Obsah (8)
§ 215§ 199§ 203§ 64§ 65§ 68§ 76§ 424KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-21-4197 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretä
§ 215
lg 1,
§ 199
lg 2 p 4 ja
§ 203
lg 1 järgi.
§ 64
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
§ 65
lg 1 alusel mõisteti kogumis Viru Maakohtu 7.12.2020 otsusega mõistetud karistusega liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 29 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 4.11.2020, s.o 1 päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Kuni 23.01.2023 kandis A. Kuznets karistust Tartu Vanglas. Viru Vangla on 24.01.2023 kohut teavitanud, et A.Kuznets paigutati 24.01.2023 Tartu Vanglast edasise vangistuse kandmise jätkamiseks ümber Viru Vangla avavanglaosakonda. A.Kuznetsi karistusaja algus on 8.01.2021 ja lõpp 05.06.
- Tartu Maakohtu 7.04.2022 määrusega jäeti A. Kuznets temale Harju Maakohtu 12.08.2021 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 7.06.
- 5.12.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule A. Kuznetsi isikliku toimiku, otsustamaks uuesti A. Kuznetsi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta A. Kuznetsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A. Kuznets soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu A. Kuznetsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohtu põhjendused Aleksei Kuznets kannab vanglakaristust muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
§ 76
lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. A.Kuznets on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on möödunud ka VangS §-s 76 lg 2 ettenähtud kuue kuu pikkune tähtaeg eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on täidetud
§ 76lg 2 p-s 2 ja Vang
S §-s 76 lg 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima 2
(5)arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et A. Kuznets tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu arvates välistab A. Kuznetsi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt A. Kuznetsil distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu on osalenud tööhõives (käesoleval ajal tervislikel põhjustel tööst vabastatud), omandanud riigikeele A2-taseme ja praegu õpib B1-taseme kursusel, läbinud sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammi „12 sammu“, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Tervislikel põhjustel ei saa osaleda puidupingioperaatori kutseõppes. A. Kuznetsi lähivõrgustikku kuuluvad tema vanemad, vend ja poeg, kellega suhted on head. Vabanemisel soovib minna xxxxxxxxxxxxxxxxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse teenusele aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Peale rehabilitatsiooniteenust suundub A. Kuznets elama xxxxxxxxxxxx juurde. Samas on iseloomustuses märgitud, et süüdimõistetu lähedastega ei õnnestunud ametnikul ühendust saada. Vabanemisel A. Kuznetsil kindel töökoht puudub. Vangla andmetel on 31.10.2022 seisuga A. Kuznetsil tasumata rahalisi nõudeid ca 24 000 eurot, vabanemisfondis on ca 188 eurot. Õiguskuulekas käitumine vanglas, sotsiaalprogrammis, tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja tööhõives osalemine, riigikeele õppimine, lähedaste toetus ning soov vabanedes tegeleda narkosõltuvuse ravi ja rehabilitatsiooniga iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks on süüdimõistetul kindla elukoha olemasolu, kuna süüdimõistetu kuulub allutamisele käitumiskontrollile. Kohus leiab, et A. Kuznetsi vabanemisjärgseks elukohaks ei saa olla vangla iseloomustuses märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seda põhjusel, et pole tõendatud, et keskus garanteeriks A. Kuznetsile vabanedes elukoha. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on keskusesse teenusele registreeritud, kuid teenusele saamine sõltub vabade kohtade olemasolust. Seega pole kindel, et A. Kuznets vabanedes soovitud teenusele üldse pääseb. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu kohaselt on nädal aega tagasi talle xxxxxxxxxxxxxxxxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusest telefonitsi kinnitatud, et koht on olemas. Tuleb nentida, et see on süüdimõistetu paljasõnaline väide. Ka jääb vangla iseloomustusest ebaselgeks, kas süüdimõistel on vabanedes võimalik elama minna vanemate juurde Kohtla-Järvele, sest kinnipeetava lähedastega pole ametnikel õnnestunud ühendust saada. Eeltoodu alusel kohus leiab, et pole usaldusväärselt tõendatud, et A. Kuznetsil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht. Kuid isegi kui asuda seisukohale, et süüdimõistetul on vabanemise korral võimalik elama minna xxxxxxxxxxxxxxxxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse Jämejalas või xxxxxxxxxxxx juurde Kohtla-Järvel, ei ole võimalik süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult 3
