← Eesti

1-20-7962/69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 20. detsember 2022 Kriminaalasja number 1-20-7962 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Istungisekretär Lii

) § 56 lg 1¹ nimetatud aktsiisisumma, kuid mitte vähem 124,72 eurot 1000 sigareti kohta (alates

  1. jaanuarist 2019). Seega oli 100-kordne aktsiisimäär
  2. aastal 12 472 eurot (100x124,72).

§ 56

lg 1 alusel koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr oli 2019. aastal 77,50 eurot ja proportsionaalne määr 30% sigarettide maksimaalsest jaehinnast.

§ 60

lg 1 alusel maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal.

  1. aastal oli sigaretipaki levinuim hind 3,78 eurot. 1.
  2. V. Andrejevi poolt käideldud sigarettide fikseeritud määr oli 55 025 eurot (0,0775 x 710000). V. Andrejevi poolt käideldud sigarettide aktsiis proportsionaalse määra järgi on 40 257 eurot (35500 x 3,78 x 0,3). Kokku on aktsiis 710 000 käideldud sigareti kohta 95 282 eurot, mis ületab

§ 56lõikes 1¹ sätestatud aktsiisisummat enam kui sajakordselt (95 282 >12 472).

1.4. J. Andrejevi poolt käideldud sigarettide fikseeritud määr oli 10 850 eurot (0,0775 x 140000) ja käideldud sigarettide aktsiis proportsionaalse määra järgi on 7938 eurot (7000 x 3,78 4 x 0,3). Kokku on aktsiis 140 000 käideldud sigareti kohta 18 788 eurot, mis ületab

§ 56lõikes 1¹ sätestatud aktsiisisummat enam kui sajakordselt (18 788 >12 472).

1.5. A. Sidorovsi poolt käideldud sigarettide fikseeritud määr oli 19 375 eurot (0,0775 x 250000) ja käideldud sigarettide aktsiis proportsionaalse määra järgi on 14 175 eurot (12500 x 3,78 x 0,3). Kokku on aktsiis 250 000 käideldud sigareti kohta 33 550 eurot, mis ületab

§ 56lõikes 1¹ sätestatud aktsiisisummat enam kui sajakordselt (33 550 >12 472).

