← Eesti

2-22-16052/39

Obsah (8)§ 150§ 429§ 432§ 386§ 173§ 168§ 177§ 391

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtuniku nimi Janek Väli Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023.a Tallinn 2-22-16052 Tsiviilasja number Tsiviilasi vastu solidaarsel

§ 150lg 2 p 2 alusel hagejale poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamisele.

Seoses hageja taotlusega hagi tagamise tagatise tagastamiseks märgib kostja, et vastava taotlusega kostja T H sisulist puutumust ei oma, sest kostja suhtes hagi tagamise abinõusid käesolevas menetluses kohaldatud ei ole. Kostja palub Lk 2 / 6 jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt T Hi kasuks menetluskulu summas 4081,20 eurot. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3. Arvestades asjaolu, et hageja on oma nõudest

§ 429

lg 1 tähenduses loobunud, leiab kohus, et loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Asjas ei esine

§ 429lg 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid.

4. Kooskõlas

§ 386

lg 4 tühistab kohus Harju Maakohtu 28.10.2022 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. 5.

§ 173

lg 1 I lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 6.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 6.1. Hageja on seisukohal, et kuna kostjad on tema nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, siis tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et hageja tõlgendab

§ 168lg 4 liiga laialt, kui sisustab seda „hageja eesmärgi täitmisega“.

6.2. Hageja esitas kohtule hagi nõudega mõista solidaarselt kolmelt kostjalt välja kahjuhüvitis summas 912 955,31 eurot. Selliselt võeti nõue ka 10.11.2022 menetlusse. Seega saaks hageja nõude täitmisest

§ 168

lg 4 mõttes rääkida eelkõige juhul, kui hagejale oleks kostja(te) poolt tasutud nõutud kahjuhüvitis. Vaidlus puudub selle üle, et seda juhtunud ei ole, seega kohus tuvastab, et hageja poolt kohtusse esitatud nõue ei ole kostjate poolt täidetud. 6.

  1. Hageja arvates saavutas ta tänu kohtusse hagiga pöördumisele hagis taotletud eesmärgi ehk selle, et kostja 1 tagastas ärihingule 4 800 000 eurot ning selle tulemusena hageja Ühingu osaluse väärtus ei ole vähenenud. Hageja on viidanud Riigikohtu otsuse punktile 13 asjas nr 3-2-1-55-
  2. Kohus leiab, et viidatud Riigikohtu lahendit ei saa analoogia korras eeskujuks võtta, kuna käsitles tuvastushagiga seonduvat ehk seal oli olukord ja asjaolud praegusest vaidlusest piisavalt erinevad. Rahalise nõude puhul saab eelkõige rääkida hageja poolt hagi esemes defineeritud eesmärgist saada raha. Kohtul puudub võimalus tuvastada, kas Lk 3 / 6 hageja kohtusse pöördumise eesmärk võis olla äriühingule 4 800 000 euro tagastamine, kui seda hagiavalduse resolutsioonis taotletud ei olnud. Kohus ei saa ka hakata hindama, kas hagejale põhjustati kahju äriühingust 4 800 000 euro tasumisega ning kas kahju põhjustamine langes ära selle summa tagastamisel ühe kostja poolt, misjärel alles saaks hakata analüüsima hageja eesmärgi saavutamist. 6.
  3. Kuna kostjad ei ole hageja nõuet rahuldanud, puudub vajadus analüüsida, kas 4 800 000 euro tagastamine toimus enne või pärast seda, kui kostjad hagiavaldusest teada said. 6.
  4. Arvestades asjaoluga, et hageja on hagiavaldusest loobunud, tuleb jätta menetluskulud kooskõlas

§ 168

lg 4 hageja kanda, sest kostjate poolt hageja nõude rahuldamist aset leidnud ei ole.

