← Eesti

2-22-11515/22

Obsah (5)§ 62§ 497§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-11515 Tsiviilasi X hagi Y vastu

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.08.2022 esitatud ja 02.09.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on 08.08.2019 tsiviilasjas nr xxx Xlt (hageja) välja mõistetud elatis Y (kostja) kasuks poole miinimumtöötasu ulatuses. Hageja palub vastavalt vastu võetud uuele elatise seadusele vähendada igakuist elatise suurust. Samuti palus hageja võtta arvesse asjaolu, et temal on hiljuti sündinud teine laps, keda ta on kohustatud aitama ja rahaliselt toetama. Hageja palus ka arvesse võtta, kostja on lõpetanud lasetaias käimise, mille eest maksti igakuiselt 61 eurot ning samuti ei käi ta üheski tasulises spordiklubis ega huviringis. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada elatise suurust 170 euroni kuus. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei maksa elatist, ainult juhuslikud maksed, mis on saadud kohtutäituri abiga. Samuti märkis kostja, et elu ei lähe odavamaks ja lasteaiatasu on üks väiksematest osadest. Kulud lapse kasvatamiseks kasvavad iga aastaga. Kostja on ka seisukohal, et teise lapse sünd ei vähenda kostja vajadusi. Hageja pidi arvestama pere suurendamise planeerimisel oma võimekust lapsi kasvatada. Kostja on nõus elatisega vastavalt seadusele, mis jõustus 01.01.

  1. 2 Kohtu põhjendused
  2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 217² lg 2 sätestab, et kui enne
  4. aasta
  5. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  6. aasta
  7. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
  8. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps ning hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist alates 04.12.2021 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni kostja täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 08.08.2019 otsusest tsiviilasjas nr xxx (dtl 22-29). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist summani 170 eurot tuginedes teise lapse sünnile ja õigusliku olukorra muudatustele.
  9. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule 3 ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr xxx 08.08.2019 kohtulahendi tegemisel.

  1. Tsiviilasjas xxx esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja välja mõista hagejalt elatise miinimummääras, märkides oma igakuisteks kuludeks keskmiselt 399 eurot. Hageja tunnistas hagi osaliselt ning märkis, et ei saa maksta elatist rohkem kui 50 eurot. Hageja tõi välja, et viibib vanglas ning töötab xxxna ja tema sissetulek on tunnitasu 0,63 eurot, kuu sissetulek ca 60-70 eurot. Kohus leidis kohtuotsuses, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning mõistis hagejalt ajavahemiku 30.11.2018 kuni 03.12.2021 eest elatis 199,50 eurot kuus ning alates 04.12.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 25.07.2032, elatise miinimummääras. Kohus märgib, et 2019 oli miinimumelatis 270 eurot ning alates aastast 2020 oli elatise miinimumiks 292 eurot (s.o kuni 2021 lõpuni kehtinud PKS kohaselt).
  2. Käeoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2019 aastaga. Kohtu hinnangul on arvestades elukalliduse tõusuga ka eluliselt usutav, et ca 4 aastaga võivad olla kostja igakuised kulud pigem suurenenud kui vähenenud. Kohus märgib, et kuigi käesoleval ajal laps enam lasteaias ei käi, siis lasteaiakulud on asendunud eelduslikult koolikuludega. Samas, kuna kostja on märkinud, et on nõus elatise vähendamisega kehtiva miinimumsuuruseni, siis loeb kohus, et kostja igakuised kulud vastavad käesoleval ajal vähemalt kahekordsele miinimumsuurusele. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise korral ka vaja tõendada kulutuste suurust ega kandmist.
  3. Hageja on palunud vähendada elatist põhjusel, et hagejal on sündinud teine laps. Esmalt märgib kohus, et loeb tõendatuks, et hagejal on 18.05.2022 sündinud teine laps Q (dtl 4). 02.11.2022 toimunud eelistungil selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb kohtule välja tuua, millised on teise lapse igakuised kulud ja milliseid kulusid kannab hageja seoses teise lapsega. Hageja on 14.12.2022 dokumendis välja toonud, et teise lapse igakuised kulud moodustavad ühes kuus ligikaudu kokku ca 600 eurot, s.h tasu korteri eest 142,36 eurot, elektrikulud 77,17 eurot, beebitoit 100 eurot, pampersid 60 eurot, mähkmed, niisked salvrätikud 50 eurot, beebi massaaž 140 eurot ja transport 30 eurot. Nimetatule lisanduvad täiendavalt riided 100 eurot ja mänguasjad 50 eurot. Kirjalikule seisukohale on lisatud tõendina ka elektriarve summas 77,17 eurot ning kommunaalkulude arve summas 142,36 eurot (dtl 117, 118). Kohus märgib, et viidatud tõendite pinnalt saab järeldada, et teise lapse igakuised kulud seoses eluasemega võivad olla ca 110 eurot (s.o kommunaalkulud ja elekter kokku 219,53 eurot/2 inimesega). Kohus peab arvestama, et lisaks teise lapsega koos elab ka vähemalt tema ema, kelle vahel tuleb kulud jaotada. Muude kulude olemasolu ei ole aga hageja tõendanud. Iseenesest on eluliselt usutav, et igakuised kulud seoses kolmanda lapsega ka tekivad ning hagejal on ka seadusest tulenev ülalpidamiskohustus oma kolmanda lapse ees. Samas ei ole aga hageja tõendanud, et tema ise kolmanda lapse igakuiseid kulusid kannaks. Pigem nähtub hageja poolt esitatud tõenditest, et kolmanda lapse ema toetab aeg-ajal hagejat ennast, kandes tema XXX kontole raha (dtl 50-54). 4 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et elatise vähendamata jätmisel satuks kolmas laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samuti ei ole muutusi toimunud kostja enda majanduslikus olukorras. Kostja kannab kriminaalkaristust vanglas ja on seega kuni vabanemiseni sisuliselt riiklikul ülalpidamisel kui kinnipeetav. Seetõttu ei saa vanglas viibimise ajal kahjustada kostjalt elatise väljamõistmine tema enda ülalpidamist.
  4. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  6. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuna tegemist on olulise muudatusega seaduses, siis on põhjendatud elatist käesoleval juhul vähendada selliselt, et see vastaks PKS § 101 sätestatule ehk kehtivale miinimumile. Nimetatule ei ole ka kostja vastuväiteid esitanud. Kehtiva seaduse kohaselt on elatise suuruseks alates 01.04.2022 225,64 eurot (kasutatud elatisekalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
  7. Hageja on oma seisukohtades viidanud ka asjaolule, et tema vanaema pärandas oma kinnisvara kostjale ning käesoleval ajal üürib kostja seaduslik esindaja seda välja, saades täiendavat tulu (dtl 36-37). Kohus märgib, et nimetatu ei oma elatise vähendamise nõude lahendamisel tähtsust. Kolmanda isiku poolt pärandina kinnisasja jätmist kostjale ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks hageja poolt ning kostja ei pea ise ennast ülal pidama ega kasutama enda ülalpidamiseks endale kuuluvat vara. Lapse ülalpidamine on vanema kohustus. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kostja seaduslik esindaja on eelistungil kinnitanud, et nimetatud sissetulek koguneb kostja arvele (dtl 106).
  8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning vähendab elatist alates 08.08.2022 selliselt, et hagejalt tuleb kostjale välja mõista elatis igakuiselt summas 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Kohus selgitab, et elatis muutub iga aasta
  9. aprillil (esimest korda
  10. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 5 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka poolte mentluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.