II. MAAKOHTU OTSUS

  1. Tartu Maakohus tunnistas
  2. märtsi
  3. a otsusega V. Andrejevi süüdi KarS § 376 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 aastat vangistust, millest luges kantuks eelvangistuses viibitud aja 37 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust KarS § 73 alusel tingimisi 4 aasta pikkuse katseajaga. Samuti tunnistas maakohus süüdi J. Andrejevi KarS § 376 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust, millest luges kantuks eelvangistuses viibitud aja 2 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust KarS § 73 alusel tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. A. Sidorovsile mõisteti KarS § 376 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, millest leoti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 37 päeva ja lõplikus ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 4 kuud 23 päeva vangistust KarS § 73 alusel tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga.
  4. Maakohus rahuldas Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu esitatud avalik-õiguslikud nõudeavaldused. V. Andrejevilt mõistis kohus välja tubakaaktsiisi tasumise kohustuse kogusummas 108 022,95 eurot, millele lisandub intress 0,06% päevas alates
  5. septembrist 2019 kuni maksunõude täieliku tasumiseni. Nõue on solidaarne M.K. iga (summas 89 234,95 eurot), A.K. iga (summas 89 234,95 eurot), J. Andrejeviga (summas 18 788 eurot), A. Sidorovsiga (summas 29 524 eurot), M.L. ga (summas 31 939,69 eurot) ja O.K. aga (summas 24 182,84 eurot). J. Andrejevilt mõisteti välja tubakaaktsiisi tasumise kohustus kogusummas 18 788 eurot, millele lisandub intress 0,06% päevas alates 03.09.2019 kuni maksunõude täieliku tasumiseni. Nõue on solidaarne V. Andrejeviga (summas 18 788 eurot) ja A. Sidorovsiga (summas 9394 eurot). A. Sidorovsilt mõistis kohus välja tubakaaktsiisi tasumise kohustuse kogusummas 29 524 eurot, millele lisandub intress 0,06% päevas alates
  6. septembrist 2019 kuni maksunõude täieliku tasumiseni. Nõue on solidaarne M.K. inga (summas 20 130 eurot), A.K. iga (summas 20 130 eurot), V. Andrejeviga (summas 29 524 eurot), M.L. ga (15 567,20 eurot) ja J. Andrejeviga (summas 9394 eurot).
  7. Avalik-õigusliku aktsiisinõude tagamiseks jättis maakohus aresti alla V. Andrejevile kuuluva Transpordiameti liiklusregistris N.A. nimele registreeritud sõiduauto Volkswagen Golf reg-nr XXX ; J. Andrejevi ja tema abikaasa A.A. ühisvarasse kuuluvad sõidukid kaubik Cirtoen Jumper reg-nr XXX , kaubik Iveco Daily 35C12V reg-nr XXX , sõiduauto Audi A6 reg-nr XXX ning konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud sularaha summas 3395 eurot.
  8. Esmalt hindas maakohus, kas aset leidis tubakatoodete ebaseaduslik käitlemine, kuivõrd üheks kaitseväiteks on, et süüdistatavad tegelevad aia- ja metsasaaduste müügiga, mille transport fikseeritigi jälitustegevuse käigus. Väärteoasjas nr 930019001083 toimunud läbiotsimisel
  9. juunil 2019 leiti M. ja A.K. i elukohas aadressil XXX talu Kaagjärve küla, Valga vald, Valgamaa neli pappkasti 8 780 sigaretiga WINSTON, 5 800 sigaretti PRINCE, 600 5 sigaretti PREMER, 200 sigaretti NZ8, 200 sigaretti L&M, 8000 sigaretti NZ GOLD ning 2160 sigaretti FEST. Veel avastati elutoast tühi pappkast kirjega NZ GOLD, valmistamise aeg
  10. detsembril
  11. Edasise läbiotsimise käigus leiti maja teise korruse ärklitoast pappkastidest 10 000 sigaretti L&M, 10 000 sigaretti PRINCE, 2000 sigaretti L&M, 3000 sigaretti PREMER, 6000 sigaretti PRINCE, 200 sigaretti PREMER, kokku 56 940 sigaretti. Valga mnt 3 trepikojast leiti sinises kilekotis 1600 Valgevene maksumärkidega sigaretti NZ
  12. Maja hoovi oli eelnevalt sõitnud M.K. koos A.K. iga.
  13. M.K. tunnistas
  14. detsembril 2021 toimunud kohtuistungil, et tegeles
  15. aasta maikuust kuni septembrini salasigarettidega, mida müüs edasi näiteks O.K. ale, M.L. le ja J.P. le. Nendega suhtles ta telefoni teel. Maksumärkideta sigarette leiti kohtueelse menetluse käigus nii M.L. lt, O.K. alt kui ka J.P. lt. M.L. kinnitas kohtuistungil, et M.K. tõi talle tõepoolest salasigarette Winston. O.K. p andis samuti ütlusi selle kohta, et sai M.K. i käest sigarette NZ Gold ja Winston, mida müüs ja andis edasi oma tuttavatele. Tartu Maakohtu
  16. novembri
  17. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8929 tunnistati M.K. , A.K. ja M.L. süüdi KarS § 376 lg 1 järgi tubakatoodete ebaseaduslikus käitlemises. Tartu Maakohtu
  18. augusti
  19. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5565 ka O.K. p. J.P. suhtes kriminaalmenetlus lõpetati.
  20. V. Andrejevile, J. Andrejevile ja A. Sidorovsile heidetakse ette vähemalt viies episoodis K. ite varustamist ebaseaduslike sigarettidega. Vastuvaidlematu on see, et M.K. ja A.K. käitlemiseks mittelubatud sigarette käitlesid ja kuskilt pidid nad selle kauba saama. Samuti on jälitustoimingu protokolli pinnalt tõsikindlalt tuvastatav, et nende elukohta külastas sageli V. Andrejev, loetud korrad ka A. Sidorovs.
  21. V. Andrejev ennast süüdi ei tunnistanud, väites, et ta tegeles
  22. aastal põhiliselt hoopis juur- ja puuviljade ning metsasaaduste müügiga. A. Sidorovs väitis, et ta ei ole salasigarette käidelnud, vaid hoopis aitas V. Andrejevit tema äriga – tema põhitegevus seisnes nimelt selles, et ta käis Riias või Lätis müügiks asju toomas. J. Andrejev ütlusi anda ei soovinud.
  23. Järgnevalt hindas maakohus V. Andrejevi, J. Andrejevi ja A. Sidorovsile esitatud süüdistuse tõendatust.
  24. Maakohus luges V. Andrejevile süüks arvatud
  25. mai 2019 teos tõendatuks, et sõiduautot VW Golf reg-nr XXX kasutas V. Andrejev. Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu (ANTS) väljatrükkide ja M.K. i telefonikõnde pealtkuulamisega on tuvastatud, V. Andrejev käis
  26. mail 2019 kolmel korral üle Läti piiri ning pärast seda ka kahel korral K. ite juures XXX kinnistul. Tõenditest nähtuvalt polnud M.K. il juba pikema aja jooksul oma klientidele sinist Winstonit pakkuda, kuid müstilisel kombel tekkis talle „5 tükki maru värskelt“, vaid loetud minutid pärast V. Andrejevi teistkordset tema kinnistult lahkumist. See ei saa olla üksnes tühipaljas kokkulangevus ega jäta ka ülearu palju tõlgendamisruumi. Eeltoodud tõendid kogumis võimaldavad üheselt järeldada, et just V. Andrejev oli isikuks, kes toimetas
  27. mail 2019 M.K. ile vähemalt 5 kasti sinist Winstonit, s.o kokku 50 000 sigaretti.
  28. M.K. i ütlused on ebausaldusväärsed osas, mis puudutavad isikut, kellelt ta salasigarette sai. Eeluurimisel tunnistas ta, et sai need V. Andrejevilt, kohtus aga et sai need hoopis Läti kodanikult Valdiselt. Kohus ei pidanud usutavaks M.K. i selgitusi, et varasemalt antud väga detailsed ütlused V. Andrejevi kohta olid tegelikult mõeldud 10 aasta taguse juhtumi kohta. Seda enam, et M.K. rääkis ka ühest konkreetsest augustikuisest päevast
  29. aastal. M.K. i ütlused kellegi tundmatu Valdise kohta pole eluliselt usutavad. Kriminaalasja materjalidele tervikuna otsa vaadates on ilmselge, et K. id teadsid, mida nad teevad ning kuidas seda äri 6 aetakse. Samuti nähtub materjalidest ka nende teatav autoriteet oma klientide seas. Paneb kahtlema, et M.K. lihtsalt kellegi tundmatuga nn suusõnaliste kokkulepete pinnalt niivõrd laiamahulist sigaretiäri ajas ning selle tõenduseks on M.K. ka ise
  30. augustil 2019 toimunud kõnes M.L. le öelnud: „No nad ise niimoodi palusid, nad tavaliselt ei peta, nad ei ole ühe päeva tegelased noh, ma võõrastega ei aja asju.“
  31. Maakohus ei pidanud usutavaks ka V. Andrejevi ütlusi, et tal puuduvad M.K. iga suhted ning on tema kinnistul käinud vaid paar korda. Jälitustoimingu protokollide kohaselt on V. Andrejev XXX kinnistul käinud mitmeid kordi, käesolevas episoodis vähemalt kaks korda ühe õhtu jooksul.
  33. juunil 2019 toimunu osas luges maakohus tõendatuks, et V. Andrejev käis oma sõidukiga Audi A6 reg-nr XXX sel kuupäeval Lätis ning sõitis Eestisse tagasi saabudes XXX kinnistule, kus viibis J. Andrejev. Seal viis 2 pruuni värvi kasti mõõtmetega ca 80x60x40 cm, garaaži. Varjatud jälgimise protokolliga on tuvastatud, et kahel järjestikusel hommikul kella 9 paiku tuli I.H. , kellele anti ühel korral üle samasugune kast nagu V. Andrejev oli eelneval õhtul garaaži tõstnud, ning teisel korral ristkülikukujulisi esemeid, mis pandi I.H. ile temal kaasas olnud musta kilekotti. Eeltoodud tõendid võimaldavad järeldada, et tegemist oli sigaretiäri ajamisega. Nimelt on äärmiselt küsitav, et V. Andrejev tõi öö hakul XXX kinnistule kinnises kastis marju või muid söödavaid saadusi. Samuti ei ole usutav, et I.H. neid kaks päeva hiljem lihtsalt mustas kilekotis tassis. Vähetähtis ei ole seegi, et varjatud jälgimise käigus on suudetud selgelt eristada marjakasti pruunist suitsukastile sarnanevast pappkastist – on ju teada, et marjade ja muude toidukaupade tarnimine käib üldjuhul kastides, mis võimaldavad saadustele õhu ligipääsu, vältimaks nende kiiremat kasutuskõlbmatuks muutumist.
  34. V. Andrejevi ja A. Sidorovsi süüdistuses
  35. juunil 2019 toimepandud teos luges maakohus tõendatuks, et sel kuupäeval käis Lätis V. Andrejevi kasutuses olnud sõiduk VW Golf 2 korda ning A. Sidorovsi sõiduk Ford Connekt reg nr-ga XXX . Viimane sõitis 30 minutit pärast Eestisse saabumist kell 19.32 M.K. i XXX kinnistule. Sõidukis viibisid V. Andrejev ja A. Sidorovs. A. Sidorovs rääkis kohtuistungil, et on A. ja M.K. it elus vaid paar korda näinud. M.K. i kinnistu otsiti läbi samal kuupäeval kell 12.40-16.15 ning sellelt leiti 56 940 sigaretti (5,5 kasti). A.K. rääkis
  36. juunil 2019 Ene Varblasele, et neil käisid mõned päevad tagasi sõbrad, kes tulid lõuna ajal päeval ja said 5,5 kasti ning nüüd nad ootavad, millal tuleb trahv ja aktsiis. Samuti rääkis A.K. kuidas neil on üleval maja peal vist 8 või 9 tükki veel ning nüüd nad mõtlevad, kuhu need viia. Veel ütles A.K. selle telefonikõne ajal: „Jah kuradi Tinti-Vinti tuli 3 tundi hiljem tõi 15 tükki, kujuta ette.“ M.K. selgitas kohtuistungil, et „Tinti-Vintiks“ nimetasid nad abikaasaga V. Andrejevit. Eeltoodust järeldas kohus järgmist: kui läbiotsimine lõppes XXX kinnistul kella 16.15 ajal ning V. Andrejev ja A. Sidorovs saabusid sinna kell 19.32, sai A.K. i poolt kirjeldatud 3 tundi hiljem „15 tükiga saabunud Tinti-Vinti“ näol tegemist olla üksnes V. Andrejeviga, kes koos A. Sidorovsiga tõid sõidukiga Ford Connect XXX kinnistule 15 kasti sigarette juurde.
  37. V. Andrejevi süüdistuses
  38. juunil 2019 toimepandud teos luges maakohus tõendatuks, et kella 18.23 ajal liikus V. Andrejev Opel Astraga reg nr-ga XXX Lätti ning tuli kella 19.06 ajal tagasi Eestisse hoopis sõidukiga Ford Focus reg nr-ga XXX , mis oli XXX kinnistul kell 20.14 ajal. Kell 20.39 oli Ford Focus juba XXX kinnistul, kust V. Andrejev tagurdas sellega kella 20.44 ajal hoovist välja ning lahkus kell 20.48 riigist, et kell 21.03 Opel Astraga tagasi tulla. Selline tegevus viitab konspireerimisele ja annab alust asuda seisukohale, et tegemist oli Lätist toodud sigarettide XXX kinnistule toimetamisega.
  39. septembril 2019 toimunud V. Andrejevi kasutuses olevate sõidukite (sh Opel Astra reg-nr XXX ) läbiotsimisel märkis V. 7 Andrejev, et sõiduki müüs ta maha Ruslani nimelisele mehele ning see ei kuulu enam talle. Tunnistaja R.M. i rääkis kohtuistungil, et müüs auto edasi V. Andrejevile, kellega müügilepingut ei sõlmitud. Veel kinnitas R.M. i, et tema teada müüs V. Andrejev sõiduki omakorda edasi Ruslanile, kuid ei tea millal. Kuigi V. Andrejev märkis sellel läbiotsimisel, et sõiduk ei kuulu enam talle, leiti sõiduki läbiotsimisel ka riikliku järelevalve kohaldamise protokoll, mille kohaselt peeti
  40. augustil 2019 kell 10.32 Valgas Nurme tn 17 juures kinni V. Andrejevi juhitud sõiduk Opel Astra reg-nr XXX , millest visuaalse läbivaatuse käigus midagi keelatut ei leitud. See tõendab, et V. Andrejev sõitis vähemalt kuni
  41. aasta augustikuuni sõidukiga Opel Astra reg-nr XXX , mis kattub omakorda ka süüdistusega, kuivõrd V. Andrejevile heidetakse ette mitmes episoodis just selle sõiduki kasutamist maksumärgiga märgistamata sigarettide edasitoimetamiseks.
  42. V. Andrejevi ja A. Sidorovsi süüdistuses
  43. juuni 2019 teos luges maakohus tõendatuks, et nad käisid
  44. juunil 2019 taaskord Lätis sigarettide järel ning kasutasid jälgede segamiseks kahte erinevat sõidukit. Varjatud jälgimisega on tuvastatud, et sõidukiga MercedesBenz reg nr-ga XXX tõid V. Andrejev ja A. Sidorovs XXX J. Andrejevi kinnistule kokku kolm pruuni värvi pappkasti mõõtmetega umbes 40x60x80 cm, mis anti sama päeva õhtul edasi I.H. ile. Samuti nähtub jälitustoimingu protokollist, kuidas I.H. katab sõiduki salongi asetatud suure sinise koti valget värvi kattega. Selline teguviis viitab taas konspireerimisele. A. Sidorovsi mobiiltelefoni vaatlusest nähtub, et
  45. mail 2019 laekus Viberi kaudu sõnum D.J. nimeliselt isikult sisuga: „„Primer“ 720 peenikesed 700“, millele A. Sidorovs on vastanud „Ma jõuan täna õhtul, helistan Riiast“.
  46. jaanuaril 2019 on A. Sidorovsile samalt isikult tulnud sõnum sisuga: „Arši nädala pärast peenikest, „p“, must ja paks kuld“. Veel leiti A. Sidorovsi telefonis
  47. juulil 2019 loodud foto Marshalli suitsupakist. Järelikult ei vasta tõele A. Sidorovsi väide, et ta ei ole sigarette käidelnud, kuivõrd tema telefonis olevate sõnumite vaatlus võimaldab asuda vastupidisele seisukohale. Nimelt on mais 2019 talle saadetud sõnumis märgitud primer, peenikesed jms ilmselged viited just sigarettidele, sest teiste seas ka selliste hüüdnimede kasutamist erinevate sigarettide kohta on kohtus tunnistanud nende ebaseaduslikus käitlemises juba varasemalt süüdi tunnistatud M.L. .
  48. juunil 2019 leiti M.K. i elukoha läbiotsimisel punases pakendis sigarette Premer ning Premeri müük nähtub ka arvukatest M.K. i telefonikõnedest. Marshalli suitsupaki foto A. Sidorovsi telefonis vastab visuaalsel vaatlusel täpselt nendele sigarettidele, mis võeti ära J.P. elukohast .Veel enam –
  49. juuli 2019 kõnes on M.K. M.L. le teada andnud, et varsti hakkab mingisugune Marshali suits ringi liikuma.
  50. Maakohus luges tõendatuks, et
  51. juunil 2019 toimetasid V. Andrejev, A. Sidorovs ja J. Andrejev sõidukiga Mercedes-Benz reg-nr XXX XXX kinnistule 6 kasti, s.o 60 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti. ANTS väljatrüki ja jälitustoimingu protokolliga on tuvastatud kuidas A. Sidorovsi poolt juhitud sõiduk Mercedes-Benz käis
  52. juunil 2019 mitmel korral üle Eesti-Läti riigipiiri ning seejärel seisis juba XXX hoovis, kus tõstis sama sõiduki pagasiruumist koos P.C. ja V. Andrejevi abiga välja kokku 6 pruuni kasti, mis asetati ühiselt XXX garaažis asuvasse kaubikusse. Varjatud jälgimisega tuvastati sedagi, et
  53. juunil 2019 kella 18.02 ajal avas P.C. XXX kinnistul viibiva tumedat värvi Toyota reg-nr XXX pagasiluugi, samas kui J. Andrejev avas garaažis oleva punase kaubiku reg-nr EAS1780 kaubaruumi luugi, millest nähtusid sinna eelnevalt, s.o ca 30 minutit varem tõstetud pruunid pappkastid – P.C. tõstis punasest kaubikust sõiduauto Toyota reg-nr XXX pagasiruumi 1 pruuni värvi pappkasti mõõtmetega umbes 40x60x80cm ning kella 18.03 ajal veel 3 eelmainitud mõõtmetes kasti ning lisaks 1 kasti Toyota juhipoolse tagumise ukse kaudu autosalongi, mille peale asetas aga punast värvi katte. Kell 18.04 sulges P.C. sõiduki ukse ja pagasiluugi, istus Toyota reg-nr XXX juhiistmele ning sõitis kinnistult minema. Seega oli just 8 J. Andrejev see, kes võimaldas P.C. l enda garaažist minema viia kasti, mida P.C. pidas vajalikuks varjata.
  55. juulil 2019 toimetas V. Andrejev maakohtu hinnangul sõidukiga VW Golf reg-nr XXX M. ja A.K. i elukohta XXX kinnistule vähemalt 15 kasti maksumärgiga märgistamata sigarette. Piiriületuste väljatrükist ja jälitustoimingu protokollist nähtub, et V. Andrejev käis esmalt Lätis ning viibis seejärel vähemalt 18 minutit XXX kinnistul. Telefonikõnede pealtkuulamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolli kohaselt on A.K. kriminaalmenetluses tuvastamata isikule öelnud, et kõige väiksem kogus, mis tuuakse, on 15 kasti, mis omakorda tähendab, et väiksemat kogust kui 15 kasti sigarette XXX kinnistule üldjuhul ei toimetatud. Maakohus ei pidanud V. Andrejevi väidet, et nii väiksesse autosse ei mahu 15 kasti sigarette kaalumist väärivaks argumendiks, kuivõrd M.K. i ja M.L. telefonikõnest nähtub selgelt, et sigarettide tarnimiseks kasutatigi just sõiduautosid äratamaks vähem järelevalveorganite tähelepanu. Samuti selgitab see, miks üle Läti piiri käidi 3-4 korda ühe päeva jooksul.
  56. Veel luges maakohus tõendatuks, et
  57. juulil 2019 toimetasid A. Sidorovs ja J. Andrejev sõidukiga Ford Connect reg-nr XXX XXX kinnistu hoovis olevasse garaaži 1 kasti, s.o 10 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti. ANTS väljatrüki kohaselt sisenes nimetatud Ford Eestisse
  58. juulil 2019 kell 10.39 ning lahkus 8 minutit hiljem. Selle ajavahemiku jooksul tagurdas Ford Connect XXX hoovi garaaži ette, juhi kohalt väljus A. Sidorovs, kes avas sõiduki pagasiluugi ja võttis sealt koos J. Andrejeviga välja 1 pruuni värvi pappkasti umbkaudsete mõõtmetega 40x60x80cm ning viis selle garaaži. Seega on tõendatud, et A. Sidorovs käis sel päeval Lätis ning tõi sealt ühe pruuni pappkasti, mille viis XXX garaaži. Samal päeval kell 15.59 tõstis I.H. XXX kinnistul enda sõiduki pagasiruumi täpselt samasuguse kasti, mille A. Sidorovs oli umbes 5 tundi tagasi Lätist sinna toonud. Kella 18.14 ajal andis J. Andrejev garaažis kotitäie suitsuplokkidele sarnanevaid ristkülikukujulisi esemeid üle tundmatutele isikutele, mille järel sõitis ta ühe pruuni pappkastiga tuvastamata kohta.
  60. juulil 2019 toimetasid V. Andrejev ja J. Andrejev sõidukiga Opel reg-nr XXX XXX kinnistule 2 kasti, s.o 20 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti, mis J. Andrejev toimetas järgmisel päeval edasi tuvastamata kohta. ANTS väljatrüki kohaselt naasis Opel Astra
  61. juulil 2019 Eestisse kell 20.
  62. Kell 20.38 sõitis XXX hoovile esmalt J. Andrejevi poolt juhitud Volkswagen kaubik ning seejärel V. Andrejevi juhitud Opel Astra, millega ta 10 minutit varem Lätist saabus. Minut hiljem tagurdas V. Andrejev Opeliga garaaži juurde ning võttis pagasiruumist välja ühe pruuni värvi pappkasti umbkaudsete mõõtmetega 40x60x80cm, mille ulatas J. Andrejevile, kes tõstis selle garaaži. Seejärel võttis V. Andrejev Opeli tagumise ukse kaudu autosalongist veel ühe pruuni värvi pappkasti mõõtmetega 40x60x80cm ning viis selle garaaži. Seega on tuvastatud, et V. Andrejev ja J. Andrejev toimetasid
  63. juuli 2019 õhtul XXX kinnistu garaaži kaks suitsukastile sarnanevat pappkasti. Järgmise päeva hommikul tõstis J. Andrejev 2 kasti Audi A6 reg-nr XXX pagasiruumi ja sõitis minema.
  64. Maakohus luges tõendatuks, et V. Andrejev toimetas ajavahemikul
  65. augustist kuni
  66. septembrini 2019 sõidukiga VW Golf reg-nr XXX M. ja A.K. i elukohta XXX kinnistule 8 kasti maksumärkideta sigarette.
  67. augustil 2019 ületas nimetatud V. Andrejevi kasutuses olnud sõiduk Eesti-Läti riigipiiri vähemalt 8 korda ja käis 1 korra XXX kinnistul.
  68. augusti 2019 hommikul kurtis M.K. telefonikõnes M.L. le, et seni pole peale tulnud, hele (viide Winstonile) on täitsa läbi, kuid kõrsi veel on, sest nad pole tema uut tellimust täitnud. Kell 19.25 kõnes ütleb talle, et tema juures käidi vabandamas, sest tal on „8 tükki ette makstud juba ja käidi rääkimas, et seal on mingi pink katki läinud või mingine jama on noh.“ Maakohus 9 järeldas, et just V. Andrejev oli see, kes käis kõigepealt Lätis ja seejärel vabandas, et nad talle Winstonit juurde ei tarninud.
  69. septembri 2019 kõnest J.P. ga, milles ta tunnistas, et tema sai kätte, järeldas maakohus, et V. Andrejev pidi olema isikuks, kes varasemalt lubatud ja tasutud sigaretid – mille tarneprobleemide eest ta ca 2 nädalat varem vabandamas oli käinud – lõpuks K. itele kohale toimetas.
  70. Eeltoodut kokku võttes leidis maakohus, et V. Andrejev, J. Andrejev ning A. Sidorovs käitlesid maksumärgiga märgistamata sigarette. Teo toimepanemisele viitab samuti Modus operandi ehk sarnane tegutsemisviis.
  71. Maakohus leidis, et kuigi süüdistatavad ajasid ka marjaäri, ei tähenda see seda, et nn legaalse äri kõrval maksumärgiga märgistamata sigarette ei käideldud. Vastupidi – tegemist on äärmiselt leidliku kattevarjuga, mis võimaldas süüdistatavatel võrdlemisi edukalt ebaseadusliku sigaretiäri ajamist. XXX läbiotsimisel sigarette ei avastatud. Küll aga leiti sealt tühje marjakaste, mis kõik olid pealt lahtised ega vastanud kirjelduse poolest nendele pruunidele pappkastidele, mida süüdistatavad vastavalt jälitustoimingu protokollidele tassisid XXX garaaži. Varjatud jälgimise protokollides on selgelt eristatud pruune pappkaste marjakastidest. Ka ei pakendata marju ning puu- ja juurvilju ristkülikukujulistesse suitsuplokkidele sarnanevatesse kastidesse ega kilekottidesse. Et äri ajasid nii V. Andrejev, J. Andrejev ja A. Sidorovs ühiselt ja kooskõlastatult, oligi kogu ebaseaduslik tegevus ilmselgelt põimunud isikute nn legaalsete sissetulekute ja äridega.
  72. Muu hulgas tõi maakohus välja veel järgmised asjaolud. Esiteks, esmase kontrolltoimingu akti nr 19EK137735 kohaselt peeti
  73. juulil 2019 kella 14.11 ajal Valga linnas Tambre ülesõidul kinni sõiduk reg-nr XXX , mida juhtis V. Andrejev. See tähendab, et A. Sidorovsi kasutuses olevat ning tema elukaaslasele kuuluvat sõidukit sai vastavalt vajadusele igal ajal kasutada ka V. Andrejev. Teiseks, kuigi igasugune omavaheline telefonisuhtlus süüdistatavate ja K. ite ning teiste nn klientide vahel puudus, leiti ometi
  74. septembril 2019 V. Andrejevi elukohas XXX teostatud läbiotsimisel kokku kaheksa erinevat mobiiltelefoni, millest vähemalt viis olid sisse lülitatud. Ühtlasi leiti mitmeid erinevaid SIM-kaarte ning fototabeli kohaselt ka pakk sigarette Winston Blue, millel ingliskeelsed terviseohutuse teavitused ja märge „For duty free only“. Need leitud arvukad töövalmis mobiiltelefonid ei vasta legaalset hooajalist marjaäri ajava isiku juurest potentsiaalselt leitavatele esemetele. Lisaküsimusi tekitab ka läbiotsimisega V. Andrejevilt just täpselt sellise suitsupaki leidmine, mille käitlemises on talle süüdistus esitatud ning milliste märgetega pakke võeti ära M.K. ilt, M.L. lt ning O.K. alt. Teisalt on V. Andrejev kohtus aga väitnud, et enda tarbeks ostab ta suitsu üksnes poest.
  75. Ehkki süüdistatavate vastu on kogutud vaid kaudseid tõendeid, on kogutud kaudsetest tõenditest kujunenud selline süsteem, mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta.
  76. Asjas on tuvastatud käideldud sigaretikastide ja plokkide arv arvestusega, et ühes kastis on 50 plokki sigarette, ühes plokis 10 pakki ja ühes pakis 20 sigaretti, s.t et ühes kastis on 10 000 sigaretti. Süüdistatavate poolt käideldud sigarettidelt maksmisele kuuluva aktsiisi täpne suurus leiab käsitlemist avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisel. Ilma kahtluseta on tegemist TubS § 6 lg 2¹ kohaselt suure kogusega.

