Obsah (5)

§ 693§ 172§ 659§ 171§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Vutt, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-17009 Tsiviilasi Võru

§ 693

lg 2), ei pidanud kohus põhjendatuks lähtuda häälte arvestamisel osaliselt põhikirja p-st 6.6 (iga korteriomand annab hääli vastavuses kaasomandisse kuuluva mõttelise osa suurusega). Eelneva tõttu lähtus kohus Riigikohtu seisukohast, et praegusel juhul on igal korteriomanikul üks hääl. Elamus on 37 korteriomandit, seega on hääli kokku 37. Korteriomanike otsuse vastuvõtmiseks pidi olema täidetud kaks tingimust (kvoorum): 1) oma seisukoha on avaldanud vähemalt 19 korteriomanikku (üle poole kõigist häältest); 5 2) oma seisukoha on avaldanud korteriomanikud, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Kui need tingimused on täidetud, siis põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks pidi otsuse poolt olema antud üle 2/3 hääletamisel osalenud korteriühistu liikmete häältest. Avalduse lisa nr 23 (dtl 422 – 423) on hääletusprotokoll. Kuigi protokollis on häälte arvu määramisel lähtutud KÜ põhikirja p-st 6.6 (selliselt on mõnel korteriomanikul 2 häält, avaldajal 24 häält), saab protokollis kajastatud tulemusi kohtu hinnangul asja lahendamisel siiski arvestada (pidades silmas, et iga korteriomand annab ühe hääle). Hääletustulemustest nähtub, et oma seisukoha avaldas 31 korteriomanikku (korteri nr 1-6, 8, 10, 12 – 17, 19 – 24, 26 – 31, 33 – 36 omanikud ja avaldaja). Sellega on täidetud nn kvoorumi esimene tingimus. Seisukoha avaldanud 31 korteriomanikule kuulub kokku 2741,4 m2 ehk üle poole kaasomandi osast (kaasomandi osa moodustab kokku 2986,1 m2). Sellega on täidetud ka nn kvoorumi teine tingimus. Põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks pidi otsuse poolt olema antud üle 2/3 hääletamisel osalenud korterühistu liikmete häältest (seega 21 häält). Otsuse poolt oli antud 30 häält ja selle vastu üks hääl (avaldaja). Sellega on põhikirja muutmise otsus vastu võetud. Kohus nõustus avaldajaga selles, et Riigikohus ei välistanud otsuse kehtetuks tunnistamist avaldaja kahjuks eelise omandamise tõttu. Samas ei nõustunud kohus sellega, et otsuse eesmärgiks on avaldaja kahjuks eeliste omandamine. Otsusega muudeti põhikirja selliselt, et korteriomanikule annab iga talle kuuluv korteriomand ühe hääle. Praeguses asjas on Riigikohus leidnud, et ka enne põhikirja muutmist tuleb kohaldada KrtS § 22 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt iga korteriomand annab ühe hääle. Põhikirja muutmisega avaldaja jaoks olukord ei muutu ning avaldaja ei kaota eeliseid. Eelneva tõttu jättis kohus avaldaja avalduse rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.

Maakohus määras kindlaks puudutatud isiku menetluskulud 4040 eurot 40 senti ja mõistis need avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega tunnistada
2. oktoobri
3. a otsus kehtetuks. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda ja määrata, et avaldaja ei pea korteriühistu liikmena osalema KÜ kanda jäävate menetluskulude kandmises. Avaldaja palus määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. Riigikohus on jätnud analüüsimata võimaluse lähtuda häälte arvestamisel osaliselt põhikirja p-st 6.6, maakohus ei võtnud sellise võimaluse osas seisukohta. Riigikohus ei ole selgitanud, miks tuleks häälte maksimaalse piirangu kokkuleppe kehtetuse korras ära muuta ka põhikirja p 6.
4. osas, mille kohaselt määratakse häälte arv kaasomandi suuruse järgi. Avaldaja hinnangul on maakohus jätnud analüüsimata, miks avaldaja kirjeldatud viis häälte arvestamisel õiguslikult võimalik ei ole. Häälte määramisel kaasomandi osa mõttelise suuruse järgi ei antud põhikirja muutmiseks piisavalt hääli. Riigikohus ei välistanud otsuse kehtetuks tunnistamist avaldaja kahjuks eeliste omandamise tõttu, maakohtu järeldus on ebaõige. Avaldaja on tuginenud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 alusel otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes ka sellele, et häälte jaotuse ümberkorraldamine ei ole õiglane ning vaidlustatud otsuse eesmärgiks on eeliste omandamine avaldaja arvelt. 6 Maakohus on Riigikohtu suuniste kohustuslikkust liialt laiendavalt tõlgendanud. Riigikohus ei selgitanud ega välistanud, et kehtetu on küll põhikirjas ettenähtud häälte maksimaalse piirangu kokkuleppe, kuid hääli võib määrata kaasomandi mõttelise suuruse järgi. Maakohus ei ole analüüsinud, kas õiguslikult oleks lubatav olukord, kus häälte määramisel lähtutakse osaliselt põhikirja punktist 6.6 ja seadusega vastuolus olevas osas seadusest.
5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Väär on avaldaja väide, nagu poleks Riigikohus välistanud selle, et antud juhul saab hääli määrata kaasomandi mõttelise suuruse järgi, nagu põhikirja p 6.6 esimene lause märgib. Riigikohus on expressis verbis oma otsuses märkinud (vt lahendi p 20): „Seega tuleb praeguses asjas kohaldada KrtS § 22 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt iga korteriomand annab ühe hääle“. Eelnev tähendab, et maakohtul polnudki võimalik põhikirjast lähtuda, sh osaliselt. Nõustuda ei saa ka avaldaja väitega, et maakohus on Riigikohtu juhist liiga laiendavalt tõlgendanud. Konkreetses asjas Riigikohtu juhiste eiramine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mistõttu ei pidanudki Riigikohus oma lahendis selgesõnaliselt välistama maakohtu jaoks võimalust kohaldada põhikirja punkti 6.6 osaliselt. Puudutatud isiku hinnangul on asjakohatud ka avaldaja etteheiteid, mis puudutavad otsuse kehtetuks tunnistamist avaldaja kahjuks eeliste omandamise tõttu. Maakohus on õigesti kõrvutanud varasemat olukorda võrreldes uue põhikirjaga ja järeldanud korrektselt, et avaldaja olukord uue põhikirja vastuvõtmisega ei muutu – mõlemal juhul on avaldajal 1 hääl. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid kõiki ei korda. 12. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga selles, et maakohus on tõlgendanud Riigikohtu suuniste kohustuslikkust liialt laiendavalt. Avaldaja seisukoht, et häälte määramisel saab lähtuda põhikirja p-st 6.6 osas, mille kohaselt määratakse häälte arv kaasomandi suuruse järgi, ei ole õige. Maakohus on õigesti viidanud, et

