KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 7.veebruar 2023 Väärteoasja number 4-22-1969 (2590,22,001531; 2590,22,001667) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Väärteoasi Nai

§-de 259 lg 2 p 1, 234 lg 1 järgi Viru Maakohtu

1. novembri 2022 kohtuotsus Vaidlustatud lahend Apellatsiooni esitaja Naila Kristiin Karjus Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet. Ida prefektuur. Esindaja Martin Rist Menetlusalune isik Naila Kristiin Karjus (isikukood 60106125218), Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX, töökoht Kõhutäis OÜ klienditeenindaja, väärteokorras 8 korral karistatud, rahatrahvid tasumata, VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinni peetud 20.05.2022 kell 04.28 – 20.05.2022 kell 09.46 ja 25.05.2022 kell 05.03 – 26.05.2022 kell 13.30, e-post: XXX . RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
2. novembri
3. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohus arutas Naila Kristiin Karjuse suhtes väärteoasju nr 2590,22,001531 ja nr 2590,22,
6. Väärteoasjas nr 2590,22,001531 koostatud väärteoprotokolli kohaselt tegi N. K. Karjus
7. mail 2022 kell 04.07 Lääne-Viru maakonnas Rakveres Vabaduse tn 1 kiirabi hädaabinumbrile 112 helistades teadvalt valeväljakutse. Ta väitis, et Rakveres Vabaduse 1 hoovis lebab naisterahvas, kes ei ärka. Väärtegu kvalifitseeriti KarS § 278 lg 1 järgi.
8. Väärteoasjas nr 2590,22,001667 koostatud väärteoprotokolli kohaselt saatis N. K. Karjus
9. mail 2022 kell 04.26 Lääne-Viru maakonnas Rakveres Roosi tn 1 hädaabinumbril 112 SMS-i. Ta teavitas, et Rakvere linnas sõidavad ringi kaks noort, kellest üks on joobes. Kontrollimisel selgus, et väljakutse ei vasta tõele, s.o teataja tegi teadlikult politseile valeväljakutse. N. K. Karjus juhtis
10. mail
11. kell 05.00 Rakvere 18 a juures jalgratast olles alkoholijoobes. Ta eiras tahtlikult sõiduki kohustusliku peatumise märguannet, mille talle andis järgi sõitev alarmsõiduk siniste-punaste vilkuritega. Sellega rikkus N. K. Karjus

§-de 69 lg 1 ja 200 lg 1 p 3 nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti KarS § 278 lg 1,

§-de 259 lg 2 p 1 ja 234 lg 1 järgi.

1. Viru Maakohtu
2. augusti
3. a määrusega ühendati väärteoasjad ühiseks menetlemiseks.
4. Viru Maakohtu
5. novembri
6. a otsusega mõisteti N. K. Karjus süüdi KarS § 278 lg 1 järgi mõistes talle karistuseks 15 päeva aresti. Ta tunnistati süüdi ka

§-de 259 lg 2 p 1 ja 234 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades

§ 234lg 1 alusel karistuseks mõisteti arest 10 päeva. Kar

S § 68 lg 2 alusel arvati kinnipidamine väärteomenetluses

1. mail 2022 kell 05.03 – 26.maini 2022 kell 13.30, millele vastab 1 päev aresti, karistusaja hulka. N. K. Karjusel kuulub ärakandmisele 9 päeva aresti. N. K. Karjusel kuulub kokku ärakandmisele 24 päeva aresti. Aresti kandmise alguseks loetakse päev, mil N. K. Karjus ilmub karistuse kandmisele Viru Vanglasse.
2. Kohus luges N. K. Karjuse süü tõendatuks menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustega. Lisaks tõendavad süütegude toimepanemist kõnesalvestis vaatlusprotokolliga, indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll
3. maist
4. Lisaks osundas kohus PPA süsteemis MIS registreeritud automaatse hädaabiteatele ning tunnistaja T.R. i ülekuulamise protokolli lisaks olevatele 3 videosalvestisele. Neid tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et N. K. Karjus pani toime KarS § 278 lg 1,

§ 259

lg 2 p 1 ja

§ 234lg 1 kvalifitseeritavad väärteod.

1. N. K. Karjus pani väärteod toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud tema käitumises puuduvad.
2. Arvestades karistusraame ning KarS § 56 sätestatut, leidis kohus karistust mõistes järgmist. Jalgratast juhtides pani N. K. Karjus toime ühe teo, mis vastab kahele eri väärteokoosseisule, mistõttu tuleb teda karistada KarS § 63 lg 1 järgi raskemat karistust ette nägeva paragrahvi alusel. Raskema karistuse näeb ette

§ 234lg 1.

