) § § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu mää5
lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Ajutine haldur tuvastas, et võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu ja see ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samas puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, puuduvad ka ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Kohus leiab, et pankrotimenetluse läbiviimine pärandvara arvelt ei ole võimalik, sest pärandvara võlgnikul ei ole. Pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, samuti ei ole menetluse käigus käesoleval juhul võimalik pankrotivara suurendada. Eeltoodu alusel lõpetab kohus võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest.
lg 4 alusel avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 aluse ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise aja töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupaga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt raha, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel osaliselt menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Arvestades ajutise halduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukus, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus halduri tasu määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.