  1. Kostja OÜ Tütreke palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 3091 eurot ja kostja I K palub välja mõista menetluskulu summas 1596 eurot. Nimetatud menetluskulu sisaldab ka määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 70 eurot. 7.
  2. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu määr on 228 eurot (koos käibemaksuga). Hageja nimetatud tunnitasumäärale vastuväiteid esitanud ei ole ning kohus leiab, et eelnevalt viidatud tunnitasu määr on kooskõlas kohtupraktikaga ning arvestab seejuures asjaoluga, et kostjaid on antud vaidluses esindanud vandeadvokaat. 7.
  3. Kostjate esindaja on osutanud järgmist õigusabi: advokaadi õigusabi hagiavalduse ja selle lisana esitatud tõenditega ning hagi menetlusse võtmise määrusega esmasel tutvumisel (16.11.2022) - 4,0 h x 228 EUR/h = 912 eurot, maakohtu 28.10.2022.a hagi tagamise määrusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine (17.11.2022) - 6,25 h x 228 EUR/h = 1425 eurot, riigilõiv määruskaebuselt - 70 eurot, menetluskulude katteks tagatise taotluse koostamine (28.11.2022) - 4,0 h x 228 EUR/h = 1140 eurot, seisukoha koostamine hageja 01.12.2022.a taotlusele (06.12.2022) - 2,5 h x 228 EUR/h = 570 eurot, hageja 07.12.2022.a menetlusdokumendiga tutvumine ja 09.12.2022 menetlusdokumendi koostamine - 2,5 h x 228 EUR/h = 570 eurot. Kokku on kostjate esindaja ajakulu 19,25 tundi. 7.
  4. Määruskaebuse koostamisega seonduv menetluskulu on üksnes kostja I menetluskulu, kuivõrd määruskaebuse menetluses osales üksnes kostja I. Ülejäänud osa menetluskuludest jaguneb kostja I ja kostja II vahel võrdselt pooleks, kuivõrd kostja I ja kostja II menetluslikud seisukohad ja positsioon on olnud käesolevas staadiumis samad ning kostja I ja II osalenud ühe esindaja kaudu. 7.
  5. Hageja ei ole kostjate lepingulise esindaja osutatud õigusabi mahule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja ajakulu vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Hagiavaldus oli mahult üle kahekümne lehe ja sellele oli lisatud üle neljakümne lisa. Seega on põhjendatud kostja OÜ Tütreke menetluskulu summas 3021 eurot, s.t ilma määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivuta ja kostja I Ke menetluskulu summas 1596 eurot. 7.
  6. Kohus selgitab kostjale OÜ Tütreke, et viimasel on õigus esitada taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks, kuivõrd kohus ei ole vastavat määruskaebust sisuliselt lahendanud ning põhimenetluse lõpetamisega langeb ära ka määruskaebuse menetlemise alus.
  7. Kostja T H palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 4081,20 eurot. Lk 4 / 6 8.
  8. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 228 eurot (koos käibemaksuga). Hageja nimetatud tunnitasumäärale vastuväiteid esitanud ei ole ning kohus leiab, et eelnevalt viidatud tunnitasu määr on kooskõlas kohtupraktikaga ning arvestab seejuures asjaoluga, et kostjat on antud vaidluses esindanud vandeadvokaat. 8.
  9. Kostja esindaja on: analüüsinud hagimaterjale ja menetlusega seotud dokumente ning kujundanud õigusliku positsiooni, teinud videokõne kliendiga menetluspositsiooni täpsustamiseks, 23.-24.
  10. – 8,4 t; analüüsinud Tütreke OÜ ja I Ke taotlust menetluskulude katteks tagatise andmiseks, e-kirjad kliendiga, 28.
  11. – 0,2 t; telefonikonverents kliendiga seoses menetluse käigu ja edasiste tegevustega, 29.
  12. – 1,5 t; taotluse koostamine hageja kohustamiseks T Hi eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks, e-kirjad ja kõnde kliendiga, 05.
  13. – 4,6 t; e-kirjad kliendiga, menetlusdokumendi täiendamine ja edastamine, 06.
  14. – 0,7 t; hagist loobumise avalduse analüüs, e-kirjad kliendiga, 07.
  15. – 0,3 t; seisukoha koostamine hagist loobumise avalduse osas, taotluse koostamine menetluskulude hüvitamiseks, 08.
  16. – 2,2 t. Kokku on kostja esindaja ajakulu 17,9 tundi. 8.
  17. Hageja leiab, et võrreldes kostjate 1 ja 2 ning kostja 3 esindajate ajakulu on ilmne, et kostja 3 ajakulu on ülepaisutatud. 8.
  18. Kohtu hinnangul ei nähtu hagejalt väljamõistmiseks piisavalt põhjendatust ja vajalikkust 29.11.2022 osutatud õigusabil (telefonikonverents kliendiga seoses menetluse käigu ja edasiste tegevustega 1,5h). Loomulikult võib kostja oma lepingulise esindajaga pidada videokonverentse nii palju, kui soovib, kuid arvestades asja menetluslikku seisu ei saa pidada põhjendatuks ega vajalikuks lisaks algselt hagiavaldusega tutvumise käigus peetud videokõnedele veel pooleteisetunnist videokonverentsi; kohus vähendab seda ühe tunni võrra. Muus osas leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Hagiavaldus oli mahult üle kahekümne lehe ja sellele oli lisatud üle neljakümne lisa. Seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 3853,20 eurot (16,9h x 228€).
  19. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada kostjate taotlused menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 10. Juhindudes

§ 150

lg 2 p 1 sätestatust kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja on tasunud 25.10.2022 riigilõivu summas 5070 eurot, millisest 70 eurot on tagastud hagi tagamise taotluse eest. Hageja palub tagastada riigilõivu summas 2500 eurot. Eelnevast tulenevalt kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 2500 eurot. 11. Hageja on esitanud taotluse hagi tagamise tagatise summas 32 000 eurot tagastamiseks. Kostjad on vastavale taotlusele vaielnud vastu. 11.1. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd

§ 391

lg 1 p 1 kohaselt hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. 11.2.

§ 391

lg 2 tulenevalt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud Lk 5 / 6 poolele, kui teine pool või kolmas isik ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. 11.3. Seega on hagejal õigus esitada taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks peale

§ 391lg 2 märgitud tähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik Lk 6 / 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.