Obsah (11)

§ 278§ 218§ 63§ 68§ 15§ 16§ 2§ 47§ 48§ 56§ 66

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise kuupäev 28. november 2022 Väärteoasja number 4-22-1969 (2590,22,001531; 2590,22,001667) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekre

§ 278

lg 1, LS §-de 259 lg 2 p 1, 234 lg 1 järgi Asja läbivaatamise aeg ja koht 15.11.2022 ja 28.11.2022, Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Naila Kristiin Karjus ning kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja A.U. Lõpposa Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas: Tunnistada NAILA KRISTIIN KARJUS (isikukood 60106125218, xxxx kodanik, elukoht xxxx, töökoht xxxx, väärteokorras 8 korral karistatud, rahatrahvid tasumata, VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinni peetud 20.05.2022 kell 04.28 – 20.05.2022 kell 09.46 ja 25.05.2022 kell 05.03 – 26.05.2022 kell 13.30, telefon xxxx, e-post: xxxx, kannab Viru Maakohtu 18.11.2022 otsusega väärteoasjas nr 4-22-4043

§ 218

lg 1 järgi mõistetud 15 päevast aresti alates 18.11.2022 kell 04.37 Viru Vanglas) süüdi

§ 278lg 1 järgi ning karistuseks mõista arest 15 (viisteist) päeva.

Tunnistada NAILA KRISTIIN KARJUS süüdi LS §-de 259 lg 2 p 1 ja 234 lg 1 järgi ning

§ 63

lg 1 sätet kohaldades LS § 234 lg 1 alusel karistuseks mõista arest 10 (kümme) päeva.

§ 68

lg 2 alusel arvata kinnipidamine väärteomenetluses 25.05.2022 kell 05.03 – 26.05.2022 kell 13.30, millele vastab 1 (üks) päev aresti, karistusaja hulka. NAILA KRISTIIN KARJUS’el kuulub ärakandmisele 9 (üheksa) päeva aresti. NAILA KRISTIIN KARJUS’el kuulub kokku ärakandmisele 24 (kakskümmend neli) päeva aresti. 2 VTMS § 205 lg 2 alusel kohustada Naila Kristiin Karjus’t ilmuma aresti kandmiseks Viru Vanglasse (Ülesõidu 1, Jõhvi) hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks Naila Kristiin Karjus’e Viru Vanglasse saabumise aeg. Kui Naila Kristiin Karjus ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele, teatab Viru Vangla VTMS § 205 lg 4 kohaselt sellest kohtule ja kohus teeb määruse Naila Kristiin Karjus’e sundtoomise kohta Viru Vanglasse. Kohtuotsus saata täitmiseks Viru Vanglale. KrMS § 173 lg 1 p 2, lg 3; 176 lg 1 p 2 alusel välja mõista Naila Kristiin Karjus’elt erikuluna sundtoomise kulud 18,70 (kaheksateist eurot ja 70 senti) eurot riigituludesse. Naila Kristiin Karjus’el tasuda väljamõistetud summa 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700040873 ning selgitus: „Naila Kristiin Karjus, 4-22-1969, sundtoomise kulud.“ Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 20.12.
2. Asjaolud ja menetluse käik 10.06.2022 saatis Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond VTMS § 84 alusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale materjalid väärteoasjades nr 2590,22,001531 ja nr 2590,22,001667 Naila Kristiin Karjuse kohta. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II väärteomenetleja K.M. koostas 20.05.2022 menetlusalusele isikule Naila Kristiin Karjusele väärteoasjas nr 2590,22,001531 väärteoprotokolli (tl 3-4) selle kohta, et Naila Kristiin Karjus 20.05.2022 kell 04.07 xxxx, helistades hädaabinumbrile 112 tegi teadvalt kiirabile 3 valeväljakutse, väites, et xxxx hoovis lebab naisterahvas, kes ei ärka. Väärtegu kvalifitseeriti

§ 278lg 1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II väärteomenetleja K.M. koostas 26.05.2022 menetlusalusele isikule Naila Kristiin Karjusele väärteoasjas nr 2590,22,001667 väärteoprotokolli (tl 21) selle kohta, et Naila Kristiin Karjus 25.05.2022 kell 04.26 xxxx, saatis SMS hädaabi numbril 112, teavitas, et Rakvere linnas sõidavad ringi 2 noort, kellest üks on joobes. Kontrollimisel selgus, et antud väljakutse ei vasta tõele. Teataja tegi teadlikult politseile valeväljakutse. 25.05.2022 kell 05.00 Rakvere 18a juures, juhtides jalgratast alkoholijoobe seisundis, eiras sõiduki kohustusliku peatamise märguannet tahtlikult, mis oli antud järgi sõitva alarmsõiduki siniste-punase vilkuriga. Sellega rikkus Naila Kristiin Karjus LS §-de 69 lg 1 ja 200 lg 1 p 3 nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti

§ 278lg 1, LS §-de 259 lg 2 p 1 ja 234 lg 1 järgi.

