Obsah (11)

§ 163§ 162§ 657§ 651§ 456§ 652§ 633§ 642§ 329§ 230§ 376

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis
2. jaanuarist 2022 28 eurot 45 senti kuus ning tuvastada, et kostja on tasunud elatise jooksvalt kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni, muus osas jätta hagi rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hagejate kanda. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid. Maakohus ei ole põhjendanud vanemate võrdsest ülalpidamiskohustusest kõrvalekaldumist ja seda, miks jääb isa kanda ca 2/3 laste ülalpidamiskuludest ja ema kanda jääb 1/3 laste ülalpidamiskuludest (PKS § 116 lg 1). Maakohus on eksinud laste tegelike vajaduste ja kulude kalkuleerimisel. Alates
3. märtsist 2021 on lastel vahelduv elukoht ema ja isa juures. Lapsed on keskmiselt 13 päeva isa juures. Hagejatel on kostja juures kõik vajalik olemas. Isal ei ole PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lastele täiendavalt elatist, sest isa kannab vahetult laste ülalpidamiskulud. Kohus ei ole põhjendanud, miks laste elustandard peaks olema A. puhul 1,5 korda suurem ja B. puhul 2,1 korda kõrgem keskmisest (vt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Pricewaterhouse Coopers Advisors
4. a uuring). Alates
5. jaanuarist 2022 on elatise kalkulaatori järgi kostjal kohustus maksta A.A. eest 28 eurot 45 senti (lisa 1) ja I. A. eest sama palju (lisa 2). Kostjalt väljamõistetav elatis saab olla lapse kohta kas 28 eurot 45 senti elatise kalkulaatori järgi või maakohtu otsuses toodud laste elustandardi järgi 53 eurot 5 senti kuus. Toidukulude osas tuleb vanemate vahel võrdselt jagada ära nelja päeva kulu, mil lapsed on rohkem ema juures ehk 16 eurot ja kostjale langev osa on seega 8 eurot. Ema ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on lastele kaasa pannud ravimeid. Hügieenitarbed on lastel ka isa juures olemas. Vanemate vahel tuleb jagada ravimikulu 40 eurot nelja päeva osas, mil nad on rohkem ema juures ehk kostjale langev osa on 2 eurot 5 senti (40:30x4:2). Isa on nõus kandma pool laste riiete kulust ehk 42 eurot 50 senti lapse kohta kuus. Lapsed ei kasva sellises vanuses niivõrd hüppeliselt, et iga-aastaselt tuleb välja vahetada kogu garderoob ja jalanõud. Tegelikkuses kannab ja saab noorem tütar kanda vanema tütre riideid ja jalanõusid. Kostja on välja toonud E.L. poolt esitatud kuludokumentide kohta, et suure osa laste riiete, jalanõude ja esemete kuludest on tasutud sularahas või pangakaardiga, mille omanikuks ei ole märgitud E.L.. Isa on seisukohal, et kuivõrd kuludokumentides ei ole eristatavad hagejate kulud 6 ja kolmandate isikute kuludokumendid, tuleb tõendid jätta arvesse võtmata. Kostja on tõendanud, et ta ostab samuti lastele riideid ja jalanõusid. Kohus leidis, et õppetegevuse kulud on hageja I osas 40 eurot (100-60) ja hageja II osas 70 eurot (130-60). Seega on kostja kanda A. puhul 20 eurot ja B. puhul 35 eurot. Maakohus ei ole arvestanud, et ka isa on kandnud laste meelelahutusega seotud kulusid. Isal on laste meelelahutusele kulunud keskmiselt 150-200 eurot kuus (ujumised, mänguasjad jms). Lisaks annab isa lastele taskuraha. Kostja taotleb, et laste meelelahutusega seotud kulud jäävad kummagi vanema enda kanda. Kostja tõi välja, et ühele lapsele langev transpordikulu on tegelikult 28 eurot kuus. Ka kostja kannab laste transpordikulusid. Lapsed viibisid perioodil
6. september 2020 –
7. märts 2021 suhtluskorra järgi isa juures ühes kuus8-9 päeva. Alates
8. märtsist 2021 viibivad lapsed isa juures 13 päeva kuus. Ühe lapse transpordikulu on olnud kuni
9. märtsini 2021 keskmiselt 35 eurot kuus (28 ehk ema kantud kulu + 7 ehk isa kantud kulu) ja alates
10. märtsist
11. a 38 eurot (28+10). Seega jääb kostja kanda ühe lapse kohta transpordikulu kuni