§ 56

lg 1¹ kohaselt makstakse sigarettidelt aktsiisi selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 124,72 eurot 1000 sigareti kohta. Seega oli 100-kordne aktsiisimäär 12 472 eurot. 10

  1. Maakohus leidis, et süüdistatavad panid teo toime kavatsetult. Süüdistatavate käitumisest nähtub, et tegemist oli äärmiselt läbimõeldud tegevusega – teadlikult ei kasutatud äri ajamiseks telefone, pidevalt vahetati nii üksteise kui ka iseenda kasutuses olevaid sõidukeid, sigarette anti enda käest edasi kiiresti ja varjatult ning kõige selle tegevuse ajamiseks kasutati kattevarjuna üpris osavalt ka nn perekondlikku puu- ja juurviljaäri. V. Andrejevi, J. Andrejevi ja A. Sidorovsi kavatsetus on tuvastatav ka koostegutsemises, kuivõrd varjatud jälgimise protokollid näitavad selgelt, kuidas käidi nii Lätis kui ka tõsteti suitsukastidele äärmiselt sarnaseid kaste autodest maha koos, samuti anti salasigarette edasi K. itele, I.H. ile või teatud episoodides ka tundmatutele isikutele vastavalt vajadusele nende kõigi poolt. Kõik see tähendab, et süüdistatavate tegevus sai toimuda vaid eesmärgipäraselt, teadlikult ja tahtlikult.
  2. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et J. Andrejevi süü, arvestades käideldud sigarettide kogust, on keskmine. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 10 kohaselt süüteo toimepanemine isikute grupis. V. Andrejev on varem karistamata isik, mistõttu puudub alus prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist halvaks. Eeltoodut arvestades mõistis kohus V. Andrejevile KarS § 376 lg 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust ja seda KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi 4 aasta pikkuse katseajaga.
  3. J. Andrejevi käideldud sigarettide kogus võimaldab tema teosüüd hinnata keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 10 kohaselt süüteo toimepanemine isikute grupis. J. Andrejev on varem karistamata isik, mistõttu puudub alus prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist halvaks. Maakohus mõistis J. Andrejevile KarS § 376 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat vangistust tingimisi KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.
  4. A. Sidorovsi süüd hindas maakohus keskmiseks. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 10 kohaselt süüteo toimepanemine isikute grupis. A. Sidorovs on varem karistamata isik. Eeltoodut arvestades mõistis maakohus A. Sidorovsile KarS § 376 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga.
  5. Maakohtu hinnangul vastab MTA
  6. augustil 2021 esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse arvestus seadusele.

§ 56

lg 1 kohaselt koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 77,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast (

redaktsioonid, mis kehtisid teo toimepanemise ajal, s.o jõustumiskuupäevadega 25. märts 2019 ja 1. juuli 2019).

§ 60

lg 1 alusel maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal.

  1. aastal oli sigaretipaki levinuim hind 3,78 eurot.
  2. Kuivõrd V. Andrejevi, J. Andrejevi ja A. Sidorovsi poolt tasumisele kuuluv arvestuslik aktsiis ületab enam kui sajakordselt

§ 56lg-s 1¹ nimetatud aktsiisisummat, käitlesid nad sigarette suures koguses.

Kuna V. Andrejev käitles sigarette koos M.K. i, A.K. i, M.L. , O.K. a, J. Andrejevi ja A. Sidorovsiga, on nende kõigiga erinevates mahtudes ka solidaarvastutus. Kuna. J. Andrejev tegi koostööd V. Andrejevi ja A. Sidorovsiga, on tema vastutus solidaarne just nendega. A. Sidorovs vastutab solidaarselt V. Andrejevi, M.K. i, A.K. i, M.L. , ja J. Andrejeviga. Maakohus leidis, et süüdistatavatelt kuulub väljamõistmisele kogu summa, milles neile aktsiisinõude kindlaksmääramise kohustus on seatud. Teiste 11 solidaarvõlgnike tasutud summad muutuvad veel enne selles asjas tehtud otsuse jõustumist. Õigusselguse tagab kõige paremini, kui otsuses märgitakse kohustuse kogusumma ja selle tasumise üle peetakse arvestust erinevate otsuste alusel tekkinud kohustuste täitmise käigus. 33.

§ 24

lg 1 kohaselt tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. MTA loeb V. Andrejevi, J. Andrejevi ja A. Sidorovsi aktsiisikohustuse tekkimise ajaks kõikide tubakatoodete osas rikkumise avastamise lõppkuupäeva –