Viru Maakohtu 24.08.2022 määrusega ühendati Naila Kristiin Karjuse väärteoasjad süüdistustes

§ 278lg 1, LS §-de 259 lg 2 p 1, 234 lg 1 järgi ühiseks menetlemiseks.

Menetlusalune isik Naila Kristiin Karjus kinnitas 15.11.2022 toimunud kohtuistungil, et talle on väärteoprotokollide sisu arusaadav, ta saab aru, milles teda süüdistatakse. Naila Kristiin Karjus tunnistas ennast süüdi LS §-de 259 lg 2 p 1 ja 234 lg 1 järgi,

§ 278lg 1 järgi ta ennast süüdi ei tunnistanud.

Naila Kristiin Karjus kinnitas 28.11.2022 toimunud kohtuistungil, et ta võis need valeväljakutsed teha, aga ta tõesti enam ei mäleta, sest oli piisavalt joonud. Menetlusalune isik Naila Kristiin Karjus kinnitas kohtuistungil 28.11.2022, et ta oli purjus nii

1. mail kui ka
2. mail
3. Ta oli tarvitanud ainult alkoholi. Ta ei mäleta väljakutseid, sest need oli suhteliselt väiksed asjad, ainult telefoni nupu kaugusel ja korraks, ja tal ei jää kõik meelde, kui ta on väga purjus. Nii
4. mail 2022 kui ka
5. mail 2022 oli ta enamus aega koos parima sõbraga, kelleks on T.B.. Ta teab, et väljakutsete tegemine peab olema põhjendatud. Naila Kristiin Karjuse väitel ta väga kahetses, kui teada sai, et need tegi, aga ta ei mäleta neid. Valeväljakutseid ta kohe kindlasti ei pannud toime tahtlikult. Ta mäletab sündmuseid, kui politsei teda kinni pidas, sest need liikumised olid pikemaaegsed. Ta tunnistab ennast süüdi politsei eest jalgrattaga ära sõitmises. Ta oli siis jälle alkoholijoobes ja sõitis ka käed lahti. Naila Kristiin Karjuse väitel paneb ta neid tegusid toime vanemate pärast, sest ta elab koos nendega, samuti selleks, et vahepeal kodust ära saada. Ta on praegu Viru Vanglas, kus kannab 18.11.2022 otsusega mõistetud 15 päevast aresti, sest sai ühel ööl hakkama väikese lollusega, kui viskas kiviga ühte koolimaja akent, mis ei läinud katki. Tööl on käinud ta alles mõned kuud. Tal on käsundusleping. Tal ei lubatud viimane kord aresti ositi kanda, et ta saaks minna tööle ja täita tööülesandeid. Loodab, et saab seekord aresti ositi kanda, sest ta peab käima tööl ja muidu ta võib tõesti tööst ilma jääda ning võimalus kodunt välja saada on tal jälle nulli lähedane. Uuest aastast lubab ta hakata ka rahatrahve tasuma. Naila Kristiin Karjus andis mõista, et kui temal ei võimaldata aresti kanda ositi, siis ta jätkab seda, mida ta praegu teeb. Ta väga kahetseb kõike, mis on siiani teinud. Tunnistaja O.L. kinnitas kohtuistungil 28.11.2022, et see oli
6. mai, oli tema sünnipäev ja selle tõttu see jäi meelde. Ta oli tööl Rakveres Karell kiirabis, kui öösel tuli delta väljakutse, mis on kõige kõrgema prioriteedi kutse, millele kiirabi peab reageerima ühe minutiga. Taustaks oli, et inimene on teadvuseta ja kiirabi kutsuja jääb kohale. Talle tundus imelik, kuna patsiendi asukohta oli kolm korda muudetud. Iga kord oli häirekeskuse poolt uus täpsustus, et kus asub teadvuseta inimene. Kui nad tulid kohale, siis selgus, et tegu oli naisega, kes istus 4 trepi peal ja kohe oli näha, et naine mängib ja on teadvusel, kuna ta istus sirge seljaga. Naise kõrval oli jalgratas, mis oli korralikult lukustatud. Ta kõnetas naist, kuid naine kohe ei vastanud talle. Ta võttis oma töö telefoni kätte ja helistas sellele, kes kutsus kiirabi ja siis selgus, et patsient ise kutsus