N. K. Karjuse karistust kergendab süü tunnistamine

§ 259

lg 2 p 1 ja

§ 234

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegudes, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et karistust kergendava asjaoluna ei saa arvestada N. K. Karjuse poolt kohtuistungil avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust, sest see ei ole siiras. Liiatigi on N. K. Karjus 26. mail 2022 kohtuvälises menetluses ütlusi andes (tl 21 pöördel) kinnitanud, et ta ei kahetse tehtut. 9. N. K. Karjust on väärteokorras karistatud 8 korral, sh korduvalt

§ 259lg 1 ja § 234 lg 1 järgi. Ühel korral on teda karistatud Kar

S § 278 lg 1 järgi. Rahatrahvid on tasumata. Väärteokaristused ei ole N. K. Karjusele eripreventiivset mõju avaldanud – ta on jätkanud analoogsete väärtegude toimepanemist. Rahatrahvi mõistmine põhjendatud pole, sest see jääks suure tõenäosusega tasumata. N. K. Karjuse süü ei ole väike. Seetõttu karistas kohus teda KarS § 278 lg 1 järgi 15- päevase arestiga, ning.

§ 259lg 2 p 1 ja § 234 lg 1 järgi, kohaldades Kar

S § 63 lg-t 1 10- päevase arestiga. Aresti hulka arvati 1 päev, mis N. K. Karjus oli kinni peetud. Kokku kuulub kandmisele 24 päeva aresti, mis tuleb ära kanda Viru Vanglas hiljemalt 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Kohus ei rahuldanud N. K. Karjuse taotlust aresti kandmiseks ositi, sest on alust arvata, et ta ei ilmu aresti ositi kandma. N. K. Karjus ei ilmunud
2. oktoobri
3. a istungile ega teavitanud mitteilmumise põhjustest, telefonile ta ei vastanud. Kohtukutse oli talle saadetud piisava 2 ajavaruga. Istungi toimumisest oli ta teadlik, mida kinnitab kohtule saadetud e-kiri.
4. novembri
5. a istungil andis kohus saalis N. K. Karjusele kätte
6. novembri
7. a istungi kutse. N. K. Karjus kinnitas, et ei tea, kas ta istungile tuleb („Ma olen praegu sellisel arvamusel, et võib-olla ei tule kohale, sest ma lihtsalt ei taha tulla kohale.“) Väärteoasja sai kohus siiski lõpuni arutada, sest N. K. Karjus kandis talle Viru Maakohtu
8. novembri
9. a otsusega nr 4-22-4043 KarS § 218 lg 1 järgi mõistetud 15-päevast aresti Viru Vanglas.
10. Arvestades, et N. K. Karjus ei ilmunud mõjuva põhjuseta
11. oktoobri
12. a kohtuistungile ja tema suhtes kohaldati sundtoomist
13. novembri
14. a istungile, on põhjendatud N. K. Karjuselt välja mõista riigituludesse sundtoomisega seotud kulu 18 eurot ja 70 senti. APELLATSIOON
15. N. K. Karjus palub lubada tal kanda karistust ositi, s.o iga nädal esmaspäevast kolmapäevani. Muul ajal ta töötab ega taha tööst ilma jääda. Ta lubab esimesel võimalusel trahve tasuma hakata ning minna õigeaegselt Rakvere politseijaoskonda aresti kandma. Kohtusse ei läinud N. K. Karjus, sest talle pole kohtud meeldinud ja kohtunikudki on enamasti ebameeldivad. Sellepärast on tema suhtes alati kohaldatud sundtoomist. Politsei vastu tal aga midagi ei ole. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
16. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta apellatsiooni rahuldamata. N. K. Karjus on pidevalt menetlustoimingutest kõrvale hiilinud. Ka maakohus on korduvalt kohaldanud tema suhtes sundtoomist. Seetõttu puudub usaldus, et ta läheks määratud aresti kandma vabatahtlikult. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Viru Maakohus leidis, et N. K. Karjus on toime pannud koosseisupärased, õigusvastased ja süülised väärteod. Nimetatud osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Samuti ei ole N. K. Karjus vaidlustanud talle mõistetud karistust – 24 - päevast aresti. Küll aga palub ta, et arest võimaldataks kanda ositi, sest ei taha kaotada tööd.
18. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks sellisele soovile vastu tulla. Aresti ositi kandmise võimaldamine on kohtu kaalutlusõigus. Apellatsioonikohus saab sellisesse kaalutlusõigusesse sekkuda siis, kui kohus on taotluse rahuldamata jätnud lähtudes sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud tähelepanuta olulised asjaolud. Maakohtu otsusest nähtuvad selged kaalutlused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et N. K. Karjusele saaks võimaldada karistust kanda ositi. Apellatsioon ei sisalda argumente, mis veenaksid ringkonnakohut maakohtust erinevat otsust tegema. N. K. Karjus on oma käitumisega selgelt näidanud end ebausaldusväärse isikuna, kes ka kaebust arvestades allub valikuliselt kohtueelse menetleja ja kohtu korraldustele. Seega on õige maakohtu sedastus, et ilmselt ei ilmuks N. K. Karjus aresti kandmisele ositi ka siis, kui talle seda ka võimaldada.
19. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3