  1. septembri
  2. Maksukorralduse seaduse § 117 lg 1 kohaselt tuleb tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestada ja tasuda intressi 0,06% päevas. Kuivõrd intressikohustuse tekkimise ajaks loetakse tubakatoodete puhul rikkumise avastamise lõppkuupäeva, on see käesolevas asjas
  3. septembrist 2019 kuni intressi tasumiseni.
  4. Prokurör taotleb KarS § 83¹ lg 1 ja lg 2 p 1 ning KarS § 84 alusel välja mõista J. Andrejevilt ja A. Andrejevilt süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 11 200 eurot.
  5. veebruari 2019 telefonikõnest selgub, et ühe sigaretikasti eest makstakse 800-850 eurot (s.o 16-17 eurot ühe ploki eest), millest tulenevalt pidi J. Andrejev 14 sigaretikasti eest saama vähemalt 11 200 eurot.
  6. KarS § 83¹ lg 3 kohaselt vähendab kohus konfiskeeritava vara suurust rahuldatava avalik-õigusliku nõudeavalduse võrra. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kui kannatanu või muu õigustatud isiku konkureeriv nõue rahuldatakse koos konfiskeerimisotsustusega või enne seda või kui toimepanija või kolmas isik on nõude konfiskeerimise lahendamise ajaks vabatahtlikult täitnud, tuleb konfiskeeritava vara väärtust alati selle nõude väärtuse võrra vähendada. Kui rahuldatud või täidetud nõue vastab süüteoga saadud vara väärtusele või ületab seda, on konfiskeerimine selle paragrahvi alusel välistatud. Prokurör taotleb vara konfiskeerimise asendamiseks (eeldused konfiskeerimisega samad) 11 200 euro välja mõistmist. Samas mõistetakse J. Andrejevilt välja tubakaaktsiisi tasumise kohustus katteks 18 788 eurot, millele lisandub intress 0,06% päevas kuni maksunõude täieliku tasumiseni. Seega ületab avalik-õiguslik nõue konfiskeerimisnõuet ja konfiskeerimisnõuet rahuldada võimalik ei ole.
  7. Konfiskeerimise tagamiseks arestitud J. Andrejevi ja tema abikaasa A.A. ühisvara hulka kuuluvad kaubiku Iveco Daily, sõiduauto Audi A6, kaubiku Citroen ning
  8. septembril 2019 teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud sularaha summas 3395 eurot jättis maakohus aresti alla avalik-õigusliku aktsiisinõude tagamiseks. Samuti jättis maakohus V. Andrejevilt arestitud sõiduauto VW Golfi reg-nr XXX avalik-õigusliku aktsiisinõude tagamiseks aresti alla, leides, et ta omandas sõiduki ning müüs selle oma elukaaslasele ja hilisemale abikaasale. Seejuures jäi ta ise nii registrikande kohaselt kui faktiliselt sõiduki kasutajaks. III. APELLATSIOONID
  9. Tartu Maakohtu
  10. märtsi
  11. a otsuse peale esitasid apellatsioonid V. Andrejevi kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar, J. Andrejevi kaitsja vandeadvokaat P. Järve ja A. Sidorovski kaitsja vandeadvokaat A. Vilt, kes taotlevad Tartu Maakohtu otsuse tühistamist ja nende kaitsealuste õigeks mõistmist. Kaitsjad leiavad, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning kohaldanud materiaalõigust vääralt. Nende hinnangul on kohus käsitlenud tõendeid valikuliselt ning tuginenud lõppjärelduse tegemisel suures osas oletustele. 12 Samuti esitas apellatsiooni prokuratuur, kuna ei nõustu maakohtu otsusega J. Andrejevi ja A.A. vastu esitatud konfiskeerimise asendamisnõude rahuldamata jätmises. V. Andrejevi kaitsja seisukohad
  12. Vaatamata mahukatele jälitustoimingutele, arvukatele läbiotsimistele ning muudele menetlustoimingutele ei ole V. Andrejevi ega teiste süüdistatavate valdusest maksumärkidega märgistamata sigarette leitud ega ära võetud. Sellele vaatamata on maakohus leidnud, et kaudsete tõendite alusel on võimalik tuvastada V. Andrejevi süü.
  13. Kahe süüdi mõistetud isikuga – M.L. ja O.K. aga – , kes omandasid M.K. ilt maksumärkideta sigarette, ei ole V. Andrejevil mingeid suhteid. Sellele vaatamata on maakohus leidnud, et kuna V. Andrejev ja teised süüdistatavad on varem KarS § 376 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest süüdi mõistetud (karistatus on kustunud) ja V. Andrejev külastas M.K. it, siis pidi nimelt tema tarnima sigarette perekond K. i elukohta. Kohtuistungil kinnitas M.K. , et maksumärkideta sigarette tarnis talle keegi Lätis elav Valdis. Maakohus leidis, et M.K. i kohtuistungil antud ütlused pole usutavad, kuid arvestas sisuliselt V. Andrejevi süüd kinnitava tõendina M.K. i poolt kohtueelse menetluse käigus ühel ülekuulamisel antud ütlusi, eirates sellega kohtupraktikat.
  14. Maakohus on leidnud, et V. Andrejevi süüd kinnitavad ka M.K. i ja A.K. i poolt telefonivestlustes avaldatud asjaolud. Samas ei ole K. id kordagi telefoni teel V. Andrejevi ega ka teiste süüdistatavatega suhelnud, samuti ei ole ühtegi süüdistatavat nimeliselt jälitustoimingutega salvestatud kõnedes mainitud. M.K. omandas maksumärkideta sigarette kelleltki tundmatult isikult, kes võis olla seotud tema poolt nimetatud Valdisega.
  15. Maakohus on V. Andrejevi ütlusi tema ning M.K. i vaheliste suhete kohta pidanud ebausutavateks. Sellekohased põhjendused on vastuolulised ja meelevaldsed. Kohus on jätnud tähelepanuta, et jälitustoimingutega ei ole tuvastatud sedagi, et V. Andrejev oleks viinud XXX kinnistule sigarette. Seega ei kinnita jälitustoimingutega fikseeritu V. Andrejevi külaskäikude eesmärke, mistõttu ei kummuta nimetatud protokollides talletatu V. Andrejevi väiteid.
  16. Süüdistus ning ka kohtuotsus on valdavalt rajatud jälitustoimingu protokollides fikseeritud asjaolule, et süüdistatavad transportisid mitmesuguseid kaste J. Andrejevi elukohta ning sealt ära. Kohus on leidnud, et tegemist oli maksumärkideta sigarette sisaldavate kastidega, kuigi ühtegi tõendit, mis seda väidet kinnitaks, ei ole maakohus suutnud esile tuua.
  17. Vaidlustatud kohtulahend sisaldab arvukalt väiteid süüdistatavate ebaseadusliku tegevuse kohta. Samas ei järgne ühelegi konstateeringule tõendite analüüsi, mille põhjal võiks arusaadavalt mõista, miks kohtu hinnangul olid süüdistatavate liikumised seotud maksumärkideta sigarettide transportimisega ning nende poolt edasi toimetatud kastid sisaldasid just süüdistuses nimetatud sigarette süüdistuses märgitud hulgal. Asjaolust, et kohtueelse menetleja hinnangul sarnanesid kastid sigaretikastidele ja võisid sisaldada maksumärkideta sigarette, ei piisa isikute süüdimõistmiseks. Tegemist on oletustega, mida tõendid ei kinnita. Ühelgi kohtuotsuses nimetatud kuupäeval ei ole kontrollitud, milliseid kaupu V. Andrejev tegelikult vedas. Ka jälitustoimingutega on fikseeritud vaid sõidud erinevate punktide vahel ning mingite kaupade transportimine.
  18. Maakohus on asunud seisukohale, et V. Andrejev oli isikuks, kellelt M.K. hankis maksumärkideta sigarette. Võrreldes M.K. i kohtuotsust kaevatava kohtuotsusega, ilmnevad 13 vastuolud, millele maakohus ei ole tähelepanu pööranud. V. Andrejevile ei ole esitatud süüdistust maksumärkideta sigarettide transportimises M.K. ile
  19. aprillil 2019 ega enne seda. Seega ei ole ka prokuratuuril olnud veendumust, et M.K. hankis sigarette ainult V. Andrejevilt. Eeltoodu lisab omakorda usutavust M.K. i ütlustele selle kohta, et ta omandas maksumärkideta sigarette Valdiselt. V. Andrejev mõisteti süüdi ka selles, et tema transportis maksumärkideta sigarette M.K. i elukohta ka
  20. mail (vähemalt 5 kasti),
  21. juunil (vähemalt 15 kasti) ja
  22. juulil 2019 (vähemalt 15 kasti). M.K. it ei ole neil kuupäevadel maksumärkideta sigarettide omandamises süüdi mõistetud.
  23. Eelnimetatud vastuolust tingituna on maakohtu lahend vastuoluline ka avalik-õigusliku nõude rahuldamise osas. M. ja A.K. on mõistetud süüdi selles, et nad omandasid V. Andrejevilt ajavahemikul
  24. aprillist 2019 kuni
  25. septembrini 2019 kokku 514 940 sigaretti (sh
  26. aprillil 150 000 sigaretti). V. Andrejev omakorda mõisteti süüdi selles, et tema andis ajavahemikul
  27. maist 2019 kuni
  28. septembrini 2019 K. itele üle 580 000 maksumärkideta sigaretti.
  29. Vaidlustatud kohtuotsusega mõisteti V. Andrejevilt solidaarselt M.K. i ja A.K. iga välja tubakaaktsiisi tasumise kohustuse täitmiseks 89 234,95 eurot lähtudes avalik-õiguslikus nõudes esitatud arvestustest. Nimetatud arvestuste kohaselt käitles V. Andrejev sigarette alates
  30. aprillist 2019 kuni
  31. augustini 2019, st ka perioodil, mille kohta talle süüdistust esitatud ei ole, ning mida sellest tulenevalt ka kohtuliku uurimise käigus ei käsitletud. V. Andrejevilt solidaarselt K. itega välja mõistetud aktsiisikohustuse suuruse tuvastamisel on arvestatud ka väidetavalt
  32. juunil ja
  33. juulil 2019 K. itele viidud sigarettidega, millises osas ei ole jälle K. itele süüdistust esitatud ega neid süüdi mõistetud. Kuna aktsiisi tasumise kohustus on välja mõistetud V. Andrejevilt ja K. itelt solidaarselt, siis ei ole maakohtu otsused omavahel kooskõlas ning kohus selliseid vastuolusid käsitlenud ei ole. J. Andrejevi kaitsja seisukohad
  34. J. Andrejevi kaitsja vandeadvokaat P. Järve seisukohad on kokkuvõetult järgmised.
  35. Kohus on küll põhjendatult tuvastanud, et käesolevas asjas puuduvad kohtualuseid süüstavad otsesed tõendid, kuid jätnud samas avamata, millest selline süsteem kujunes ja kuidas see tõenditega haakus. Sellist uue kvaliteediga asjaolude kogumit, mis võimaldaks teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta tekkida ei saanudki, sest kohus on asjaolusid käsitlenud vääralt või vähemasti ebaloogiliselt. Osale tõenditest on hinnang jäetud andmata või pole olulisi tõendeid omavahel võrreldud.
  36. Maakohus on ilmselt eraldatud kriminaalasjas (M.K. , A.K. , M.L. ja O.K. p) toimunud kokkuleppemenetluste najal järeldanud, et ka J. Andrejevile on käesolevas kriminaalasjas ette heidetud perekond K. ite varustamist salasigarettidega. Tegelikkuses ei ole J. Andrejevile süüks pandud K. ite varustamist sigarettidega. Väites vastupidist on maakohus oma käsitluses väljunud süüdistuse raamidest. Kohtuotsuses on esile toodud väga omapärane järeldus, justkui oleks vastuvaidlematu see, et M.K. ja A.K. käitlesid käitlemiseks mittelubatud sigarette ja kuskilt pidid nad selle kauba saama. Sellise nõutuse elimineerimiseks pakub kohus, et nad võisid kauba saada muuhulgas J. Andrejevi käest. K. id on süüdi mõistetud teises kriminaalasjas, nendel olemas olnud võimalike salasigarettide üldistav sissetoomine ja sidumine J. Andrejeviga on lubamatu.
  37. Kohus ei arvestanud ega hinnanud V. Andrejevi kaitsja vastuväidet kõrvalisest väärteomenetlusest pappkastide vaatlusprotokolli asja juurde võtmisel. Selline vaatlus tulnuks toimetada kriminaalasjas. 14
  38. Arvestatav osa tõenditest on saadud jälitustoimingutega, kuid varjatud jälgimise kohta koostatud jälitustoimingu protokollid ja lisad ei tõenda seda, mida prokurör soovib neist leida ja millega kohus on kaasa läinud. Eemalt ei ole võimalik tuvastada pappkastide mõõtmeid. Kuna mõõtmistehnikat pole kasutatud, on tegemist lihtsakoelise oletusega. Jälitustegevusega ei ole võimalik teha kindlaks ka pappkastide sisu. Isegi, kui oletada, et pappkastis olnuks sigaretid, ei saa määrata nende arvu, marki, maksumärkide olemasolu või puudumist, kasti täidetust jne.
  39. Jälitustegevuse protokollid ei kajasta, millised olid pruunide pappkastide sulgurid (kaaned) või kas need puudusid. Puudub märge selle kohta, et nendel kastidel oleks olnud mingi märge või kleebis näitamaks kasti sisu, valmistajat jne. Kastide erinevusele tähelepanu pööramine ainult sellest vaatepunktist, kas on tegemist nn puhtakujulise marjakastiga või pappkastiga, ei tõenda sigarettide käitlemist. Puudused jälitustoimingu protokollis (pole näidatud õhutuse võimalust või selle puudumist) ei tähenda mingil juhul seda, et aiasaadusi saab pakendada üksnes kindlakujulistesse kastidesse, mis pole pappkastid. Kohtuotsuses märgitud järeldus, et teadaolevalt ei pakendata marju, puuvilju ega juurvilju ristkülikukujulistesse suitsuplokkidele sarnanevatesse kastidesse ega kilekottidesse, on ekslik. Jälitustoimingu protokollis on kirjas, et pakendid olid läbipaistmatus kiles. Pika maa tagant pole võimalik teha järeldusi läbipaistmatusse materjali pakendatud esemete kohta.
  40. Prokuröri arvestus maksumärgiga märgistamata sigarettide koguse kohta neis pruuni värvi pappkastides tugineb nn tehasepakendile, mis võeti ära K. ite elukohast. Need aga erinevad nii mõõtmetelt kui välimuselt kastidest, mida jälitustoimingute käigus nähti Valgas aadressil XXX .
  41. Ükski süüdistusaktis välja toodud tõenditest ei kinnita J. Andrejevi süüd. Tema ei ole osalenud üheski pealtkuulatud kõnes, neis pole tema nimegi mainitud. Tema elukohast ei leitud tõendeid, mis seostaks teda salasigarettidega. NZ semantilises tähenduses ei ole üksnes sigaretid, vaid vene keeles ka puutumatu tagavara. Pole tuvastatud suuri sissetulekuid ega ülejõu elamist. Kohus on ilma jäetud tõenditest. Küsitleda pole soovitud P.C. d, samuti naisterahvast, kelle sõidukisse Toyota reg-nr XXX paigutati 5 pruuni pappkasti väidetavate salasigarettidega. Menetlejal oli lihtsam minna kohtusse, tuginedes modus operandile, kui võtta risk ja teha kindlaks, mis oli pruunides pappkastides
  42. J. Andrejevi õigeksmõistmisel tuleb vabastada aresti alt ja tagastada J. Andrejevile Tartu Maakohtu
  43. oktoobri
  44. a määrusega nr 1-19-7980 konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud sõidukid ja sularaha. A. Sidorovsi kaitsja seisukohad
  45. A. Sidorovsi kaitsja vandeadvokaat A. Vilt leiab järgmist.
  46. Kuigi kohus on tõendeid analüüsides jõudnud põhjendatult järeldusele, et süüdistatavate vastu on kogutud vaid kaudseid tõendeid, on ta tõendeid hinnanud täiesti kriitikavabalt. Selle tulemuseks on kohtuotsuse rajamine suuresti oletustele.
  47. Arvestades asjaolu, et süüdistuse kohaselt on tegemist grupis toimepandud kuriteoga, on kriminaalasjade eraldamine kummaline. Nii on kujunenud olukord, kus sama teo kohta kogutud tõendeid hindavad erinevad kohtukoosseisud, mille tulemuseks on erinev tõenditele antav hinnang. See kohtulahend ei ole küll käesolevas asjas kohtule siduv, kuid paratamatult 15 omab kohtule teatavat mõju. Seda enam, et K. ite süüdistus on otseselt seotud nii A. Sidorovsi kui ka Andrejevite süüdistustega.
  48. Kuna süüdistuse järgi on tegemist isikute grupis toime pandud kuriteoga, tuleb paratamatult võrrelda ka isikutele kahes eraldi menetluses esitatud süüdistusi. M.K. ile on esitatud süüdistus selles, et tema grupis koos A.K. i, V. Andrejevi, J. Andrejevi ja A. Sidorovsiga käitles oma elukohas vähemalt
  49. aasta juulikuust kuni
  50. septembrini 2019 suures koguses V. Andrejevi, J. Andrejevi ja A. Sidorovsi poolt toodud sigarette. Samas süüdistatakse A. Sidorovsi selles, et tema käitles suures koguses mittelubatud sigarette vähemalt
  51. aasta juunist kuni
  52. septembrini 2019 grupis koos V. Andrejevi, J. Andrejevi, M.K. i ja A.K. iga. Seega erineb oluliselt juba väidetav sigarettide käitlemise periood. Süüdistusi võrreldes on erinevusi veelgi.
  53. Sideettevõttelt saadud andmete alusel saab järeldada, et A. Sidorovs ja ka Andrejevid K. ite, L. ja K. aga ei suhelnud. Kohtus üle kuulatud tunnistajad A. Sidorovsi ei tundnud. Omavahel ei olnud tuttavad ka A. Sidorovs ja K. id. M.K. i ja A. Sidorovsi ütlustest nähtub, et teineteist küll teati, aga mingit suhtlemist ei olnud.
  54. Tunnistajate ja süüdistatavate ütlustega on tõendatud, et süüdistatavad ja nende lähedased tegelesid marjaäriga. Lisaks tegelesid nad erinevate värskete aiasaaduste müügiga nii Eestis kui Lätis. Eelöeldut kinnitavad ka A. Sidorovsi autost leitud kastid värskete mustikatega. Kuivõrd tegemist oli erinevate aiasaadustega kauplemisega, siis on eluliselt usutav, et need pakendati erinevatesse kastidesse ja kottidesse, sh sigaretikastidele sarnanevatesse pappkastidesse.