12. novembrini
13. a 11 eurot (28/2 – 7/2). Alates
14. novembrist
15. a elab E.L. XXXXXXXX asuvas elamus (lisa 1) ja laste elukoht ema juures on mõne minutilise jalutuskäigu ehk 800 m kaugusel lasteaiast (kõrvaltänavas, XXXXXXXX) ja koolist (kõrvaltänavas, 300 m ehk 5 min kaugusel). Kostja taotleb, et laste transpordikulusid enam alates
16. novembrist 2021 ei arvestata. Kostja nõustub kohtu seisukohaga vajalike muude kulude kohta. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga eluasemekulude kohta. Maakohus ei arvestanud isa eluasemekuludega. Eluasemekulud isa juures on 183 eurot ühe lapse kohta kuus. Lapsed on isa juures 13 päeva kuus ja ema juures 17 päeva kuus, seega tuleb vanemate vahel võrdselt jagada ära nelja päeva kulu, mil lapsed on rohkem ema juures ehk 29 eurot 30 eurot (220/30x4) ehk mõlemale vanemale langev osa on 15 eurot 46 senti. Samuti arvestades, et kuni
17. novembrini 2021 oli XXXXXX talu kasutusõigus ja kommunaalkulud keskmiselt 37 võrra lapse kohta suuremad kui isa juures kantud elamiskulud (220-183=37), tuli kostjal hüvitada sellest pool ehk 18 eurot 50 senti kuus. Kokku lasus kostjal kohustus ühe lapse elamiskulude osas kanda 33 eurot 90 senti teisele vanemale. Eelneva arvestuse põhjal tuleb kostjal tasuda A. ülalpidamiseks alates
18. november 2021 –
19. detsember
20. a 106 eurot 90 senti kuus (8+2,5+42,5+20+33,9) ja B. ülalpidamiseks 121 eurot 90 senti (8+2,5+42,5+35+33,9). Kostja on tasunud perioodil
21. juuni 2020 kuni
22. september 2020 elatist kokku kahele lapsele 2014 eurot 88 senti ehk igakuise kandena 1700 eurot (400+400+450+450), maksnud lapse jalatsite ja riiete kulude eest 152 eurot 5 senti (kostja vastuse lisad 1-2) ning kandnud XXXXXX talu kulusid (57,11+105,27). Kokkuvõttes olid laste vajadused kaetud lastetoetuse arvelt ehk ühe lapse puhul 60 euro ulatuses (584-60=524) ühes kuus ja 240 euro ulatuses 4-kuulise perioodi vältel.
23. a juunikuu eest laekus E.L. arveldusarvele kuni
24. juulini 2017 riiklik lapsehooldustasu 57 eurot 54 senti ja ka seda saab arvesse võtta. Ühe vanema kanda jäi seega 4-kuulise perioodi vältel 258 eurot 40 senti kuus ((584x4)-240-57/2) ühe lapse kohta. Kostja tasus kõike eelnevat arvestades 283 eurot 50 senti kuus ühe lapse kohta ((2014,88+253,2):2:4). Seetõttu ei kuulu kostjalt hagi esitamisele eelneva perioodi eest tagasiulatuv elatis väljamõistmisele. Tagasiulatuv nõue ei ole põhjendatud. Perioodi
25. oktoober 2020 kuni
26. märts 2021 eest on kostja tasunud elatist ühele lapsele 164 eurot 66 senti kuus ja mõlemale lapsele kokku 329 eurot 20 senti. Võttes laste kulude aluseks 584 eurot, kandis isa laste kulusid ühes kuus vahetu ülalpidamise andmise teel 9-10 päeva jooksul kuus summas 194 eurot 60 senti. Seega oli ühe 7 lapse kulude suurus 3504 eurot (584x6), millest kuulub maha arvamisele emale laekuv peretoetus (60x6=360), ühe vanema kanda jäi 1572 eurot ((3504-360):2). Isa andis vahetult ülalpidamist 1/3 ajast (584:3x6=1168), mil lapsed oli tema juures, tegi pangaülekandeid (164,66x6=987,96) ja isa poolne kasutuseelis XXXXXX taluga seonduvalt oli 208 eurot 89 senti (63,3x3,3). Isa poolt lastele antud ülalpidamine ületas 1572 eurot. Kostja tasus perioodil
27. aprill 2021 kuni
28. november 2021 A. elatist kokku 1317 eurot 28 senti (164,66x8) ja B. sama palju. Laste transpordikulu on alates
29. novembrist 2021 ehk E.L. X sse kolimisega muutunud praktiliselt olematuks. Samuti on arvestatud seda, et kui kohus loeb laste meelelahutuskuludeks 50 eurot kuus ühe lapse kohta ja on tõendatud, et isa teeb kulusid enam kui 25 euro eest kuus, siis ei ole põhjendatud isa poolt täiendava 25 euro kandmine ema kontole. Kostja palub jätta poolte menetluskulud hagejate kanda

§ 162lg 1 või § 163 lg 2 alusel.

1. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Vanemate majanduslik olukord on võrreldes varasemaga paranenud. Isa on ostnud kinnisvara, mida mh üürib välja tulu teenimise eesmärgil (vt
2. oktoobri
3. a dokumendi lisad 3-8 ja selle dokumendi p-d 2.8 – 2.13). Lisaks sellele on isa asutanud
4. a uue ettevõtte ning liisib igakuiselt enda igapäevases kasutuses olevat luksusautot, milleks on
5. a rohkete lisadega 7-seeria BMW (BMW 730D XDRIVE (reg. nr XXXXXXX mille hinnad kasutatud sõidukite turul algavad 60 000 – 70 000 eurost. Laste emale teadaolevalt on laste isa igakuine töötasu ca 4000 eurot. Laste ema sissetulek on umbes 1400 eurot kuus, ent seda üksnes seetõttu, et ta töötab hetkel 1,5 koormusega kahel kohal. Laste ema igakuist toimevõimet toetavad hetkel tema vanemad ehk laste emapoolsed vanavanemad. Elatise mõte on tagada lapsele tema igakuised baasvajadused lähtuvalt lapse elulaadist. Sellest, et isa veedab lastega teisipäeva õhtul kolm tundi ei muutu laste vajadused. Laste ema katab lastega seotud kulusid, mis ei sõltu nende elukohast. Näiteks ei ole elukohast sõltuvad sellised püsikulud nagu lasteaiatasu, õppetegevusega seonduvad kulud, õppevahendid, riided, jalanõud, sporditarbed ja treeningvahendid, huviringide tasud, ühekordsed suuremad kulutused nagu nt koolis vajaminev suusavarustus, vanema lapse X Spordikooli iluvõimlemise treening- ja võistlusvarustus, lasteaia lõpetamisega kaasnenud väljaminekud või kooli minek või ka aastas korra peetavad sünnipäevad kummalegi lapsele). Laste ema hinnangul ei saa olla vaidlust selle üle, et laste hooldamise ja nende igapäevaelus osalemise põhiraskus on selgelt tema kanda. Kui laste isa väidab, et „ema püüab elatise arvelt enda sissetulekuid suurendada“ lasub tal kohustus tõendada, et ema ei kasuta elatist laste huvides. Maakohus on arvestanud kostja eluaseme- ja toidukuludega ajal, mil hagejad viibivad kostja juures. Laste isa püüab meelevaldselt lugeda nn tagasiulatuva elatisperioodi hulka makseid, mida ta ei ole teinud laste emale laste kulude katteks. Kõik ülekanded, mida laste on isa teinud laste emale lastega seoses, on täpselt ülekandes ka märgitud, mistõttu on laste isa püüd seostada
6. a kevad/suve kandeid lastele ülalpidamise andmisega täiesti meelevaldsed. Laste ema ei nõustu, et perioodil
7. september 2020 –
8. märts 2021 on kohus arvestanud elatisenõuet valesti. Kohus on õigesti tuvastanud, et laste keskmised ülalpidamiskulud olid ühesugused terve menetluse vältel, mis on ka eluliselt usutav, sest üleüldine elukorraldus ja laad on lastel terve menetluse vältel olnud sarnane. 8 Laste ema soetas X linna hinnalisema eluaseme kui seda oli XXXXXX talu (senine eluase), ent ei ole seetõttu kasutuseeliste suurust muutnud. Elukohavahetusega ei ole muutunud sisuliselt ka laste transpordikulud, sest vahepealsel perioodil on tekkinud lastele juurde huviringe, milliste sõitude tarbeks teeb kulusid üksnes laste ema.
9. Tartu Ringkonnakohus keeldus
10. juuni
11. a määrusega kostja apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise alates

1. detsembrist 2021 rohkem kui 230 eurot 30 senti, enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise rohkem kui 61 eurot 69 senti ning elatise võla aja eest hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni rohkem kui 851 eurot 93 senti ning hageja II kasuks igakuise elatise alates
2. detsembrist 2021 rohkem kui 235 eurot 30 senti, enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise rohkem kui 81 eurot 69 senti ning elatise võla aja eest hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni rohkem kui 932 eurot 27 senti. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hagejate nõuded eeltoodust suuremas ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
3. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise võla. Samuti edasiulatuva elatise mõlemale hagejale väljamõistmise suuremas ulatuses kui 28 eurot 45 senti kuus. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kummagi hageja kasuks välja edasiulatuva elatise 28 eurot 45 senti kuus, samuti osas, milles maakohus jättis hageja I nõude elatise väljamõistmiseks üle 289 euro kuus ja hageja II kasuks üle 294 euro kuus rahuldamata. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus

§ 456

lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause kohaselt jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.

