eeluurimisel antud ütlustes puudub vastuolu, sest kohtuistungil kaitsja taotlusel avaldatud lõigus 24.08.2004.a. ülekuulamisel on ta öelnud, et ta ei tea, kes teda ukse taha viis, oli mälukaotuses. Seega puudutab kohtueelsel menetlusel mainitud mälukaotus perioodi peale tema löömist korteri ukse taha jõudmiseni. Ka kohtuistungil selgitas VR, et kaotas peale lööki momendiks teadvuse ega teadnud, kuidas ta koduukse taha jõudis ja nii ta ütles ka oma naisele. Kuid ta ei ole kunagi väitnud, et ei mäleta löömist. Kannatanu ütlustes, et tal ei ole kunagi olnud mäluauku selle kohta, et teda löödi ja kes teda lõi, puudub alus kahelda ka sellepärast, et traumapunktis on ta ju öelnud, et teda löödi. Ekspertiisis öeldut ei saa käsitleda tõendina, kuna tõendiks on üksnes eksperdiarvamus. Kõike eeltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et kannatanu erinevatel aegadel antud ütlused tõendamiseseme oluliste asjaolude kohta ei ole vastuolulised. Sellele on viidanud ka Riigikohus, tühistades S.L kriminaalasjas tehtud varasemad otsused kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. 4 Kannatanu on kogu kriminaalmenetluse kestel kinnitanud, et teda löödi konflikti käigus rusikaga näkku ja et lööjaks oli S.L. Kuna kannatanu on seda nii kindlalt järjepidevalt väitnud, kordagi ei ole kahelnud teda löönud isikus, ei ole kohtul mingit põhjust kahelda tema ütlustes ja arvata teistmoodi. Kohtuistungil ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et mitukümmend aastat süüdistatavast vanemal kannatanul oleks olnud isiklikke motiive avalikus kohas süüdistatavaga tüli norida ja teda alusetult süüstada. Süüdistatava süüd VR löömises tõendavad ka kannatanu ütlused selle kohta, et S.L käis järgmisel päeval kannatanu juures vabandamas. Süüdistatav ise küll eitas vabandamist, kuid kannatanu ütlusi kinnitas abikaasa BR, kellele VR ütles peale S.L lahkumist, et noormees olevat palunud vabandust, kuid ta ei võtnud vabandust vastu. Tunnistaja BR sõnul oli süüdistatav olnud norus ja rääkis viisakalt. Tunnistaja AA ütlused ei kinnita ega lükka ümber kannatanu löömise fakti S.L poolt, kuna ta väitis kohtus, et ei tea, et oleks vägivalda tarvitatud kellegi suhtes. See ei tähenda vägivalla eitamist, vaid tunnistaja mitteteadmist vägivalla tarvitamisest. Tunnistaja UK poolt kohtus öeldud ainukesse lausesse seonduvalt 14.08.2004.a. VR’ga tekkinud konfliktsituatsiooni kohta, et S.L ei löönud kedagi, tuleb suhtuda kriitiliselt, sest kohtu arvates on see kantud soovist päästa sõber kriminaalkaristusest. Kohus on juba eelnevalt asunud seisukohale, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ning kummutavad seega UK poolt öeldu. Kaitsja järeldas, et UK ütluste andmisest keeldumise ajendiks võib olla VR löömine tema enda poolt. See selgitab, miks UK leiab, et ütluste andmisel võiks ta süüstada iseennast. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu ja on arvamusel, et tunnistaja ei tahtnud S.L vastu ütlusi anda ning viide enesesüüstamisele oli selleks sobiv põhjus. UK suhtes oli kohtueelses menetluses kriminaalasi lõpetatud, tema vastu ei olnud ühtegi tõendit. Ka kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus ei ole kannatanu kordagi olnud kõhkleval seisukohal teda löönud isikus. Löömise hetkel seisis lööja kannatanu vastas, mistõttu ta nägi selgelt, et see oli S.L. Kohtu veendumus S.L poolt kuriteo toimepanemise kohta põhineb lisaks kannatanu ütlustele ka sellel, et kui süüdistatav ainukesena sõimas kannatanut ebatsensuursete sõnadega, mis on ka tõendamist leidnud, on igati loogiline, et sõnalisele konfliktile järgnes just tema poolt füüsiline agressiivsus. Kui AA ja UK hoidusid isegi VR sõimamisest ja mõnitamisest, siis ei ole usutav, et nad tema vastu hiljem kätt tõstsid. Rohkem isikuid tol hetkel sündmuskohal aga ei olnud. Kõige ülaltoodu põhjal leidis kohus, et S.L on toime pannud temale süüdistusaktis inkrimineeritud teod VR suhtes. Viibides hoovis, seega avalikus kohas, palus kannatanu täiskasvanud noormeestel mitte istuda väikestele lastele mõeldud kiikedel, mis võivad nende raskuse all katki minna ja sai S.L poolt ebatsensuurse sõimu osaliseks. Ebasündsate väljendite kasutamisega ja kannatanu vedelikuga pritsimisega väljendas S.L lugupidamatust endast kümneid kordi vanema isiku suhtes ning eiras sellega avalikus kohas tavade ja heade kommetega kinnistunud isikutevahelise suhtlemise reegleid, pannes toime avaliku korra rikkumise. Inimestel on õigus tunda end turvaliselt oma kodu sisehoovis. Kuna süüdistatava tegevusele lisandus ka vägivald, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud kuriteona KarS § 263 p. 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus S.L süüd välistavate asjaolude puudumist. Kuigi süüdistatav on tema enda sõnul OÜ X juhatuse liige, ei ole kohtule esitatud selle kohta ühtki tõendit. Puuduvad tõendid ka tema sissetulekute kohta. Rahalise karistuse mõistmine on põhjendatud siis, kui süüdlasel on võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Kuna süüdistatava võimalused rahalise karistuse tasumiseks on teadmata, leiab kohus, et S.L tuleb karistada lühiajalise vangistusega, mille kandmisest võib ta tingimisi vabastada, kuna ta ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohus ei nõustu prokuröri ettepanekuga 6-kuulise vangistuse mõistmise osas, sest esimese astme kohus võib kriminaalasja uuesti arutades raskendada süüdistatava olukorda vaid siis, kui kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise üheks aluseks oli prokuratuuri või kannatanu 5 apellatsioon, milles taotleti süüdistatava olukorra raskendamist. Antud kriminaalasjas esitati apellatsioon ja kassatsioon süüdistatava kaitsja poolt, mistõttu kohus ei saa kriminaalasja teistkordsel arutamisel mõista tühistatud esimese astme kohtuotsusega mõistetud karistusest raskemat karistust. Kohus juhindub KrMS § 306,
- Kohtunik 6