  55. A. Sidorovsile ei ole esitatud süüdistust selles, et ta oleks kellelegi sigarette edasi andnud. Tegemist on oletusega, mida ei toeta ükski uuritud tõend. A. Sidorovs on kinnitanud umbes 5 pappkasti – mille sisu ta ei teadnud – viimist Võru tn. 48 aadressile. Varjatud jälgimistega on tuvastatud, et A. Sidorovsile sarnanev isik on nimetatud aadressil käinud, tõstnud autost välja mõne pappkasti ja seejärel lahkunud. Samuti on A. Sidorovs tunnistanud K. ite pool käimist koos V. Andrejeviga, kuid tegemist oli üksnes V. Andrejevile teene osutamisega küüdi näol. Jälitustoiminguga ei ole kogutud mingit teavet selle kohta, et nimetatud korral toimus A. Sidorovsi osalusel mingite kastide toimetamine XXX kinnistule. A. Sidorovsi süüditunnistamine selles
  56. juuni
  57. a episoodis on toimunud üksnes jälitustoimingu protokollile tuginedes, millega tuvastati A. Sidorovsi poolt süüdistuses nimetatud sõiduki juhtimine XXX kinnistule. Sama saab öelda teiste episoodide kohta, milles süüditunnistamine on samuti toimunud jälitustoiminguga tuvastatule tuginedes. Kogutud tõenditest ei selgu, mis kastidega oli tegemist ja kas A. Sidorovs oli nende sisust teadlik.
  58. K. ite elukohas toimunud läbiotsimisega seotud dokumentidest nähtub, et sigaretikastid on märgistatud tehasekleebisega. Samas J. Andrejevi elukohas fikseeritud kastidel midagi sellist ei olnud. Samuti erinevad K. ite poolt leitud kastid mõõtmetelt J. Andrejevi elukohas fikseeritud kastide mõõtmetest. Prokuratuuri apellatsioon
  59. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka prokuratuur, kuna ei nõustu J. Andrejevi ja A.A. vastu esitatud konfiskeerimise asendamisnõude rahuldamata jätmisega. Seetõttu palub prokuratuur tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata konfiskeerimise asendamise taotlus A.A. ja J. Andrejevi suhtes. Prokuratuuri hinnangul tuleb konfiskeerimise 16 asendamiseks mõista A.A. lt KarS § 83¹ lg 1 ja lg 2 p 1 ning KarS § 84 alusel välja 5600 eurot ning J. Andrejevilt KarS § 83¹ lg 1 ja KarS § 84 alusel 5600 eurot. Konfiskeerimise asendamise nõude täitmise tagamiseks tuleb jätta aresti alla Tartu Maakohtu
  60. oktoobri
  61. a määrusega nr 1-19-7980 arestitud J. Andrejevi ja A.A. ühisvara hulka kuuluv kaubik Iveco Daily 35C12V reg nr XXX , sõiduauto Audi A6 reg nr XXX , kaubik Citroen Jumper reg nr XXX ning sularaha 3395 eurot.
  62. Prokurör on seisukohal, et maksunõue ja konfiskeerimisnõue ei ole üksteist välistavad ning konfiskeerimisnõuet ei saa maksunõude rahuldamise ja väljamõistmise tõttu jätta rahuldamata. Seejuures A.A. vastu avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole, mistõttu ei saa temalt konfiskeerimise asenduskohustuse väljamõistmine halvendada kannatanu olukorda. Ringkonnakohtu istung
  64. septembril 2022 toimunud ringkonnakohtu istungil jäid menetlusosalised apellatsioonides esitatud seisukohtade juurde.
  65. Prokurör leidis apellatsioonidele vastates, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjalikult motiveeritud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Kaudsete tõendite kogum on piisav süüdistatavate süüdimõistmiseks. Küll aga tuleb korrigeerida avalik-õiguslikku nõudeavaldust solidaarvastutuse osas A. ja M.K. iga. Solidaarselt vastutavad süüdistatavad sigarettide käitlemise eest osas, millises nende süüdistused kattuvad A. ja M.K. i süüdistustega. V. Andrejev toimetas K. itele sigarette kokku 38 kasti, ehk 380 000 sigaretti ja sellelt arvestatav aktsiis on 50 996 eurot. Sellest on A. Sidorovs käidelnud nimetatud isikutega koos 15 kasti sigarette ehk 150 000 sigaretti, millelt arvestatav aktsiis on 20 130 eurot.
  66. J. Andrejevi kaitsja ei nõustunud prokuratuuri apellatsiooniga ja asus seisukohale, et maakohus lahendas konfiskeerimise asendamise nõude õigesti. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  67. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kogutud tõendeid ning nendest moodustuvat süsteemi, vastates seeläbi tõendeid käsitlevatele kaitseargumentidele (I), analüüsib käideldud sigarettide kogused (II) ning annab hinnangu mõistetud karistusele (III). Seejärel käsitleb avalikõiguslikku nõudeavaldust (IV) ja konfiskeerimistaotlust (V). Viimaseks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja teeb otsustuse apellatsioonimenetluse kuludes (VI). I
  68. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjatega selles, et maakohus on käsitlenud tõendeid valikuliselt ning tuginenud suures osas oletustele. Esimese astme kohus on kõiki tõendeid põhjalikult käsitlenud ja hinnanud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on arusaadav ja jälgitav, mistõttu ei ole alust ette heita otsuse põhjendamiskohustuse rikkumist. Uuritud tõendite alusel tekib veenev tervikpilt süüdistatavate kuritegelikust käitumismustrist ehk sellest, kuidas nad käitlesid
  69. aastal maksumärgistusega märgistamata sigarette (nn salasigarette). Ringkonnakohus nõustub valdavas osas maakohtu poolt tuvastatuga, mistõttu ei pea vajalikuks kõiki esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolusid üle korrata, vaid vastab apellantide poolt tõstatud küsimustele. 17
  70. Apellatsioonides heidetakse ette seda, et kuigi süüdistuse kohaselt on tegemist isikute grupis toime pandud kuriteoga, eraldati kriminaalasi M.K. i ja A.K. i osas kokkuleppemenetluse läbiviimiseks. Nad tunnistati tubakatoodete ebaseaduslikus käitlemises süüdi Tartu Maakohtu
  71. novembri
  72. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-
  73. Ringkonnakohus nõustub sellega, et kriminaalasja, kus isikuid kahtlustatakse kuriteo ühises toimepanemises, tuleks reeglina menetleda koos (KrMS § 216 lg 1). Samas ei takista M.K. i ja A.K. i kriminaalasja eraldamine käesoleva asja lahendamist, kuigi muudab tõendite hindamise ütluste muutmise tõttu mõneti keerukamaks. Ka ei ole kriminaalasjade eraldamisega rikutud menetlusnorme: KrMS § 216 lg 2 p 3 annab kahtlustatavale/süüdistatavale võimaluse taotleda tema kriminaalasja eraldi menetlemist kokkuleppemenetluses või lühimenetluses. Nii käesoleval juhul ka toimiti.
  74. M.K. i ja A.K. i süüdistuse maht, milles nad süüdi tunnistati, erineb mõnevõrra V. Andrejevile, J. Andrejevile ja A. Sidorovsile esitatud süüdistusest, kuigi neile kõigile on süüks arvatud
  75. aastal suures koguses maksumärgiga märgistamata sigarettide ühine käitlemine. Siinkohal tuleb tähele panna esmalt seda, et M.K. i ja A.K. i süüditunnistamine leidis aset juba
  76. aasta sügisel ning seda olukorras, kus nende vastu oli kogutud muu hulgas ka otseseid tõendeid (nende elukohast leiti suures koguses maksumärkideta sigarette). Kuna aja jooksul võib tõendikogum muutuda, võis prokuratuur sellest tulenevalt teiste isikute süüdistust korrigeerida, näiteks loobuda mõningatest süüteo etteheidetest V. Andrejevi, J. Andrejevi või hoopis A. Sidorovsi vastu. Ringkonnakohus toonitab, et süüdistuse saab esitada üksnes prokuratuur ning kaalutlusõigus, kellele ja millist süüdistust esitada, on üksnes temal. Ebakõlad
  77. aastal A.K. ile ja M.K. ile esitatud süüdistuse sisus, võrrelduna käesolevas asjas esitatud süüdistustega, ei takista aga käsiloleva kriminaalasja lahendamist. Tulenevalt KrMS § 268 lgst 1 saab kohus lähtuda vaid käesolevas asjas esitatud süüdistustest ning otsust tehes tugineda üksnes neile faktilistele asjaoludele, mida on menetluse kestel arutatud.
  78. J. Andrejevi kaitsja leiab, et tema kaitsealusele ei ole süüks pandud K. ite varustamist sigarettidega. Väites vastupidist on maakohus oma käsitluses väljunud süüdistuse raamidest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on otsuse p-s 14 tõepoolest öelnud, et V. Andrejevile, J. Andrejevile ja A. Sidorovsile heidetakse ette vähemalt viies episoodis ka K. ite varustamist ebaseaduslike sigarettidega, kuigi sellises mahus on süüdistus esitatud vaid V. Andrejevile. Samas on maakohus edaspidi konkreetseid süüteoetteheiteid käsitledes tuvastanud J. Andrejevi ja ka A. Sidorovsi teod õigesti – vastavalt esitatud süüdistusele. Seetõttu ei tingi selline maakohtu ebatäpsus süüdistuse etteheite sõnastamisel esimese astme kohtu otsuse tühistamist. J. Andrejevit (ka A. Sidorovsi) süüdi mõistes ei ole maakohus väljunud esitatud süüdistuste piirest.
  79. J. Andrejevi kaitsja leiab veel, et maakohus on jätnud hindamata, kas kõrvalisest väärteomenetlusest pappkastide vaatlusprotokolli asja juurde võtmine on lubatav. Kaitsja väide on õige selles, et maakohus, võttes tõendina vastu väärteoasjas nr 930018001366 teostatud sigarettide pakendamiseks kasutatud pappkastide vaatlusprotokolli, tõendamaks asjaolu, et sigaretikastide mõõtmed ühte tüüpi sigarettidel on samad, ei ole selle tõendina lubatavust põhjendanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei eksinud seda protokolli tõendina kasutades menetlusõiguse vastu. Kriminaalmenetluses loetakse tõend üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt ka KrMS § 64 lg 1). Ainukese erandina on seadusandja sätestanud tõendi kasutamise absoluutse keelu olukordadeks, kus jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel pole järgitud seaduse nõudeid (KrMS § 1261 lg 4). Kohtupraktika kohaselt tuleb tõendi lubatavuse üle otsustamiseks hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks 18 rikutud. (Riigikohtu
  80. märtsi
  81. a otsus asjas nr 1-17-2359/122, p 48). VTMS § 31 lg 2 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi arvestades. Vaatlusprotokoll on koostatud menetlusnõudeid järgides, mistõttu ei saa seda ringkonnakohtu hingul pidada tõendina lubamatuks ainuüksi põhjusel, et see on tehtud teises süüteomenetluse asjas.
  82. V. Andrejevi kaitsjaga ei saa nõustuda selles, et maakohus rajas otsuse M.K. i poolt kohtueelsel uurimisel antud vastuolulistele ütlustele. M.K. tunnistas käesolevas asjas kohtus ütlusi andes, et ta sai
  83. aastal sigarette kelleltki Valdiselt, koju toodi talle sigarette sel ajal kui teda seal polnud, ehk ta ei tea, kes tõi. Selles osas on tema ütlused diametraalses vastuolus varasemalt antud ütlustega, kus ta tunnistas, et sigaretid tõi talle V. Andrejev. Vastuolu selgitas M.K. varasema, 7 aasta taguse sündmusega segiajamisega, mida maakohus – ja kolleegiumi hinnangul igati õigustatult – usutavaks ei pidanud, ning jättis tunnistaja sellised ütlused nende ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale. Küll aga arvestas maakohus M.K. i ütlusi selles, et TintiVintiks nimetas ta V. Andrejevit. Selle juures ei tuginenud maakohus mitte kohtueelsel uurimisel antud ütlustele, vaid tunnistaja poolt kohtus antud ütlustele, kui ta tema varasemate ütluste avaldamisel eelnimetatut kinnitas. Selliselt toimides ei eksinud maakohus kehtiva kohtupraktika vastu. Nimelt on võimalik arvestada isiku ristküsitlemisel saadud ütlusi ka osaliselt, jättes tõendikogumist välja vaid selle osa, mis on diametraalses vastuolus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (vt nt Riigikohtu 20.04.
  84. otsus asjas nr 3-1-1-25-15, p 7). Hinnates M.K. i ütluste usaldusväärsust, on ilmne, et tema eesmärk oli vältida V. Andrejevi seostamist talle maksumärkideta sigarettide hankimisega. Muus osas on tema ütlused kattuvad teiste tõenditega: nii tunnistas ta, kuidas salaäri ajamiseks ei suheldud sigarettide hankijatega telefoni teel, kuidas vahetati autosid, milliseid nimetusi kasutati sigarettide kohta (nt kõrs, peenike, mis olid peenikesed nn naiste sigaretid).
  85. Vaidlust ei ole selles, et V. Andrejev, J. Andrejev ja A. Sidorovs ajasid üheskoos aiasaaduste- ja marjaäri, millega olid seotud ka nende lähedased. Seega on loogiline, et üksteisega läviti tihedasti ning sõidukite abil transporditi kaupu ühest kohast teise. Õige on seegi, et kriminaalasjas ei kinnita süüdistatavate poolt salasigarettide käitlemist ükski otsene tõend. Kohtupraktika aga ei välista isikute süüditunnistamist ka vaid kaudsete tõendite alusel. Erinevalt apellantidest jagab ringkonnakohus maakohtu arusaama, et olemasolevatest kaudsetest tõenditest moodustub selline tõendite kogum, mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta ja kinnitab süüdistatavate süüd neile etteheidetud tegudes.
  86. Varjatud jälgimiste käigus tehti kindlaks, et süüdistatavad käitlesid regulaarselt pruuni värvi papist kaste. Neid kaste transportisid V. Andrejev ja A. Sidorovs K. ite elukohta XXX kinnistule, samuti J. Andrejevi elukohta aadressil XXX , Valga, kus viimane hoiustas neid oma garaažis. Andrejevid andsid neist mitu kasti üle ka I.H. ile ja teistele menetluses tuvastamata isikutele. Kindlaks on tehtud seegi, et võrdlemisi sageli ületasid V. Andrejev ja A. Sidorovs Eesti-Läti piiri, mis pole Valga piirilinna eripärasid arvestades iseenesest midagi tavatut. Kahtlustäratavaks muudab eelkirjeldatu aga see, et vahetati nii üksteise kui iseenda kasutuses olnud autosid. Muu hulgas tuli ette seiku, kus Eestist lahkuti ühe ning Lätist tagasi naasti sootuks teise sõidukiga. Näiteks
  87. juunil 2019 sõitis Eestist Lätti Audi A6 (reg-nr XXX ), kuid kell 15.51 sisenes Eestisse Mercedes Benz (reg-nr XXX ). Kella 15.55 oli Mercedes Benz jõudnud XXX kinnistule ning sellest väljusid V. Andrejev ja A. Sidorovs. Kell 15.56 sõitis auto ära ning lahkus kella 16.00 ajal Eestist. Vähem kui kümme minut pärast Mercedese Lätti jõudmist sisenes Eestisse Audi A6 (reg-nr XXX ). Oli olukordi, kus sõiduki lahkumine Eestist registreeriti automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogusse, kuid mille naasmist ei täheldatud. Näiteks
  88. juunil 2019 lahkus sõiduk Mercedes-Benz reg-nr LM 5424 kell 16.44 19 Eestist ning ehkki selle saabumine piiriületusena registreerimist ei leidnud, oli see juba kell 17.27 tagasi XXX hoovis, mistõttu ei saa välistada, et Eestisse naasmiseks valiti mõni kõrvaltee, kus piiriületuskaamerat ei ole. Siinkohal on sündmuste ahelas oluline, et kastide toimetamisele J. Andrejevi või M.K. i juurde eelnes reeglina Lätis käimine.
  89. Ringkonnanõustus nõustub maakohtuga, et süüdistatavad ei kasutanud teadlikult sigaretiäri ajamiseks telefone – vähemasti mitte neid telefone, mida kasutati omavaheliseks olmesuhtluseks. Seda kinnitas ka M.K. oma ütlustes. Väärib märkimist, et A. Sidorovsi poolt kasutatavast kaubikust Ford Connect leiti raadiosaatja HYT TC-
  90. Kuigi A. Sidorovs eitab selle kasutamist, leiti V. Andrejevi elukohast paberileht, millel olid kirjed: „1 Levi detektor 13500“, „2 Leviväljade segaja 25000“ ning „3 Raadiojaam 2 tk 8000“. Et lehele olid kantud sõnad „eur“ ning arvväärtus 65, mis on analoogne tol ajal kehtinud euro ja rubla vahetuskursile, on võimalik, et tegemist oli kahe raadiosaatja, levi detektori ning leviväljade segaja ostuarvega. Olgugi, et raadiosaatjate omamist ei saa süüdistatavatele ette heita, on nii raadiosaatja kui müügitšeki olemasolust võimalik järeldada, et süüdistatavad kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks (näiteks autode vahel) raadiosaatjaid.
  91. Hoolimata sellest, et läbiotsimiste käigus ei leitud süüdistatavate juurest suurt kogust maksumärgistusega märgistamata sigarette, on veel kaudseid tõendeid, mis kinnitavad salasigarettide käitlemist.
  92. septembril 2019 leiti V. Andrejevi korterist kaheksa erinevat funktsioneerivat mobiiltelefoni, millest viis olid sisse lülitatud. Veelgi enam – läbiotsimise käigus tuli välja erinevaid SIM-kaarte. Otsesele V. Andrejevi salasigarettidega seonduvale kokkupuutele viitab viimase elukohast leitud maksumärgiga märgistamata sinine sigaretipakk Winston Blue, millele oli kantud märge „For duty free only“ (kd 2, tl 44). See oli identne M.K. i valdusest leitud Winstoni sigaretipakkidega – tegu oli pehme pakendiga, millele oli peale kantud ingliskeelne tervisekahjustusele viitav hoiatussilt ning märge „For duty free only“. Ehkki seegi ei kinnita iseseisvalt ega otseselt süüdistusversiooni paikapidavust, osutab see siiski V. Andrejevi selgele kokkupuutele salasigarettidega, kuna kuskilt pidi ta selle sigaretipaki hankima.
  93. Tõendeid salasigarettidega äritsemise kohta leidub ka A. Sidorovsilt kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefonis iPhone XS: sellest leiti foto Marshal sigaretipakist, millel puuduvad maksumärk ja terviseohu eest hoiatav teade. Kõnealuse nutitelefoniga oli vahetatud sõnumeid, mille sisu osutab samuti salasigarettidega kauplemisele. Nii on A. Sidorovsile
  94. aasta
  95. jaanuaril laekunud sõnum: „Arši nädala pärast peenikest pr, must ja paks kuld“.
  96. märtsil 2019 aga: „On vaja midagi primer ja peenike on 745 ja 735 primer“.
  97. mail 2019 kirjutati talle: „Primer 720 peenikesed 700“, millele on ta vastuseks saatnud sõnumi: „Jõuan täna õhtul, helistan riiast“. Kolleegiumi hinnangul on maakohus säärastele sõnumitele andnud ainuvõimaliku tõlgenduse – A. Sidorovsi sõnumites oli silmas peetud sigarette. M.K. kinnitas kohtus, et nii nimetati peenikesi sigarette. Kuigi õige on A. Sidorovsi kaitsja seisukoht, et sõnumivahetus toimus süüdistuses märgitud aegadest varem, näitab see, et A. Sidorovs oli mingil moel salasigarettide äriga juba varem seotud ja tema edasises tegutsemises koos V. Andrejeviga ei olnud midagi juhusulikku.
  98. J. Andrejevi sõidukist Citroen Jumper (registreerimisnumbriga XXX ) leiti läbiotsimise käigus jooneline paberileht, millele on kirjutatud numbrikalkulatsioon. Viimases reas on kirjas: „623 долг [võlg või kohustus – vene keeles] + 850 NZ“. Ehkki kaitsja hinnangul võib märkmepaberile (sealhulgas lühendile NZ) anda hulgaliselt tõlgendusi – mis pole iseenesest sugugi vale – , on taas võimalik täheldada kokkulangevust K. itega seotud sigaretiäriga: viimaste valdusest leiti muu hulgas NZ margiga sigarette. A.K. i sõnutsi maksis nende üks kast 20 800-850 eurot. NZ-lühendit oli kasutatud ka XXX kinnistu läbiotsimisel leitud sedelil, kuhu oli kirjutatud „NZ jäme 3“, „NZ N 3“ ja „3“ (kd 3, tl 39). NZ on üks sigaretimarkidest.
  99. Tulles tagasi süüdistatavate poolt käideldavate pappkastide juurde, saab öelda, et need sarnanesid visuaalselt tehasepakenditega, millesse pakendatakse sigaretiplokke. J. Andrejevi kaitsja on juhtinud tähelepanu, et K. ite elukohast leitud kastid erinevad nii mõõtmetelt kui välimuselt jälitustoimingute käigus nähtud pappkastidest. Tõepoolest, kui jälitustoimingu protokollides on sedastatud pappkastide umbkaudsete mõõtmetena 40x60x80 cm, siis K. ite valdusest ära võetud pappkastide gabariidid on sootuks teised – 44x46x29,5 cm ning 29,5x52x27 cm. Siinkohal on aga oluline võtta arvesse, et jälitustoimingu käigus nähti pappkaste distantsilt, mis tähendab, et pappkastide täpset suurust polnud võimalik kindlaks teha ning jälitusprotokolli kanti kastide hinnangulised mõõtmed. Ebaoluline on kaitseargument, et nähtud pappkastidel puudusid sildid, kuna sigaretikastidel ei pruukinudki neid olla. Näiteks
  100. mai
  101. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt olid neli K. ite juurest leitud pappkastidest ilma igasuguste eritunnusteta. (kd 3, tl 17-18).
  102. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et jälitustoimingute käigus fikseeritud pappkastidega ei transporditud marju ega muid aiasaaduseid. Tuleb arvestada, et kiiresti riknevate aiasaaduste transpordiks pole suurte mõõtmetega pappkastid sobilikud. Kuna nendes puuduvad õhutusavad, ei taga need marjadele ja aiasaadustele vajalikku õhu ligipääsu. Selles vallas tegelevatele inimestele ei tohiks eelnev olla teadmata. Vähetähtis pole seegi, et marjade, puuviljade sügavasse kasti panemisel võivad alumised viljad lömastuda, mille tulemusena ei kaota viljad pelgalt kaubanduslikku välimust, vaid riknevad kiiremini. J. Andrejevi elukohas (aadressil XXX , Valga) toimunud läbiotsimise käigus tehtud fotodelt ei nähtu, et sealsetes eluvõi kõrvalhoonetes olnuks ainsatki suurt pappkasti. Nende asemel on piltidelt näha arvukalt nii tühje kui täidetud marjakaste, muu hulgas madalaid ja avatud kartongmaterjalist marjakaste. (kd 2, tl 81-95). Kui süüdistatavad oleks marjade transportimiseks kasutanud suuri pappkaste, oleks neid pidanud vähemalt mingigi kogus varuks olema, arvestades eriti seda, et pidev transport käis just selliste kastidega. Ometi neid läbiotsimise käigus ei leitud. Külla aga nähtub jälitustoimingute protokollist, et mitmel korral peeti vajalikuks pappkaste riidega katta:
  103. juunil 2019 asetas süüdistatavate seltskonnas viibinud meesterahvas autosalongi paigutatud pappkasti peale punast värvi katte. Samamoodi toimis
  104. juunil 2019 I.H. , kuid sedakorda kattis ta riidega tagaistmel olevat kotti, mis oli ääreni täis ristkülikukujulisi heledaid pakikesi. Niisugune tegevus näitab soovi varjata transporditavaid esemeid, mis aia- ja metsasaaduste puhul ei oleks vajalik.
  105. Uurides süüdistatavate kokkupuuteid K. itega, väärib tähelepanu oluline kokkulangevus Tinti-Vinti (menetluse kestel kasutatud ka Tinki-Vinki) varjunime ja V. Andrejevi vahel. Ehkki M.K. i ütlused muutusid aja jooksul, mis tingis tema ütluste osalise kõrvalejätmise, polnud sugugi mitte kõik tema ütlustes vastuolus varasemalt räägituga (vt otsuse p 75): M.K. tunnistas, et Tinti-Vintiks nimetas ta V. Andrejevit. Et Tinti-Vinti oli V. Andrejevi varjunimi, kinnitab järgmine.
  106. juunil 2019 teostati XXX kinnistul läbiotsimine, mille käigus leiti 56 940 salasigaretti (kd 2, tl 193-201).
  107. juunil 2019 räägib A.K. telefonitsi teisele naisterahvale, kuidas mõned päevad tagasi otsiti nende elukoht läbi ja võeti sealt kaasa viis ja pool kasti sigarette. A.K. lausub vestluspartnerile: „Jah kuradi Tinti-Vinti tuli 3 tundi hiljem tõi 15 tükki, kujuta ette.“ (kd 1, tl 220) Jälitustoimingu protokollist nähtub, et
  108. juuni 2019 õhtul kell 19.32 sõitis XXX kinnistu hoovi sõiduauto Ford Connect LV (reg-nr XXX ), milles viibisid V. Andrejevile ja A. Sidorovsile sarnanevad isikud. Kell 19.38 märgati kinnistul liikumas V. Andrejeviga sarnanevat inimest. (kd 1, tl 151) Seega langeb Tinti-Vinti nimetamine kokku V. 21 Andrejeviga. Ford Connect saabus M.K. i elukohta kõigest pool tundi pärast Eestisse saabumist – see sisenes Lätist Eestisse kell 19.
  110. Järeldust, et Tinti-Vinti näol oli tegemist just V. Andrejeviga, kinnitab kaudselt ka M.K. i ja A.K. i omavaheline telefonikõne
  111. juunil 2019 (kd 1, tl 221), milles M.K. pahandab abikaasaga, et ei saanud Tinti-Vintit kätte. Järgnevast vestluses saab järeldada, M.K. püüab Tinti-Vintit edasi otsida ja uurib sellele eesmärgil, kas blond maasikamüüja on Tinti-Vinti oma või mitte. See tõend kinnitab Tinti-Vinti nimelise isiku seotust marjade müügiga, mis oli samuti üheks V. Andrejevi tegevusalaks.
  112. Asjaolu, et V. Andrejev varustas maksumärkideta sigarettidega muu hulgas M.K. it, kinnitab ka
  113. augustil 2019 toimunu. Sel päeval käidi V. Andrejevi kasutuses olnud sõidukiga Volkswagen Golf (reg nr XXX ) mitmel korral Lätis. Sama päeva õhtul saabus sõiduk XXX kinnistule ning lahkus sealt juba viie minuti möödudes. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et autoga sõitis V. Andrejev, mida kinnitab M.K. i samal päeval toimunud telefonivestluste sisu.
  114. augusti hommikul kurtis M.K. M.L. le telefonitsi, kuidas miski hele on täitsa läbi, osutades, et tõrgete tõttu pole tema tellimust täidetud. Kõrsi pidavad M.K. i sõnul veel olema. Õhtul toimunud uues telefonikõnes räägib M.K. , kuidas tal on kaheksa tükki ette makstud, kuid talle käidi rääkimas, et mingi pink on katki läinud. See langeb kokku V. Andrejevi visiidiga M.K. i juurde sama päeva pärastlõunal.
  115. Seega moodustavad need tõendid kogumina süsteemi, mis võimaldab jõuda tõsikindlale järeldusele, et süüdistusversioon peab paika – V. Andrejev, J. Andrejev ja A. Sidorovs käitlesid
  116. aastal maksumärkideta sigarette. Tõenditest joonistub välja, et M. ja A.K. tegelesid salasigaretiäriga ning neid varustasid selle tarbeks V. Andrejev ja A. Sidorovs. Süüdistatavad ladustasid sigaretikaste J. Andrejevi elukohas ja viimane andis neid ise ka edasi. V. Andrejevit nimetasid K. id varjunimega Tinti-Vinti ning nad ei suhelnud temaga, ega ka A. Sidorovsiga kunagi telefonis otse, vähemasti mitte enda põhiliste telefoninumbrite vahendusel. Tõik, et süüdistatavad ei jäänud kordagi korrakaitseorganitele – eeskätt aga tolliametnikele – salasigarettide transpordiga vahele (neid nähti hoopis marju vedamas), on selgitatav läbimõeldud ja konspireeritud tegevusega, mille jooksul kasutati erinevaid sõidukeid, võidi kasutada omavahelisel suhtlemisel raadiosaatjaid (nt pidada valvet, et vältida vahelejäämist). II
  117. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaudsetest tõenditest moodustuv kogum siiski võimalust tõsikindlalt tuvastada kõigis tegudes süüdistatavate süüd nii suures koguses maksumärgiga sigarettide käitlemises, nagu seda on teinud maakohus.
  118. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga selles, mis toimus
  119. juunil ja
  120. juunil 2019,
  121. juulil ja
  122. juulil
  123. Nendel juhtudel on varjatud jälgimiste käigus selgelt fikseeritud, milline oli käideldud kastide arv või kotis olnud sigaretipakkide kogus. Esmapilgul võib maakohtu otsuses käsitletud
  124. juuni 2019 teo osas jääda ebaselgeks, mitme kasti toomine XXX kinnistule varjatud jälgimistega fikseeriti. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et toodud kaste oli kokku kuus. Tegevus kulges nii. Kell 17.27 tagurdas Mercedes-Benz (reg-nr LM5424) XXX hoovi, sõidukist väljus A. Sidorovs. Kinnistu garaažis asus punane kaubik (reg-nr EAS1780). A. Sidorovs võttis Mercedes-Benzi juhipoolse tagumise salongi ukse kaudu ühe pappkasti ning tõstis selle punase kaubiku pagasiruumi. Seejärel võttis Petr Chernyle sarnanev meesterahvas Mercedes-Benzi pagasiruumist ühe kasti ning tõstis selle punasesse kaubikusse. 22 Mõni hetk hiljem ühendati jõud ning järgmised neli kasti tõsteti punasesse kaubikusse. Seega on ka selle teo puhul maakohus õigesti tuvastanud 6 sigaretikasti käitlemise.
  125. Tõendatud on seegi, et ajavahemikul
  126. augustist 2019 kuni
  127. septembrini 2019 viis V. Andrejev XXX kinnistule kaheksa kasti salasigarette – seda kinnitavad M.K. i telefonivestlused.
  128. augusti 2019 õhtul teatas M.K. telefonitsi M.L. le, et kuigi tal on kaheksa tükki ette makstud, pole toda juurde tulnud ning tellimus on mingi jama tõttu täitmata (kd 1, tl 255-256).
  129. septembril 2019 teatas ta J.P. le telefoni teel, et sai sinise kätte (kd 2, tl 9). Kuna M.K. kinnitab telefonikõnes, et sai soovitu kätte, on ilmne, et salasigarette sai ta vähemalt eelnevalt kinni makstud ulatuses, milleks on kaheksa kasti.
  130. Erinevalt eelpool käsitletust ei ole
  131. juunil 2019 ja
  132. juulil 2019 süüks arvatud tegude puhul võimalik olemasolevate tõendite alusel öelda, kui palju sigarette nendel kordadel V. Andrejev K. ite kinnistule XXX transportis.
  133. Maakohtu poolt on tuvastatud, et
  134. juunil vahetult pärast Lätist naasmist (olles vahepeal sõidukit vahetanud) kella 19.06 oli V. Andrejev sõidukiga Ford Focus XXX kinnistul kell 20.14 ajal ning kella 20.39 ajal juba XXX kinnistul. Samamoodi käitus ta
  135. juulil 2019, kui naases taas Lätist kell 20.10 (seekord sõidukiga VW Golf) ja oli kell 20.15 J. Andrejevi juures XXX kinnistul ning kell 20 30 juba XXX kinnistul, kus viibis 18 minutit. See tõendab koosmõjus teiste tõendiga, et V. Andrejevi käitumismustrit - Lätist naastes sõitis ta K. ite kinnistule sigarette viima. Samamoodi käitus ta veel
  136. juunil 2019, kui nad koos A. Sidorovsiga saabusid M.K. i elukohta XXX kinnistule ning tõid A.K. i telefonis vahetatud sõnade kohaselt kaasa (midagi) 15 tükki. Sealjuures oli sõiduk Ford Connect, millega süüdistatavad sinna saabusid, äsja (st kell 19.01) tulnud Lätist Eestisse. Selline käitumismuster ilmnes ka
  137. mail 2019 toimepandud teos.
  138. Käideldud sigarettide arvu osas on ainsaks tõendiks A.K. i telefonikõne, milles ta teatas tuvastamata isikule, et kõige väiksem kogus, mida tuuakse on 15 kasti. Maakohus järeldas sellest, et nii
  139. juunil 2019 kui ka
  140. juulil 2019 tõi V. Andrejev K. itele vähemalt 15 kasti sigarette. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seda võimalik kahtlusteta siiski väita. Nii on võimalik, et korraga toomine võis jaguneda mitme päeva peale. Teistelgi kordadel on K. ite juurde toodud kogused olnud väiksemad kui 15 kasti (
  141. mail 5 kasti, pärast
  142. augustit 8 kasti). Seetõttu esineb kõrvaldamata kahtlus, kas V. Andrejev tõi neil päevil XXX kinnistule just 15 kasti sigarette. Sellises situatsioonis tuleb tõusetunud kahtlus tõlgendada V. Andrejevi kasuks. Siinkohal lähtub kolleegium in dubio pro reo põhimõttest ning tuvastab, et nii
  143. juunil 2019 kui
  144. juulil 2019 transportis V. Andrejev XXX kinnistule kummalgi korral minimaalse koguse, s.o vähemalt ühe kasti sigarette.
  145. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt oli igas kastis 10 000 sigaretti. Seda tõendavad M.K. i elukohast leitud sigaretikastide vaatlusprotokollid, millest nähtuvalt mahutasid kastid 10 000 sigaretti, seda hoolimata nende kujust ning sellest, milliseid sigarette need sisaldasid. Nii NZ Goldi kui Premeri kastide peale kleebitud siltidele on märgitud, et need sisaldavad 10 000 sigaretti (kd 3, tl 12 ja 13). Kuna samu sigarette käitlesid ka süüdistatavad – V. Andrejev varustas koos A. Sidorovsiga A.K. it ja M.K. it – , on loogiline järeldada, et 10 000 sigaretti oli neiski kastides, mille käitlemine fikseeriti varjatud jälgimiste käigus Valgas XXX kinnistul. Teatud erinevused kastide ruumalade vahel on aga seletatavad sigarettide pikkuse ja jämedusega. Kuna osa käideldud sigarettidest olid peenikesed (M.K. nimetas neid telefonivestlustes kõrteks, näiteks NZ Gold), on mõistetav, et need võtsid pakituna vähem ruumi kui n-ö tavalise suurusega sigaretid, nagu L&M, Prince, Fest, Winston, aga ka 23 NZ
  146. Kui süüdistatavad oleks käidelnud 10 000-st väiksema mahutavusega sigaretikaste (näiteks 5000 ja 3000 sigaretti), oleks nende kubatuur olnud silmnähtavalt (vähemalt poole võrra) väiksem. Sellisel juhul oleks see toimunud paralleelselt tavalise suurusega sigaretikastide käitlemisega, ning see kontrast on nii suur, et oleks kajastunud ka jälitustoimingu protokollis. Kuna jälitustoimingu protokollis on transporditud kastide mõõte kirjeldatud ühesugustena, pole järelikult väiksemaid kaste olnud. Seega sisaldasid kõik süüdistatavate poolt käideldud kastid 10 000 sigaretti.
  147. Kuna kaste oli mitmeid ning jälitustoimingu protokollist lähtuvalt ka suletud, on eluliselt usutav, et need olid täis, mitte tühjad ega pooltühjad. Seeläbi on tuletatav käideldud sigarettide koguarv, mis pole oluline üksnes kvalifikatsiooni (suure koguse) ja süü suuruse hindamisel, vaid ka avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisel.
  148. Ringkonnakohus tuvastas, et süüdistatavad käitlesid kokku 43 kasti maksumärkideta sigarette, s.o 430 000 sigaretti. Suure kogusega on TubS § 6 lg 2¹ kohaselt tegemist siis, kui aktsiisimäär ületab sajakordselt