1. Mõlemad pooled on esitanud kohtule
2. augustil 2022 uusi tõendeid. Kostja on esitanud täiendavaid tõendeid ka
3. augustil 2022.

§ 652

kohaselt on apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel.

§ 633

lg 4 järgi tuleb apellandil esitada apellatsioonimenetluses esitatavad uued tõendid üldjuhul koos apellatsioonkaebusega ning vastustajal

§ 642lg 2 järgi koos vastusega apellatsioonkaebusele.

Üksnes erandjuhul, kui tõendid tekkisid või said teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist saab neid hiljem esitada. Aga ka sel juhul kehtivad tsiviilkohtumenetluses tõendite esitamise üldised nõuded.

§ 329

lg 1 kohaselt tuleb tõendid esitada nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Praegu on pooled esitanud tõendid alles kohtu määratud lõppseisukohtade esitamise tähtpäeval, s.o

1. augustil
2. Kostja on esitanud tõendeid ka pärast seda kuupäeva, s.o
3. augustil
4. Pooled ei ole põhjendanud, miks ei saanud tõendeid varem esitada. Sellises olukorras tooks tõendite vastuvõtmine paratamatult kaasa menetluse venimise, kuivõrd ka vastaspoolele tuleks anda võimalus nende kohta seisukoht esitada, kuid kohtu määratud seisukohtade esitamise aeg on juba möödas. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et tõendid on esitatud hilinenult ja tuleb jätta vastu võtmata.
5. Praeguses asjas on hagejad nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatist ületavas määras. Maakohtu väljamõistetud elatis ületas hageja II osas maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud miinimumelatise suurust. Arvestades asjaolu, et
6. jaanuarist 2022 on muutunud PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatise arvutamise 9 regulatsioon, ületab praeguseks mõlema hageja kasuks välja mõistetud elatis PKS § 101 sätestatud määra. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 sätestatud määrast suurema elatise väljamõistmiseks tuleb tuvastada, et lapse vajadused on suuremad kui on võimalik katta miinimumelatisega. Vaidluse korral on vajaduste suuruse tõendamiskoormis hagejatel.
7. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kostja peab hagejaid ka vahetult ülal. Kostja väitel on hagejatel vahelduv elukoht ja nad on keskmiselt 13 päeva kuus tema vahetul ülalpidamisel. Maakohus leidis, et hagejad on kostjaga koos 12 päeva kuus. Hagejad on sellele vastu vaielnud leides, et hagejad on kostja juures kuuel päeval kuus. Ringkonnakohus märgib, et selle kindlaksmääramisel, kui palju aega veedavad hagejad kostjaga, tuleb esmalt lähtuda kehtestatud suhtluskorrast (vt ka Riigikohtu
8. mai
9. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 14.1). Praeguses asjas on esitatud kaks suhtluskorda. Tartu Maakohtu
10. juuli
11. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9060 kinnitatud kompromissi kohaselt oli kostjal õigus hagejatega kohtuda augustis paaris nädalatel igal kolmapäeval, laupäeval ja pühapäeval ja paaritutel kolmapäeviti ning alates
12. septembrist 2020 paaris nädalatel teisipäevadel ja laupäevast esmaspäevani (mis lõpeb paaritu nädalaga). Kuivõrd kompromissis ei olnud määratud, et hagejad pidanuks kostjaga viibima, vaid osa nimetatud päevadest, tuleb lähtuda sellest, et lapsed olid kostjaga terved päevad. Seega olid hagejad kostja juures alates
13. a augustist 4 päeva kahenädalase ajavahemiku jooksul, s.o ca 29% ajast. Samas tsiviilasjas tehtud Tartu Maakohtu
14. märtsi
15. a ja Tartu Ringkonnakohtu
16. juuni
17. a määrusega, mis jõustus
18. juulil 2021 muudeti kompromissiga kindlaks määratud suhtluskorda ning alates
19. juulist 2021 kehtiva suhtluskorra kohaselt viibivad hagejad kostjaga paaris nädalatel teisipäeval ning reedel, laupäeval ja pühapäeval ning paaritutel nädalatel neljapäeval ja reedel. Kostja võtab hagejad lasteaiast/koolist ning viib nad teisipäeval, reedel ja pühapäeval hiljemalt kell 20.00-ks E.L. elukohta. Päevadel, mil lasteaias/koolis õppetööd ei toimu või hagejad ei viibi muul põhjusel lasteaias/koolis, võtab kostja hagejad teisipäeval, neljapäeval ja reedel kella 11.00-11.30 vahel hagejate alalisest elukohast. Seega ei olnud alates
20. juulist 2021 kehtiva suhtluskorra järgi hagejad kostjaga terved päevad, vaid laste üleandmine oli määratud kellaajaliselt. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et sellises olukorras ei saa lugeda, et igal päeval, mil hagejad mingigi ajavahemiku kostja juures viibisid, oleks kostja neid terve päeva ülal pidanud. Seega ei nõustu ringkonnakohus kostja ja maakohtu arvestusega aja kohta, mil kostja hagejaid vahetult ülal peab. Suhtluskorda tuleb mõistlikult hinnata ja vaadata, millise osa ajast hagejad tegelikult kostjaga veedavad. Suhtluskorra järgi võtab kostja lapsed üldjuhul lasteaiast või koolist ja viib tagasi vastavalt teisipäeva, neljapäeva või pühapäeva õhtul. Seega sisuliselt viibivad lapsed kostja juures neljapäevast reedeni ligikaudu ühe ööpäeva ja reedest pühapäevani 2 ööpäeva. Teisipäeval ei viibi lapsed kostjaga tervet päeva, kuid ringkonnakohtu hinnangul saab koostoimes asjaoluga, et kostja saab päevadel, mil lapsed ei viibi koolis, võtta lapsed varem, lugeda, et lapsed viibivad kostja juures keskmiselt veel täiendava päeva. Seega ka alates
21. juulist 2021 kehtiva suhtluskorra järgi viibivad hagejad kostja juures keskmiselt 4 päeva kahenädalase ajavahemiku jooksul, s.o ca 29% ajast.
22. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kostja väitega, et tulenevalt Riigikohtu tsiviilasjas nr 2-18-6491 tehtud otsuse p-s 13.1 väljendatud seisukohast tuleks eeldada, et lastel on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad peavad neid võrdselt ülal. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu ka, et praegusel juhul oleks tegemist viidatud Riigikohtu otsuse p-s 13.2 nimetatud olukorraga, kus laste vahetu ülalpidamine, nende eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb 10 vanemate vahel enam-vähem võrdselt. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta kannaks laste kulusid suuremas proportsioonis kui aeg, mil lapsed tema juures viibivad. Asjas esitatud tõenditest nähtub hoopis, et osa laste vajadusi katab peamiselt hagejate ema. Täpsemalt kannab hagejate ema suuremas osas laste riiete ja jalanõudega seotud kulu. Hagejad on esitanud hulgaliselt tõendeid lastele riiete ja jalanõude ostmise kohta samas, kui kostja on esitanud tõendeid üksnes üksikute asjade ostmise kohta (hagi vastuse lisa 2 mõlemale lapsele üks paar jalanõusid, kostja
23. septembri 2021 seisukoha lisa 14 ujumisriided). Samuti on hagejad esitanud tõendid, millest nähtub, et hagejate ema paneb lastele kostja juurde minekuks riided ja jalanõud kaasa (hagejate
24. septembri 2021 menetlusdokumendile lisatud fotod ning hagejate ema ja kostja ema sõnumivahetus, millest nähtub, et kostja ema on palunud lastele kostja juurde minekuks riided kaasa panna). Eeltoodut saab järeldada ka kostja enda esitatud vanemate kirjavahetusest, milles kostja on palunud lastele tavapäraseid hügieenitarbeid mitte kaasa panna, kuid riiete ja jalanõude kohta pole sama öelnud (v. a ujumisasjad), vaid kostja kirjadest võib samuti järeldada, et kostja juurde minekuks saavad lapsed riided ja jalanõud emalt kaasa (kostja
25. septembri 2021 seisukoha lisad 14 ja 15). Samuti ei ole kostja väitnud, et ta kannaks hagejate lasteaia, kooli ja huviringide kulusid.
26. Ringkonnakohus nõustub osaliselt kostjaga, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud asjaoluga, et kostja annab hagejatele vahetult ülalpidamist ajal, kui hagejad viibivad kostja juures. Eelduslikult kannab kostja hagejate kulud proportsionaalselt ajaga, mil hagejad viibivad kostja juures (vt Riigikohtu
27. juuni
28. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3). See eeldus kehtib kõigi kululiikide osas. Arvestades eelmises punktis toodut on eeldus ümber lükatud riiete ja jalanõude kulu ning kooli, lasteaia ning huviringide kulu osas. Muude kulude osas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja neid kulusid ei kanna, mistõttu saab eeldada, et kostja kannab vahetult 29% muudest hagejate vajadustest. Seega peab kostja täiendavalt elatisena tasuma 21% hagejate vajaduste suurusest (50%-29%). Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja kannab vahetult üksnes eluaseme ja toidukulud. Samuti on maakohus eksinud vahetult kantavate kulude arvutamisel, lugedes kostja vahetult kantavad kulud kaks korda väiksemaks kui maakohus ise eelnevalt laste vajadustena tuvastas (eluasemekuluna 7 euro asemel päevas 3,5 eurot ja toidukuluna 4 euro asemel päevas 2 eurot).
29. Maakohus tuvastas alates
30. jaanuarist 2021 hageja I vajaduste suuruseks 710 eurot ja hageja II vajaduste suuruseks 720 eurot (vajadustest on juba lahutatud peretoetus 60 eurot) ning enne
31. jaanuarit 2021 vastavalt 552 ja 562 eurot kuus (vajadustest lahutatud peretoetus ja eluaseme kasutuseelis). Maakohus tuvastas laste toidukulu suurusena mõlemale hagejale 120 eurot, ravimite ja hügieeni kuluna 40 eurot, meelelahutuse kuluna 50 eurot, transpordikuluna 60 eurot, eluasemekuluna 220 eurot, hageja I õppetegevuse kulu 100 eurot ja hagejal II 130 eurot ning hageja I riiete ja jalanõude kuluks 180 eurot ja hagejal II 160 eurot kuus.
32. Kostja on apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ületavad hagejate vajadused oluliselt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Pricewaterhouse Coopers Advisors
33. a uuringus toodud keskmist lapse ülalpidamiskulu ning ka 400 eurot kuus, mis oli väidetavalt kummagi hageja vajaduseks kostja ja hagejate ema kooselu ajal. Samas on kostja vaidlustanud maakohtu otsuses tuvastatud laste konkreetsete vajaduste suurust üksnes riiete ja jalatsite kulu osas, mille kohta kostja leiab apellatsioonkaebuses, et see peaks olema 85 eurot lapse kohta kuus, mitte 180 eurot hageja I ja 160 eurot hageja II kohta kuus, nagu tuvastas maakohus, ning transpordikulu osas, mille kohta kostja leiab, et transpordikulu pidanuks olema ühe lapse kohta kuni
34. märtsini 2021 keskmiselt 35 eurot kuus (28 ema kantud kulu + 7 isa kantud kulu), alates
35. märtsist 2021 kuni
36. novembrini 2021, s.o ema ja laste Xsse kolimiseni 38 eurot kuus (28 ema kulu + 10 isa kulu) ning alates Xsse kolimisest 0 eurot, mitte 60 eurot, nagu tuvastas maakohus. Laste 11 muude vajaduste suurusele ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastu vaielnud, vaid on hoopis leidnud, et lisaks tuleks arvestada ka kostja tehtavate kulutustega, mille tulemusel on laste vajadused maakohtu tuvastatust suuremad. Seega on kostja ise omaks võtnud, et laste vajadused on suuremad kui 400 eurot kuus.
37. Laste vajaduste osas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kostja vastuväiteid laste riiete, jalatsite ja sporditarvete kulu vajadusele. Kostja on maakohtule
38. septembril 2021 esitatud menetlusdokumendis väitnud, et laste riide ja jalanõude kulu ühe lapse kohta on vajadusepõhiselt 150-200 eurot kuus. Seega on kostja laste vajaduste suuruse selles vahemikus omaks võtnud.

