← Eesti

2-22-12030/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-12030 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A.A. hagi B.B. vastu elatise nõudes

§ 164lg 1.

  1. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada 1 kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. ASJAOLUD
  2. A.A. seaduslik esindaja C.C. esitas 17.08.2022 Viru Maakohtule hagi B.B. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohasel viibib kostja seoses välismaale tööle asumisega kodus harva. Kostja peret ei toeta, hageja hoolduskuludeks raha ega muid vahendeid alates 01.08.2022 ei anna. Hageja on ema C.C. ainuhooldel. Kohtuväliselt kostja lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest keeldus. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise seadusega kehtestatud miinimumsummas, s.o 225,64 eurot kuus alates 01.08.
  3. Hageja palub kohustada kostjat tasuma elatist hiljemalt jooksva kuu 5 kuupäevaks, kandes raha hageja seadusliku esindaja pangakontole. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. KOSTJA VASTUS
  4. Kostja esitas 10.01.2022 kohtule vastuse, milles ei võtnud hagi õigeks ega tunnistanud seda. Kostja töötab välismaal ning kostja saatis perekonnale oma töötasu hageja (lapse) konto kaudu. 21.08.2022 kostja tuli välismaalt Eestisse koju. Kuna kostjale sai teada, et on põhjust kahtlustada hageja ema ebatruuduses, kolis kostja elamiseks teisse kohta. 25.08.2022 tasus kostja hagejale (tema ema kontole) elatis
  5. augusti eest summas 225,64 eurot. 05.09.2022 tasus kostja hagejale (tema ema kontole) elatis
  6. septembri eest summas 225,64 eurot. 05.09.2022 ülekande tegemisel kostja ekslikult kirjutas elatis
  7. augusti eest. Tegelikkuses kostja tasus 05.09.2022 elatise
  8. septembri eest. Eeltoodust tulenevalt t hakkas kostja maksma hagejale elatist regulaarselt alates hetkest, mil kostja ei ela lapsega (hagejaga) koos.

§ 369

kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Samuti on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib

§ 369

järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine, aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (3-2-1-37-11, p 14). Kostja elas enne 21.08.2022 koos hagejaga ning alates 2022.a. augustist on tasunud hageja ema kontole igakuiselt elatisraha makseid PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses. Kostja tasus elatise

  1. septembri eest tähtajaks, mis määras hageja hagiavalduses. Puudub alus eeldamaks, et kostja edaspidi ülalpidamise andmise kohustust kohaselt ei täida. Kostja ei vaidle nõutava elatise ulatusele vastu ning tasub seda käesoleval ajal regulaarselt igakuiselt. Elatise võlgnevus puudub. Puudub alus arvata, et kostja keelduks edaspidi regulaarselt piisavas ulatuses elatise tasumisest. Seetõttu on alus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte enda kanda. ASJA EDASINE KÄIK
  2. Hageja seaduslik esindaja kirjalikult seisukohta kostja vastuse osas ei esitanud.
  3. Kohtuistungile 07.12.2022 hageja seaduslik esindaja ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega. 2 Kotja esindaja advokaat Aleksei Forstiman palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Pärast perekonna purunemist ja perekonnast lahkumist, hakkas kostja kohe elatist tasuma. Ta tasub elatist samas summas, mida hageja hagis igakuiselt nõuab. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, kuulanud ära kostja esindaja ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendamatu ja kuulub rahuldamata jätmisele.
  5. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 01.08.2022 PKS § 101 lg lg 1 – 4 kehtestatud minimaalses määras, so 225,64 eurot kuus. Kostja hagi ei tunnista põhjendusel, et ta ei ole elatise maksmise kohustust rikkunud.
  6. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünni tõendist nähtub, et C.C. ja B.B. on alaealise lapse A.A. vanemad, seega on C.C. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks.
  7. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
  8. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  9. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  10. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kostja hageja poolt nõutava igakuise elatise suurust vaidlustanud ei ole.
  11. Hageja on hagiavalduses esitanud väite, et kostja ei ole alates 01.08.2022 hageja ülalpidamiseks raha ega muid vahendeid andnud. Kostja on oma väite, et ta kandis kuni perekonnast lahkumiseni oma palga hageja arvelduskontole, tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtted (tl 11-14). Hageja on juulis 2022 kandnud hageja pangakontole kokku 1045 eurot ja 04.08.2022 90 eurot. Alates 25.08.2022 kuni 05.12.2022 on hageja igakuiselt kandnud hageja seadusliku esindaja arveldusarvele lapsele elatist summas 225,64 eurot. (tl 15,16, 26,27, 30). Kostja on alates 2022.a septembrist tasunud elatist hageja seadusliku esindaja arvelduskontole tähtajaks, mille hageja määras hagiavalduses, s.o iga kuu
  12. kuupäevaks. 3 11.

§ 369

kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Samuti on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib

§ 369

järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine, aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (3-2-1-37-11, p 14).

  1. Arvestades, et kostja lahkus perekonna juurest alles 2022.a augustis, puudub asjas esitatud tõendite põhjal alus väita, et kostja on hageja ülalpidamiskohustust varasemalt rikkunud. Kuna kostja on alates 25.08.2022 kuni 05.12.2022 igakuiselt tasunud hageja ema arvelduskontole hageja poolt elatisena nõutud summa 225,64 eurot, on kostja lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Käesoleval ajal puuduvad asjaolud, mis annaksid alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik (kostja) keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks omapoolset lapse ülalpidamise kohustust rikkunud, puudub seadusest tulenev alus ka edaspidi (so alates 01.01.2023) sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmiseks.
  2. Eeltoodust lähtudes jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 14.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt

§ 164lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

14. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud, kui nad olid tekkinud, lähtuvalt

§ 164lg 1 poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.