endale kiirabi, kuna patsiendi käes hakkas helisema telefon. Ta võttis naise käest telefoni ja vaatas kõnelogist, et naine ise kutsus endale kiirabi, sest kiirabi kaardi peal oli alles tema number. Esialgu naine ei tunnistanud, et ta kutsus kiirabi, pärast tunnistas, et tema tegi valeväljakutse, sest tahtis vaadata, kuidas kiirabi töö toimub ja kuidas kiirabi töötab koos politseiga. Seejärel kutsus tunnistaja kohale politsei, et anda isik üle politseile. Jalgratta hoolikalt lukku panemist põhjendas naine sellega, et politsei ei võtaks seda tema käest ära. O.L. sõnul leidis see sündmus aset 20.05.2022 kell 04.
7. Ta ei ole Rakvere elanik, aga väljakutsele läksid nad kooli hoovi, kuhu sisse keerates on väike trepp, kus naine istus. Tunnistaja J.K. kinnitas kohtuistungil 28.11.2022, et oli
8. mail 2022 patrullis koos patrullpolitseinik A.N.. Umbes 10 minutit enne kella 4 öösel said nad väljakutse, mis oli seotud abi andmisega teisele ametkonnale ehk siis kiirabile. Väljakutse sisuks oli, et kiirabi oli saanud väljakutse, kus naisterahvas lamas maas ja temast möödujad ei saanud temaga kontakti. Kiirabi oli läinud kohale ja tuvastati, et isiku tervis oli korras ja, et tegu võib olla valeväljakutsega. Vastavalt sellele reageerisid nad koheselt, liikudes xxxx juurde. Sündmus ise juhtus xxxx hoovi poole peal, mis jääb koolimaja ja seal oleva jalgpalliplatsi vahele. Sündmuskohale jõudes nägid nad kiirabibussi. Nad läksid kiirabibussi juurde ning selle kõrval trepi peal istus Naila Kristiin Karjus. Kiirabi töötaja kinnitas, et selline väljakutse oli tehtud, aga isikul on tervisega kõik korras, et tegu võib olla valeväljakutsega. Naila Kristiin Karjus ei tunnistanud, et tema oleks teinud väljakutse häirekeskusesse, kuid siis A.N. küsis isikult, et kas viimane on nõus näitama neile enda mobiiltelefoni kõnelogi, et selle järgi tuvastada, kas isik on helistanud häirekeskusesse või ei ole. Isik oli sellega nõus ja A.N. tuvastas kõnelogi järgi, et isiku telefonist oli helistatud. Tunnistaja T.R. kinnitas kohtuistungil 28.11.2022, et ta oli öises vahetuses tööl
9. mail vastu
10. maid, täites Rakvere politseijaoskonnas välijuhi tööülesandeid ja tema paariliseks oli A.V.. Hommiku poole kuskil poole 5 ajal saabus neile väljakutse, mille sisuks oli, et kaks noort sõidavad jalgratastega linna vahel, üks neist võib olla joobes. Väljakutse sisu järgi võisid nad eeldada, et tegemist on Naila Kristiin Karjusega ja esialgu nad jätsid selle tähelepanuta. Kuskil kolmveerand viie ajal märkas üks tema patrullidest Naila Kristiin Karjust linna vahel jalgrattaga sõitmas, tehes ettepaneku ta kinni püüda. Paarimees jäi ühe patrullsõidukiga ja tema võttis teise patrullsõiduki ning nad asusid Naila Kristiin Karjust Rakvere linna vahelt otsima. Ühel hetkel märkas ta Naila Kristiin Karjust Seminari tänavalt tulemas jalgrattaga. Naila Kristiin Karjus sõitis käed lahti üle Tuleviku tänava ja suundus siis läbi tankla Laada tänavale. Ta asus Naila Kristiin Karjusele järele sõitma. Mööda Laada tänavat sõitis Naila Kristiin Karjus bussijaama taha ja kadus tal silmist. Seejärel teine patrull märkas Naila Kristiin Karjust ja andis talle raadio teel teada, et Naila Kristiin Karjus tuleb tema poole. Ta alustas sõitu ümber bussijaama, kuid Naila Kristiin