§ 56lg 1¹ nimetatud aktsiisisumma, milleks on 12 472 eurot.

Käesoleval juhul on tegemist käitlemiseks mittelabatud tubakatoodete suure kogusega, mis nähtub järgnevast aktsiisiarvestusest (vt otsuse p 101). III

  1. Eeltoodu, s.o süüdistuse mahu vähenemine, ei tingi siiski V. Andrejevile mõistetud karistuse kergendamist. Kuigi ringkonnakohus tuvastas tema poolt käideldud maksumärkideta sigarettide arvu maakohtu poolt tuvastatust väiksemas koguses, ei vähenda see oluliselt tema süü suurust. V. Andrejev käitles maksumärkideta sigarette ikkagi koguses, mis ületab kuriteokoosseisu täitva suure koguse enam kui neljakordselt. Arvesse tuleb võtta ka seda, et V. Andrejev oli kuritegelikult väga aktiivne. Tal oli salasigaretiäris üks kandvamaid rolle valdavalt oli just tema selleks isikuks, kes tõi Läti Vabariigist suurtes kogustes maksumärkideta sigarette nii M.K. ile kui ka J. Andrejevi kinnistule. Maakohtu poolt karistuseks mõistetud vangistus ületab KarS § 376 lg 1 sanktsiooni keskmist määra, milleks on 2,5 aastat, vaid 6 kuu võrra, kuigi V. Andrejevi karistust raskendavaks asjaoluks on teo toimepanemine isikute grupis. IV
  2. Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ka avalik-õigusliku nõudeavalduse osas. Esmalt tingib selle V. Andrejevile süüks arvatud käideldud sigarettide koguse vähenemine ning teiseks solidaarvastutuse puhul juba süüdi mõistetud isikute süüdistuste erinevus käesolevas asjas süüks arvatud ja tuvastatud tegudest.
  3. Avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamise seisukohalt omab määravat tähtsust see, kes ja millises koguses maksumärgiga märgistamata sigarette käitles. Siinkohal on oluline, et mitte kõiki jälitustoimingute käigus fikseeritud sigaretikaste (plokke või pakendeid) pole aktsiisisumma väljaarvutamiseks võimalik mehaaniliselt kokku liita: on loogiline järeldada, et pärast kauba kinnistule toimetamist seal edasi antud (või sealt edasi viidud) sigaretid olid samad. Säärast mõttekäiku kinnitab
  4. juuni
  5. a episood, mil V. Andrejev ja A. Sidorovs tõid XXX kinnistule 3 kasti sigarette. Sama päeva õhtul tõstis V. Andrejev neist kaks kasti I.H. i sõiduki pagasiruumi. Kinnistul asunud garaažist vedas I.H. autosse ka suure sigaretikasti suurusega sinise koti, mis oli ääreni täis ristkülikukujulisi heledaid sigaretipakke. Hetk hiljem asetas J. Andrejev sõidukisse veel ühe koti, milles oli umbes 25 sigaretiplokki. Eeltoodu pinnalt on loogiline järeldada, et õhtul andis J. Andrejev edasi sigaretid, mis olid sama päeva hommikul 24 V. Andrejevi ja A. Sidorovsi poolt toodud. Seega oli käideldud sigarettide koguseks kolm kasti – mitte kuus kasti. Niisugust põhimõtet peab ringkonnakohus silmas V. Andrejevi poolt käideldud koguste arvestamisel.
  7. mail,
  8. juunil,
  9. juulil ja ajavahemikul
  10. augustist kuni
  11. septembrini 2019 transportis V. Andrejev XXX kinnistule kokku 15 kasti salasigarette.
  12. juunil 2019 viis ta sinna koos A. Sidorovsiga 15 kasti sigarette.
  13. juunil ja
  14. juunil 2019 vedas ta koos J. Andrejevi ja A. Sidorovsiga XXX kinnistule 9 kasti sigarette.
  15. juulil ja
  16. juulil 2019 toimetasid nad koos J. Andrejeviga XXX kinnistule 4 kasti sigarette. Seega käitles V. Andrejev kokku 43 kasti maksumärgiga märgistamata sigarette.
  17. Kuna igas kastis on 10 000 sigaretti, oli käideldavate sigarettide arv 430 000 tükki. Tulenevalt