§ 230lg 2 kohaselt ei pea pool asjaolu tõendama, kui teine pool selle omaks võtab.

Maakohus ongi laste vajaduste suuruse tuvastanud kostja omaksvõetud vahemikus.

§ 230

lg 3 kohaselt võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Praegusel juhul ei ole hagejad omaksvõtu tagasivõtmisega nõustunud, samuti ei ole kostja tõendanud, et laste riiete ja jalanõu vajadus ei oleks nii suur. Seega lähtub ka ringkonnakohus kostja maakohtus omaks võetud riiete ja jalanõude vajaduse suurusest.

1. Ringkonnakohus nõustub kostjaga osas, milles kostja vaidlustab hagejate transpordikulu suurust. Hagejad on esitanud transpordikulu suuruse tõendamiseks väljavõtted tanklates tehtud maksete kohta ja jaganud maksete summa kolmega, s.o pereliikmete arvuga. Maakohus on sisuliselt selle arvestusega nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et sel viisil ei saa lapse transpordivajaduste suurust tuvastada. Ei ole põhjust eeldada, et kõik sõidud, mis perekonnas tehakse on tehtud laste huvides. Seega ei saa jagada terve pere kütusekulu ühe lapse vajaduse leidmiseks lihtsalt pereliikmete arvuga. Sellest tulenevalt ei ole hagejad enda transpordivajaduse suurust tõendanud ning lähtuda saab kostja omaksvõetud vajaduste suurusest, st tuleb kummagi lapse vajaduseks lugeda kuni
2. märtsini 2021 35 eurot kuus, alates
3. märtsist 2021 kuni
4. novembrini 2021, s.o X sse kolimiseni 38 eurot kuus ning alates X sse kolimisest 0 eurot. Seega on ühe lapse vajadused maakohtu tuvastatust väiksemad kuni
5. märtsini 2021 25 eurot kuus,
6. märtsist 2021 kuni
7. novembrini 2021 22 eurot kuus ning alates
8. novembrist 2021 60 eurot kuus.
9. Seega saab, arvestades maakohtu tuvastatut, lugeda kuni
10. jaanuarini 2021 hageja I vajadusteks 517 eurot kuus ning hageja II vajadusteks 527 eurot kuus,
11. jaanuarist
12. märtsini 2021 vastavalt 675 ja 685 eurot kuus,
13. märtsist kuni
14. novembrini 2021 678 ja 688 eurot kuus ning pärast
15. novembrit 2021 vastavalt 640 ja 650 eurot kuus. Kostja peab alates augustist 2020 hagejate toidu, ravimite ja hügieeni, meelelahutuse, transpordi ning eluasemekuludest tasuma elatisena 21%, s.o
16. augustist 2020 kuni
17. jaanuarini 2021 igakuiselt mõlemale hagejale 64 eurot 47 senti ((120+40+50+35+62)×0,21)
18. jaanuarist kuni
19. märtsini 2021 97 eurot 65 senti ((120+40+50+35+220)×0,21),
20. märtsist
21. novembrini 2021 98 eurot 28 senti ((120+40+50+38+220)×0,21) ning pärast
22. novembrit 2021 90 eurot 30 senti ((120+40+50+220)×0,21). Lisaks peab kostja tasuma elatisena 50% riiete ja jalanõude ning õppe ja huvitegevuse kuludest, s.o hageja I puhul 140 eurot kuus ((180+100)×0,5) ning hageja II puhul 145 eurot kuus ((160+130)×0,5). Seega on igakuise elatise suuruseks hagejale I kuni
23. jaanuarini 2021 204 eurot 47 senti,
24. jaanuarist
25. märtsini 2021 237 eurot 65 senti,
26. märtsist kuni
27. novembrini 2021 238 eurot 28 senti ning pärast
28. novembrit 2021 230 eurot 30 senti ning hageja II puhul vastavalt 209 eurot 47 senti, 242 eurot 65 senti, 245 eurot 28 senti ning 235 eurot 30 senti.
29. Hagi on esitatud
30. septembril 2020 ning hagejad nõuavad kostjalt ka tagasiulatuva elatise tasumist alates
31. juunist
32. Maakohus on tuvastanud, et kostja tasus hagejatele alates 12
33. a juunist kuni hagi esitamiseni 1512 eurot 38 senti, s.o kummalegi hagejale 756 eurot 19 senti. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele, et maakohus on jätnud arvestamata
34. a septembri elatiseks tasutud 450 eurot, märgib ringkonnakohus, et kuivõrd see makse tehti pärast hagi esitamist, on maakohus lugenud selle järgmise perioodi, st
35. septembrist 2020 kuni
36. märtsini 2021 eest tasutuks. See, kas makset tuleks lugeda tasutuks aja eest enne hagi esitamist või pärast seda ei muuda lõpptulemusena kostjalt väljamõistetava elatise võla suurust. Ka hagi vastuse lisana 2 esitatud kostja tõend hagejatele jalanõude ostmise kohta kannab
37. oktoobri 2020 kuupäeva ja seega on põhjust arvestada seda pärast hagi esitamist tasuda tulnud elatise katteks. Nelja kuu eest juunist septembrini 2020 pidanuks kostja tasuma hagejale I 817 eurot 88 senti (4×204,47) ja hagejale II 837 eurot 88 senti (4×209,47). Seega on hageja I tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud 61 euro 69 sendi ja hageja II nõue 81 euro 69 sendi ulatuses.
38. Pärast hagi esitamist on maakohus tuvastanud, et kostja tasus pangaülekandega hagejatele
39. märtsini 2021 (maakohtu otsuses ilmselt ekslikult
40. jaanuarini 2021) elatist kokku 1048 eurot 30 senti lapse kohta ning alates
41. märtsist 2021 kuni maakohtu otsuse tegemiseni, s.o 8 kuu jooksul (kuni novembrini 2021) 164 eurot 66 senti kuus lapse kohta. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga, kuid leiab, et sellele tuleb lisada ka kostja tõendatud kulu hagejale I jalanõude ostmiseks 29 eurot 95 senti ning hagejale II jalanõude ostmiseks 19 eurot 95 senti (hagi vastuse lisa 2), kuivõrd nagu eespool toodud ei ole elatise suuruse arvutamisel arvestatud kostja vahetult antud ülalpidamisega jalanõude ostmiseks. Seega on kostja andnud hageja I ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni 2395 eurot 53 senti ning hageja II ülalpidamiseks 2385 eurot 53 senti. Kostja oleks pidanud andma hageja I ülalpidamiseks aga 3247 eurot 46 senti (3×204,47+204,47×10÷31+2×237,65+237,65×21÷31+ 7×238,28+238,28×12÷30+230,3×20÷30) ning hageja II ülalpidamiseks 3317 eurot 80 senti (3×209,47+209,47×10÷31+2×242,65+242,65×21÷31+7×243,28+243,28×12÷30+235,3×20÷ 30). Kostja on tasunud seega hagi esitamisest maakohtu otsuse tegemiseni hagejale I elatist vähem 851 eurot 93 senti ja hagejale II 932 eurot 27 senti.
42. Maakohtu otsus tuleb seega tühistada osas, milles maakohus mõistis hageja I kasuks välja edasiulatuva elatise rohkem kui 230 eurot 30 senti ning hageja II kasuks rohkem kui 235 eurot 30 senti, enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise hageja I kasuks rohkem kui 61 eurot 69 senti ning hageja II kasuks rohkem kui 81 eurot 69 senti ning elatise võla aja eest hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni hageja I kasuks rohkem kui 851 eurot 93 senti ning hageja II kasuks rohkem kui 932 eurot 27 senti.
43. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele hagi muutmise kohta märgib ringkonnakohus, et isegi, kui lugeda hagejate nõude suurendamist hagi muutmiseks, on maakohus sisuliselt

§ 376

lg 1 mõttes hagi sellise muutmisega nõustunud ning hagejate nõuet on menetletud muudetud kujul. Nõude, et hagi muutmiseks peab olema kohtu või vastaspoole nõusolek, eesmärgiks on vältida kohtumenetluse venitamist põhjendamatu hagi muutmisega. Arvestades seda eesmärki ei ole ringkonnakohus üldjuhul alust olukorras, kus maakohus on hagi muutmiseks nõusoleku andnud, asuda maakohtust erinevale seisukohale, kuivõrd sel juhul venitaks menetlust hoopis muudetud hagi asemel algse hagi menetlemine, mida sisuliselt ei ole maakohtus tehtud. Väited hagejate esindaja pahatahtlikkuse kohta on hagejate nõude lahendamisel asjakohatud. Hagejad on kasutanud enda põhiõigust enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kohtud on hagejate vajadused tuvastanud arvestades asjas esitatud tõendeid ja poolte väiteid, sh kostja enda omaksvõttu kulude suuruse osas. Osas, milles hagejate vajadused on jäänud tõendamata, on hagi jäänud ka rahuldamata. 13 23. Arvestades asjaolu, et hagi on rahuldatud osaliselt, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus küll vähendas väljamõistetud elatise suurust, kuid mitte kostja soovitud määral. Seega on ringkonnakohtu hinnangul

§ 163lg 1 järgi jätkuvalt põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine.

Ringkonnakohus nõustub menetluskulude jaotuse osas maakohtu põhjendustega. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 14