Karjus suundus uuesti Laada tänavale suunaga Adoffi tänava poole. Sellel hetkel sõitis patrull juba Naila Kristiin Karjusele järele siniste-punaste vilkuritega. Nad proovisid Naila Kristiin Karjuse teekonda tõkestada, kuid see ei õnnestunud ennem, kui Naila Kristiin Karjus oli pööranud Adoffi tänavale ja xxxx ees suutsid nad tema teekonda takistada. Patrulli liige G.K. pidas Naila Kristiin Karjuse kinni. Jalgratta toimetas A.V. Rakvere politseijaoskonda. Selle sündmuse kohta tehti ka videosalvestis ja kui ta andis tunnistajana ütlusi, siis ta lisas oma ütlustele kolm videosalvestist auto pardakaamerast. 5 Tunnistaja A.V. kinnitas kohtuistungil 15.11.2022, et ta oli tööl ja see võis olla mai lõpp, juuni algus, vastu hommikut 4-5 paiku. Ta oli tööl patrullis koos T.R.iga, kui juhtimiskeskuselt saabus teade, et telefoni teel SMS-iga on saadetud teade, et noored sõidavad Rakvere linnas kesklinna poole kahekesi ja võivad olla alkoholijoobes, üks neist on elektritõukerattaga. Peale seda mõni minut tuli veel juhtimiskeskuselt täiendav info, et tegemist on pideva helistajaga ja vale väljakutsete tegija Naila Kristiin Karjusega. Peale seda läks tema politseibussiga linna peale ja T.R. läks eravärvides väikese sõiduautoga. Nad sõitsid linnas ringi ja siis ta märkas xxxx kaupluse taga promenaadil ühte jalgratturit, kes oli Naila ja kes liikudes kesklinna poolt või Adoffi tänava poolt bussijaama poole promenaadi taga. Kuna bussiga sinna lähemale kuskile ei saanud, siis ta andis info edasi. Teised patrullid olid bussijaama juures. Kui tema seal ringi sai Laada tänava poole uuesti, siis läks tema eest läbi juba Naila jalgrattaga ees ja teine sõiduk, millel helisignaal töötas, vilkurid töötasid, temale järele. Adoffi tänaval jõudis eravärvides sõiduk Nailale ette ja ta jäi sinna pidama. See sündmus võis aset leida 25.05.2022 kell 04.26, oli vastu hommikut. Tunnistaja A.V. sõnul tema elektrilise tõukerattaga isikut ei näinud. Tunnistaja M.-W. M. kinnitas kohtuistungil 15.11.2022, et oli maikuu ja ta oli patrullteenistuses, öises vahetuses. Varahommikul tuli teade või väljakutse sõnumi teel, et Rakvere linnas sõidavad kaks noort inimest, üks jalgrattaga ja teine tõukerattaga, kes võivad olla alkoholijoobes. Nad otsustasid paarilisega kontrollida seda väljakutset, et kas selle sisu ka tõele vastab. Nad nägid kirjeldusele vastavat isikut, kes sõitis jalgrattaga ja tema juures oli siis veel üks tõukerattaga noormees. Nad andsid tütarlapsele sinise-punase vilkuriga peatumismärguande, mille peale siis tütarlaps ratta seljas lisas kiirust ja üritas politsei eest ära põgeneda. Mingi hetk tütarlaps kadus neil silmist, kuid siis märkasid nad teda uuesti ja siis õnnestus tütarlaps neil kätte saada. Nad toimetasid tütarlapse Rakvere politseijaoskonda, kus nad soovisid teha isikule indikaatorvahendiga puhumistesti, aga isik keeldus sellest. Väliste tunnuste järgi tegid nad kindlaks, et isik oli alkoholi tarvitanud, sest isikuga vesteldes oli tunda alkoholi lõhna just tema suust. Tema oli patrullis koos patrullpolitseinik G.K.uga, kuid peale nende oli veel väljas patrullekipaaže. Nad kutsusid appi ka välijuhi, kelleks tol hetkel oli T.R. ja kes oli patrullteenistuses koos A.V.ga, et oleks natuke rohkem jõudu, et tütarlast kätte saada. Välijuht T.R. oli ühe patrullsõidukiga ja patrullpolitseinik A.V. oli teise sõidukiga ning nad püüdsid tütarlapse kinni. Tunnistaja M.