§ 56

lg-st 1 ja 1¹ koosneb aktsiisisumma fikseeritud määrast ning proportsionaalsest määrast: fikseeritud määr oli (sigarettide käitlemise ajal)

  1. aastal 77,50 eurot tuhande sigareti kohta, mis tähendab, et ühe sigareti fikseeritud määr on 0,0775 eurot; proportsionaalne määr aga 30% maksimaalsest jaehinnast. Ühe paki maksimaalne jaehind oli sigarettide käitlemise ajal 3,78 eurot, mis tähendab, et ühe paki proportsionaalseks määraks on 1,134 eurot, mis teeb ühe sigareti kohta 0,0567 eurot. Fikseeritud ja proportsionaalse määra liitmise tulemusena selgub, et aktsiis ühe sigareti kohta oli 0,1342 eurot. Kuna V. Andrejev käitles 430 000 sigaretti, on nõude aluseks olevaks aktsiisisummaks 57 706 eurot (0,1342 eurot sigareti kohta x 430 000 sigaretti).
  2. Süüdistatavad käitlesid osa sigarette ühiselt, mistõttu vastutavad nad selles osas solidaarselt koos teiste kaastäideviijatega, sh ka juba süüdi mõistetud M.K. i ja A.K. iga.
  3. Kuna M.K. i ja A.K. i kriminaalasja arutati eraldi menetluses, on nende osas avalikõiguslik nõudeavaldus rahuldatud varasema kohtuotsusega – neilt on välja mõistetud aktsiisinõue, mis on arvutatud käideldud sigarettide järgi. See otsus on jõustunud. Kuna V. Andrejevi poolt sigarettide käitlemine haakub osaliselt M.K. i ja A.K. i süüdistustega –
  4. juuni 2019,
  5. juuni 2019 ja
  6. august 2019 kuupäevadel –, vastutavad nad neil kuupäevadel sigarettide käitlemisest tekkinud aktsiisivõla eest solidaarselt. Apellatsioonimenetluse käigus leidis tuvastamist, et V. Andrejev transportis K. itele
  7. juunil 2019 koos A. Sidorovsiga 15 kasti sigarette ning üksinda
  8. juunil 2019 ühe kasti ning
  9. augustist kuni
  10. septembrini 2019 8 kasti sigarette. Seega vastutab V. Andrejev solidaarselt M.K. i ja A.K. iga summas 32 208 eurot (240 000 sigaretti x 0,1342 eurot).
  11. Tulenevalt erinevustest ühiselt toime pandud tegudes, mille eest karistati M.K. it, A.K. it ja M.L. t ning milles kohus mõistab süüdi käesolevas asjas A. Sidorovsi, tuleb osaliselt tühistada maakohtu otsus selleski osas, mille järgi vastutab A. Sidorovs solidaarselt M.K. i, A.K. i ja M.L. ga. A. Sidorovsile esitatud süüdistus haakub üksnes
  12. juuni
  13. a episoodi osas, mil ta viis koos V. Andrejeviga M.K. ile ja A.K. ile 15 kasti sigarette. Seetõttu vastutab ta M.K. i ja A.K. iga solidaarselt summas 20 130 eurot (150 000 sigaretti x 0,1342 eurot). Põhjusel, et M.L. ja A. Sidorovsi süüdistused kokku ei lange, ei ole tegemist solidaarvõlgnikega VÕS § 65 lg 1 mõttes ja solidaarkohustust ei teki. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsustusega avalik-õigusliku nõude rahuldamises. V
  14. Prokuratuur vaidlustab J. Andrejevi ja A.A. vastu esitatud konfiskeerimise asendamisnõude rahuldamata jätmise, leides, et maksu- ja konfiskeerimisnõue ei välista 25 teineteist. Prokurör leiab apellatsioonis, et A. ja M.K. ostsid süüdistatavatelt sigarette hinnaga 800, 850 või 900 eurot kasti kohta (see ilmneb
  15. septembri
  16. a jälitusprotokollis kajastatud M.K. i ja A.K. i vahelistest telefonikõnedest). Seega on võimalik, et sarnase hinnaga müüsid süüdistatavad sigarette teistelegi. Kuna süüdistatavad pole esitanud andmeid, kui palju nad sigarettide soetamiseks kulutusi tegid, on õige sigaretikasti kohta saadud summa võrdsustada kuriteost saadud kasuga. Kuna J. Andrejev käitles 14 kasti sigarette, pidi ta – arvestades, et ühe kasti müügihind oli vähemalt 800 eurot – käideldud sigarettidelt saama tulu 11 200 eurot.
  17. KarS § 831 lg 3 teise lause kohaselt vähendab kohus konfiskeeritava vara suurust muuhulgas avalik-õigusliku nõudeavalduse eseme võrra. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga selles, et avalik-õiguslik nõue ja konfiskeerimise nõue ei välista üksteist, samuti sellega, et KarS § 831 lg 3 teine lause on kohaldatav üksnes siis, kui rahuldatud avalik-õiguslik nõudeavaldus oli esitatud sama isiku vastu, kes on ka konfiskeerimisotsustuse adressaat, ehk antud juhul on see kohaldatav J. Andrejevi, mitte aga A.A. puhul.
  18. Ringkonnakohus leiab sarnaselt esimese astme kohtuga, et kuna käesoleval juhul ületab J. Andrejevi vastu rahuldatud avalik-õiguslik nõue (summas 18 788 eurot) kogu konfiskeerimisnõuet (summas 11 200 eurot), pole viimast võimalik rahuldada. Konfiskeerimise ja selle asendamise eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise arvelt. On küll võimalik, et J. Andrejev teenis sigarettide müümisega 11 200 eurot, kuid kuna temalt mõistetakse avalik-õigusliku nõude rahuldamisega välja 18 788 eurot – mis on 7 588 euro võrra suurem kui konfiskeerimisnõue – on ta süüteoga teenitud tulu täielikult kaotanud.
  19. Prokuratuur taotleb konfiskeerimise asendamise korras A.A. lt kui kolmandalt isikult välja mõista 5600 eurot, kuna ta on omandanud vara täielikult või olulises osas toimepanija arvel (KarS § 831 lg 2 p 1). J. Andrejev ja A.A. on abikaasad, ning kuriteo toimepanemise tulemusena suurenes nende ühisvara (varasuhtena varalahusust ei ole abikaasad valinud).
  20. Riigikohus on
  21. juuni
  22. a otsuses nr 1-18-5732 punktis 92 välja toonud järgmist: „Ehkki KarS § 831 lg 3 kaitseb ka kannatanu varalisi huve (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  23. aprilli
  24. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 35), ei ammendu normi mõte vaid sellega. Käsitletav säte on määratud ära hoidma ka olukorda, kus süüteoga saadud vara konfiskeerimine väljub oma eesmärgi - takistada rikastumist süüteo toimepanemise tulemusena - piiridest ja omandab iseseisva sanktsiooni toime (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  25. detsembri
  26. a määrus nr 1-20-3925/21, p 33). Juhul, kui tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamise tulemusel tagastatakse kogu süüteoga saadud vara kannatanule, langeb ära KarS § 831 eesmärgist lähtuv põhjus süüteoga saadud vara konfiskeerimiseks või selle asendamiseks. Konfiskeerimise ja selle asendamise eesmärk ei ole ära hoida, et mõni süüteo toimepanija või kolmas isik rikastub teise toimepanija või kolmanda isiku arvel, kui summaarselt kuriteo tulemusel ei rikastuta.“
  27. Eelöeldu tähendab, et kuna käesolevas asjas ületab J. Andrejevilt riigi kasuks välja mõistetud tubakaaktsiisi tasumise kohustus (osaliselt solidaarne V. Andrejeviga ja A. Sidorovsiga) konfiskeerimisnõude, sh ka A.A. vastu, ei ole prokuratuuri taotlust, mõista konfiskeerimise asendamise korras A.A. lt välja täiendavalt veel 5600 eurot, võimalik rahuldada ja seda KarS § 831 lg 3 esimese lause kohaselt. Vastasel juhul saaks riik alusetult tulu. Seega jääb maakohtu otsustus J. Andrejevilt ja A.A. lt konfiskeerimise asendamise korras rahasumma väljamõistmata jätmises muutmata. 26 VI
  28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 340 lg 2 pst 2 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  29. märtsi
  30. a otsuse osas, millega tuvastati, et V. Andrejev toimetas nii
  31. juunil 2019 kui
  32. juulil 2019 kummalgi korral vähemalt 15 kasti maksumärgiga märgistamata sigarette XXX kinnistule. Esimese astme kohtu otsus kuulub tühistamisele ka osas, millega mõisteti V. Andrejevilt tubakaaktsiisi tasumise kohustusena Eesti Vabariigi kasuks välja 108 022,95 eurot ning määrati, et nõue on solidaarne M.K. iga summas 89 234,95 eurot, A.K. iga summas 89 234,95 eurot, M.L. ga summas 31 939,69 eurot ning O.K. aga summas 24 182,84 eurot. Tühistada tuleb seegi osa, millega määrati, et A. Sidorovsi tubakaaktsiisi tasumise nõue on solidaarne M.L. ga summas 15 567,20 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tuvastab, et V. Andrejev toimetas nii
  33. juunil 2019 kui ka
  34. juulil 2019 XXX kinnistule mõlemal korral vähemalt ühe kasti maksumärgiga märgistamata sigarette. Apellatsioonimenetluse tulemusena leiab kolleegium, et V. Andrejevilt tuleb välja mõista tubakaaktsiisi tasumise kohustus kogusummas 57 706 eurot, millele lisandub intress 0,06% päevas alates
  35. septembrist 2019 kuni maksunõude täieliku tasumiseni. See nõue on solidaarne M.K. iga summas 32 208 eurot, A.K. iga summas 22 814 eurot, J. Andrejeviga summas 18 788 eurot ning A. Sidorovsiga summas 29 524 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. V. Andrejevi kaitsja apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele. Prokuratuuri ning J. Andrejevi ja A. Sidorovsi kaitsjate apellatsioonid jäävad rahuldamata.
  36. Viimaseks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluse kulude osas.
  37. Vandeadvokaat K. Kutsar taotleb valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu hüvitamist V. Andrejevi kasuks. Taotlusele lisatud
  38. mai
  39. a arve nr 83 kohaselt kulus K. Kutsaril maakohtu otsusega tutvumiseks ning apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 5 tundi, mille eest tasus V. Andrejev 500 eurot, lisandus käibemaks 100 eurot. Kokku seega 600 eurot.
  41. septembril 2022 esitas A. Vilt menetluskulude osas A. Sidorovsile
  42. juunil 2022 esitatud arve nr 148/2021, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 5 tundi, mille eest tasus A. Sidorovs 600 eurot, lisandus käibemaks 120 eurot. Kokku seega 720 eurot. Kaitsja taotleb apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude riigi kanda jätmist ning soovib, et need mõistetaks Eesti Vabariigilt välja A. Sidorovsi kasuks. Kuigi kaitsja ei esitanud arve tasumist kinnitavat maksekorraldust, kinnitas ta kohtuistungil, et arve on büroole tasutud.
  43. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsjate K. Kutsari ja A. Vildi taotletavad summad mõistliku suurusega ja tehtud kaitsetoimingud vajalikud KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, mistõttu tuleb need summad arvata menetluskulude hulka.
  44. P. Järve esitatud taotluse kohaselt on J. Andrejev tasunud kaitsjale kriminaalasja materjalidega tutvumise ning apellatsiooni koostamise eest 1500 eurot (sularahaarve nr A017617) ja lisas veel 200 eurot (sularahaarve nr A017621) ning 900 eurot kaitse teostamise eest Tartu Ringkonnakohtus (
  45. juuni
  46. a arve nr 76). Kaitsja palub kaitsjatasu jätta riigi kanda ning selgitab, et tasuarvestus lähtub advokaadibüroo turuhinnast, milleks on 150 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kriminaalasja materjalidega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kulus kaitsjal 11,33 tundi, ringkonnakohtu istungi ettevalmistuseks ja istungiks 6 tundi. Kohtukolleegiumi hinnangul pole taotluses viimati märgitud apellatsioonimenetluse kulu kuuetunnises määras õigustatud. Kohtuistung kestis koos vaheaegadega 2 tundi ja 19 minutit. Kuna kaitsjal kulus juba 11,33 tundi materjalidega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele, ei 27 saa põhjendatuks pidada täiendavat ettevalmistamise kulu ligi 4 tunni ulatuses. Seetõttu loeb ringkonnakohus kaitsja põhjendatud ajakuluks 15,33 tundi, millest 4 tundi moodustab istungiaeg koos selleks ettevalmistamisega. Seega on mõistlikuks ja põhjendatuks menetluskuluks, mis tuleb menetluskulude hulka arvata, 2300 eurot (1700 + 600 eurot), mis sisaldab ka käibemaksu.
  47. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, jäävad kaitsjatasud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Seetõttu tuleb Eesti Vabariigilt A. Sidorovsi kasuks välja mõista 720 eurot (sh käibemaks), V. Andrejevi kasuks 600 eurot (sh käibemaks) ning J. Andrejevi kasuks 2300 eurot (sh käibemaks). (allkirjastatud digitaalselt) 28

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.