(5)käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. 18.01.2023 karistusregistri väljavõttest ja isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest nähtuvalt on A. Kuznetsil 3 kehtivat kriminaalkaristust. A. Kuznets on Viru Maakohtu 30.09.2016 otsusega süüdi tunnistatud joobes juhtimise eest, vägivallatsemises võimuesindaja vastu ja grupiviisilises röövis relvataolise esemega ning karistatud vangistusega 3 aastat ja 9 kuud. Viru Maakohtu 21.02.2018 määrusega süüdimõistetu vabastati vangistusest enne tähtaega katseajaga kuni 8.12.2019. A. Kuznets pani katseajal toime korduva joobes juhtimise. Viru Maakohtu 7.12.2020 tunnistati A. Kuznets süüdi
§ 424lg 2 järgi ja karistati 1-aastase vangistusega, mida vähendati Kr
MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 30.09.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 29 päeva. Harju Maakohtu 12.08.2021 otsusega tunnistati A. Kutznets süüdi võõra vallasasja äravõtmises, omavolilise kasutamise ja rikkumise eest ning mõisteti
§ 65lg 1 alusel uus liitkaristus.
Eelnev osutab asjaolule, et varasem vanglakaristus, sellest tingimisi enne tähtaega vabastamine ja kriminaalhooldusel viibimine ei ole täitnud oma eesmärke – ei ole mõjutanud A. Kuznetsi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus andis 2018.aastal süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastades A.Kuznetsile võimaluse oma elu vabaduses jätkata, kuid ta kuritarvitas seda kohtu usaldust. A. Kuznets pani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatuna ja käitumiskontrollile allutatuna toime uue kuriteo (korduva joobes juhtimise). Harju Maakohtu 12.08.2021 otsusega tuvastatu kohaselt jätkas A. Kuznets kuritegude toimepanemist ka peale katseaja lõppu. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Kuznetsil diagnoositud narkosõltuvus ja ta on narkojoobes toime pannud kuritegusid, mida A. Kuznets kohtuistungil ise tunnistas. Narkootikumide tarvitamine suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetu soov vabanedes tegeleda narkosõltuvuse ravi ja rehabilitatsiooniga on kahtlemata kiiduväärt. Ent asjaolu valguses, et A. Kuznets ei ole narkootiliste ainete tarvitamisest varem suutnud hoiduda, on kaheldav, et ta seda nüüd vabaduses suudab. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Kuznetsi puhul tegemist väga pikaajalise (aastast 2001) narkootikumide tarvitajaga. Vangla iseloomustuse kohaselt A. Kuznets viibis ka 2020.aastal mõned kuud rehabilitatsioonikeskuses, samuti on ta läbinud aastatel 2011 ja 2017 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja 2018 „Õige hetk“. Et ta on varem rehabilitatsiooniteenusel viibinud ning läbinud sotsiaalprogramme, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Narkootiliste ainete tarvitamise ja kuritegude toimepanemisega jätkamine osutab asjaolule, et rehabilitatsioonikeskuses viibimine ja programmid ei ole A. Kuznetsile avaldanud soovitud mõju. Kaaludes A. Kuznetsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (õiguskuulekas käitumine vanglas, sotsiaalprogrammis, tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja tööhõives osalemine, riigikeele õppimine, lähedaste toetus ning soov vabanedes tegeleda narkosõltuvuse ravi ja rehabilitatsiooniga) ja vastu rääkivaid asjaolusid (süüdimõistetu isik ja varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Arvestades A. Kuznetsi varasemat käitumist pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab A. Kuznets narkootikumidest ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohus ei ole veendunud, et A. Kuznets korduvalt karistatud ja ka varem korduvalt vanglakaristust kandnud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Vangla iseloomustuses on märgitud ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et ta kannab kolmandat 4
(5)reaalset vangistust. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab A. Kuznetsi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et A. Kuznetsi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. A. Kuznetsi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Seetõttu tuleb A. Kuznetsil jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)