-W. M. jäi kohtuistungil kohtuvälises menetluses antud ütluste juurde (tl 25-26), et „Koos 3-e patrullsõidukiga tekitasime isikule lõksu ning saime ta F. G. Adoffi tn 11 ees kätte“. Samuti jäi M.-W. M. kohtuistungil kohtuvälises menetluses antud ütluste juurde (tl 25-26), et „25.05.2022 olles teenistuses koos patrullpolitseinik G.K.uga, saime kell 04:26 infoteate, et keegi tütarlaps tegi SMS-i teel väljakutse, mille sisuks oli „Tere. 2 noort sõidavad linna vahel ringi ja vähemalt üks neist tundub joobes olevat, 1 on elektrilise tõukerattaga ja teine jalgrattaga, hetkel nad on xxxx õppehoone ees ja nad liiguvad kesklinna poole“. Väljakutse tegijaks oli isik nimega Naila Kristiin Karjus isikukoodiga 60106125218.“ Selline info neile edastati, et see oli väljakutse sisu ja isik, kes selle kutse oli teinud. Ka jäi M.-W. M. kohtuistungil kohtuvälises menetluses antud ütluste juurde (tl 25-26), et „Kell 05:00 märkasime Naila’t Rakvere bussijaama juures aadressiga xxxx“. Peale selle andsid nad talle sinise-punase vilkuriga peatumismärguande, mida ta siis eiras, ta ei jäänud seisma kohe ja lõpuks kui kolm sõidukit olid seal tema juures, siis lõpuks ta pidi lihtsalt peatuma, sest muidu ta oleks mingisse õnnetusse võinud sattuda. Nad tekitasid lõksu ja ta oli sunnitud peatuma. Ta ei avaldanud kahetsust ega selgitanud, miks ta seda tegi. Kohtuvälise menetleja esindaja A.U. leidis 28.11.2022 toimunud kohtuistungil, et isik pani temale süükspandavad rikkumised toime teadlikult ja tahtlikult. Teadlikult ja tahtlikult toime pandud rikkumised suurendavad aga süü suurust. Isiku poolt toime pandud tegude motiive on 6 raske mõista. Politseil, päästjatel ja ka meedikutel on vaja iga päev jõuda päriselt abi vajavate inimesteni. On aga eriliselt kahetsusväärne, kui operatiivteenistusel tuleb reageerida tahtlikult väljamõeldud sündmustele. Valeväljakutsete tegijad hoiavad kinni hädaabiliini ning raiskavad operatiivteenistuste ressurssi. Hädaabiliini kinni hoides võivad abita jääda tõelised hädasolijad, ka politseipatrulli saabumine tegeliku abivajajani võib viibida, sest lähim piirkonnas olev patrull saadeti valeväljakutsele. Seepärast peabki õiguskaitseorgan suhtuma rangelt kõikidesse, kes tühikõnedega hädaabiliini kinni hoides või valeväljakutseid tehes operatiivteenistuste tööd plaanitsetult segavad ja teisi abivajajaid sellega ohtu seavad. Menetlusalune isik on näidanud üles kahetsust, kuid see ei ole siiras, sest isik paneb jätkuvalt toime erinevaid õigusrikkumisi. Kui eelmisel korral patrull isiku koju viis kohtusaalist, siis saatis isik teate sotsiaalmeediasse, milles ta siis kirjeldas, et on politsei lemmik ja politsei viib teda lausa koju. Mis puutub aresti kandmisesse ositi, siis isik on varasemalt korduvalt kõrvale hoidnud asja arutamisest, seega puudub tema suhtes usaldus. Karistus peab olema selline, mis avaldaks isikule mõju ja toimiks. Ta peab temale määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Seega võttes arvesse tegude ohtlikkust ja isikut, palus kohtuvälise menetleja esindaja isiku suhtes mõista karistusena reaalset aresti 30 päeva. Kohtuotsuse põhjendused

§ 278

lg 1 näeb ette vastutuse päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest. LS § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 259 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse jalgratturi poolt liiklusnõuete rikkumise eest joobeseisundis. LS § 200 lg 1 p 3 kohaselt peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. LS § 234 lg 1 näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. Menetlusaluse isiku Naila Kristiin Karjuse süü temale esitatud süüdistustes loeb kohus tõendatuks lisaks tunnistajate ja menetlusaluse isiku enda kohtuistungil antud ütlustele veel: - kõnesalvestise (tl 14) vaatlusprotokolliga 20.05.2022 (tl 5-7), millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on häirekeskuse salvestusprogrammist AWEROC alla laaditud kõne häirekeskusele. Kõne tehti 20.05.2022 kell 03.

1. Helistaja oma numbrit ei näidanud, kõne tehti ilma sim kaardita. Helistaja numbri asemel kuvati number
2. Kõne kogupikkus 04.
3. Helistajaks on naisterahvas, kes ütleb: „Tere, ma nägin kedagi Xxxx hoovis magamas trepi peal.“ Kui häirekeskuse töötaja küsib, et kes magab, vastab naisterahvas, et „Ma ei tea mingi tüdruk on, ratas on ka kõrval.“ Kui häirekeskuse töötaja küsib, et kas ta on teadvusel, vastab naisterahvas, et „Hingab küll, aga ta ei ärka ülesse.“ Häirekeskuse töötaja ütleb, et info on edastatud kiirabile, kes jõuab kohale ühe minuti pärast ja helistajal palutakse kuni kiirabi tulekuni jääda kohale. - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga 25.05.2022 (tl 24 ja tl 24 pöördel), millest nähtub, et Naila Kristiin Karjus keeldus 25.05.2022 kell 05.15 indikaatorvahendisse puhumast, kuid tal 7 - - esinesid joobele viitavad tunnused – silmade punetus, silma pupillid suured, kõne ajal tunda alkoholilõhna suust, koordinatsioon (kerged häired), taaruv kõnnak, omamehelik käitumine. Politsei- ja Piirivalveameti süsteemis MIS registreeritud automaatse hädaabiteatega 25.05.2022 (tl 29), mille kohaselt saabus SMS registreerimata kasutajalt: Tere. 2 noort sõidavad linna vahel ringi ja vähemalt üks neist tundub joobes olevat, 1 on elektrilise tõukerattaga ja teine jalgrattaga, hetkel nad on Xxxx õppehoone ees ja nad liiguvad kesklinna poole. Tegu ebastabiilse teatajaga. Teeb pidevalt selle sisulisi teateid. Isik politseile teada. Info patrullidele. tunnistaja T.R.i ülekuulamise protokolli lisaks olevate 3 videosalvestisega (tl 36), milledel on näha Naila Kristiin Karjuse liikumine Rakvere kesklinnas 25.05.2022 varahommikul ja tema kinnipidamine. Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et menetlusalune isik Naila Kristiin Karjus pani toime

§ 278lg 1, LS § 259 lg 2 p 1 ja LS § 234 lg 1 ettenähtud väärteod.

Seega on Naila Kristiin Karjuse poolt toimepandud väärteod kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollides õigesti kvalifitseeritud. Lisaks eelnimetatud väärtegude objektiivsetele koosseisudele, on täidetud ka subjektiivsed süüteokoosseisud.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Naila Kristiin Karjus pani väärteod toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Naila Kristiin Karjuse käitumises puuduvad.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et

§ 278

lg 1, LS § 259 lg 2 p 1 ja LS § 234 lg 1 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Naila Kristiin Karjus.

§ 278lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

LS § 259 lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. LS § 234 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

§ 48

sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista täisealisele isikule aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna Naila Kristiin Karjus pani jalgratast juhtides toime ühe teo, mis vastab kahele eri väärteokoosseisule, siis tuleb talle mõista karistus LS § 234 lg 1 alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Menetlusaluse isiku Naila Kristiin Karjuse karistust kergendab süü tunnistamine LS § 259 lg 2 p 1 ja LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegudes, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et karistust kergendava asjaoluna ei saa arvestada Naila Kristiin Karjuse poolt kohtuistungil avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust, sest see ei ole siiras. Liiatigi on Naila Kristiin Karjus 8 26.05.2022 kohtuvälises menetluses ütlusi andes (tl 21 pöördel) kinnitanud, et ta ei kahetse tehtut. Karistusregistri õiendist (tl 12-13) nähtuvalt on Naila Kristiin Karjust väärtegude toimepanemise eest 8 korral karistatud, sh on teda korduvalt karistatud LS § 259 lg 1 ja LS § 234 lg 1 järgi, samuti on teda ühel korral karistatud

§ 278lg 1 järgi.

Eranditult kõik Naila Kristiin Karjusele kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvid on tal tasumata. Kohus asub seisukohale, et varasemad väärteokaristused ei ole avaldanud Naila Kristiin Karjusele positiivset eripreventiivset mõju, sest kui rahatrahv ei ole tasutud ja seda pole ka asendatud, siis on karistus jäänud kandmata, ning kuna Naila Kristiin Karjus on jätkanud analoogsete väärtegude toimepanemist, siis ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi mõistmine temale, sest see jääb suure tõenäosusega tasumata. Arvestades Naila Kristiin Karjuse süü suurust, mis ei ole väike, tuleb teda karistada

§ 278

lg 1 järgi (2 väärteoepisoodi) arestiga ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, milleks on 15 päeva ning LS §-de 259 lg 2 p 1 ja 234 lg 1 järgi,

§ 63

lg 1 sätet kohaldades, LS § 234 lg 1 alusel arestiga 10 päeva.

§ 68

lg 2 alusel tuleb arvata kinnipidamine väärteomenetluses 25.05.2022 kell 05.03 – 26.05.2022 kell 13.30 (tl 23), millele vastab 1 päev aresti, karistusaja hulka. Seega kuulub Naila Kristiin Karjusel ärakandmisele 9 päeva aresti. Kokku kuulub Naila Kristiin Karjusel ärakandmisele 24 päeva aresti. Nimetatud karistuste mõistmisega on kohtu hinnangul täidetud nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. VTMS § 205 lg 2 alusel on Naila Kristiin Karjus kohustatud ilmuma aresti kandmiseks Viru Vanglasse (Ülesõidu 1, Jõhvi) hiljemalt 2 kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. VTMS § 205 lg 3 alusel loetakse aresti kandmise alguseks Naila Kristiin Karjuse Viru Vanglasse saabumise aeg.

§ 66

lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata selle tasumise või kandmise ositi. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Naila Kristiin Karjuse taotlus võimaldada tal aresti ositi kanda, et ta saaks tööl käia, ei kuulu rahuldamisele, sest kohtul on alust arvata, et ta aresti ositi kandma ei asu. Kohtu taoline järeldus põhineb asjaolul, et kohtuistungile 26.10.2022 kell 11.00 menetlusalune isik Naila Kristiin Karjus ei ilmunud ega teatanud kohtule oma mitteilmumise põhjust. Telefoni teel ühenduse saamine temaga ei õnnestunud, sest telefonile ta ei vastanud. Kohtukutse oli ta AET-is kättetoimetatuna kätte saanud 20.09.2022 kell 16.02, seega piisava ajavaruga. Seda, et Naila Kristiin Karjus oli kohtuistungist 26.10.2022 kell 11.00 teadlik, kinnitab ka tema 11.10.2022 kohtule saadetud ekiri (tl 72), kus ta märgib, et pöördub kohtu poole enne istungit, sest soovib aresti määramisel kanda seda ositi. Kohtuistungil 15.11.2022 andis kohus kohtusaalis Naila Kristiin Karjusele kätte kohtukutse kohtuistungiks 28.11.2022 kell 11.00. Naila Kristiin Karjus kinnitas kohtuistungil 15.11.2022 kohtule, et ta ei tea, kas tuleb kohale. Naila Kristiin Karjus väitis kohtule, et „Ma olen praegu sellisel arvamusel, et võib-olla ei tule kohale, sest ma lihtsalt ei taha tulla kohale.“ Kohus sai väärteoasja 28.11.2022 kell 11.00 lõpuni arutada üksnes seetõttu, et Naila Kristiin Karjus kandis sel ajal Viru Maakohtu 18.11.2022 otsusega väärteoasjas nr 4-22-4043

§ 218lg 1 järgi mõistetud 15 päevast aresti Viru Vanglas.

Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik Naila Kristiin Karjus ei ilmunud mõjuva põhjuseta kohtuistungile 26.10.2022 kell 11.00, mistõttu oli vajalik kohaldada tema suhtes sundtoomist kohtuistungile 15.11.2022 kell 11.00, on põhjendatud KrMS § 173 lg 1 p 2, lg 3; 176 lg 1 p 2 alusel välja mõista temalt erikuluna sundtoomise kulud 18,70 eurot riigituludesse (tl 90-92). Kohus juhindus eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2023.kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu
2. novembri
3. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 28.11.2022 kohtuotsus 4-22-1969 jõustus 02.03.2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Elena Jõgis Referent