§ 693

lg 2 kohaselt on Riigikohtu lahendis esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohus on lahendis selgesõnaliselt leidnud, et kuna põhikirja p 6.6 on vastuolus KrtS § 22 lg 1 teises lauses sätestatuga, siis tuleb kohaldada seaduses sätestatut ehk KrtS § 22 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Küsimus sellest, kas põhikirja säte on vastuolus seadusega ning millise sätte alusel arvestada üldkoosolekul hääli, on selgelt õiguse kohaldamise küsimus, mitte asjaolu tuvastamine. Seega on Riigikohtu seisukoht nii maakohtule kui ka ringkonnakohtule asja uuel lahendamisel siduv. Ringkonnakohtu hinnangul on Riigikohus selgelt välistanud võimaluse kohaldada põhikirja p 6.

1. osaliselt. Kui Riigikohus oleks leidnud, et põhikirja p 6.6 on vastuolus seadusega üksnes osaliselt, siis oleks Riigikohus seda oma lahendis ka märkinud. Riigikohtu lahendis antud juhistest ei saa ringkonnakohtu hinnangul lugeda välja, et põhikirja p 6.6 saab praeguses asjas siiski osaliselt kohaldada. Avaldaja vastupidised väited ei ole põhjendatud. Kuna Riigikohus on leidnud, et põhikirja p 6.
2. ei kuulu kohaldamisele, siis ei olnud maakohtul kohustust ka analüüsida, miks ei saa põhikirja p 6.
3. kohaldada osaliselt. 7 Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti lähtunud häälte arvu arvestamisel KrtS § 22 lg 1 esimeses lauses sätestatust ja leidnud, et
4. oktoobri
5. a põhikirja muutmise otsus on häälteenamusega vastu võetud. Avaldaja ei ole esitanud vastuväiteid maakohtu arvutustele häälte arvu määramisel.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et vastu võetud otsuse eesmärgiks ei ole avaldaja kahjuks eeliste omandamine. Vastu võetud otsusega muudeti põhikirja selliselt, et korteriomanikule annab iga talle kuuluv korteriomand ühe hääle. Järelikult vastab muudetud põhikiri KrtS § 22 lg 1 esimeses lauses sätestatule. Isegi, kui
7. oktoobri
8. a üldkoosoleku otsusega ei oleks põhikirja muudetud, kohalduks Riigikohtu juhiste kohaselt endiselt seaduses sätestatu, st hääli tuleks määrata sama moodi, nagu vastu võetud põhikirja järgi. Seega ei saa põhikirja sel kujul vastuvõtmine avaldajat kuidagi kahjustada, st otsuse vastuvõtmise poolt hääletanud korteriomanikud ei omanda avaldaja kahjuks mingeid eeliseid TsÜS § 38 lg 1 tähenduses. Avaldaja ei ole määruskaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et korteriomanike otsuse vastuvõtmise korda ei ole rikutud. Seega ei ole alust lugeda vaidlustatud otsust ka tühiseks. Eeltoodud põhjendustel jääb avaldaja määruskaebus rahuldamata.
9. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda (

§ 171

lg 1).

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isik esitas 7. oktoobril 2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on puudutatud isiku menetluskuluks ringkonnakohtus esindajakulu koos käibemaksuga 348 eurot 40 senti (kohtumäärusega tutvumine, analüüs ja suhtlus kliendiga 18 minutit; määruskaebusega tutvumine, analüüs 12 minutit; vastuse koostamine määruskaebusele 1 tund 25 minutit; kohtu kirjaga tutvumine 4 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit, kokku 2 tundi ja 14 minutit). Ringkonnakohus on seisukohal, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu see on

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud.

Puudutatud isik on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb esindajakulude suurus määrata kindlaks koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades on puudutatud isiku taotluses toodud ajakulu (2 tundi 14 minutit) põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 348 eurot 40 senti (käibemaksuga). Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et puudutatud isikul tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt ka viivist. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Margit Vutt 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin