Obsah (7)

§ 371§ 423§ 368§ 659§ 651§ 457§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-8892 Tsiviilasi S

§ 371lg 1 p 4 alusel.

Töövaidluskomisjon lahendas kõik kostja vastuhagis esitatud nõuded

1. mai
2. a otsusega. Tööandja sai otsuse kätte
3. mail
4. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Tööandja ei esitanud ettenähtud tähtajal kohtusse hagiavaldust ja seega on töövaidluskomisjoni otsus tööandja nõudeid puudutavas osas jõustunud. Kuna töötaja töölepingu ülesütlemise avaldust peaks vaidlustama tööandja, on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus, mille kohaselt töötaja poolne töölepingu ülesütlemine TLS § 85 lg 1 alusel
5. veebruaril 2022 on kehtiv. Kohus lähtub töövaidluskomisjoni jõustunud otsusest. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud ka selles osas, et tööandja TLS § 109 lg 4 alusel esitatud hüvitise nõue, leppetrahvi nõue ja TLS § 74 lg 1 alusel esitatud kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Tööandja ei saa neid nõudeid uuesti esitada. Kohus analüüsib tööandja 3 poolset töölepingu
6. veebruari 2022 ülesütlemist, kuna selle tühisuse nõude saab esitada ja on esitanud töötaja. Lisaks on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud selles osas, et töötajalt tuleb seoses rikutud jääkettide paariga tööandjale välja mõista kahjuhüvitis 100 eurot (neto). Töötaja ei ole selle nõude osas esitanud taotlust tööandja nõude läbivaatamiseks hagimenetluses. Tööandja ei ole tähtaegselt taotlenud ülejäänud summa välja mõistmist hagimenetluses.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt

§ 368

lõikele 1 võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Töötajal ei ole põhjust esitada tuvastusnõuet tema ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks. Kui tööandja töölepingu ülesütlemist ei vaidlusta, on ülesütlemine TLS § 105 lg 2 kohaselt kehtiv. See tähendab, et ülesütlemise avalduse kehtivus tuleneb otse seadusest. Kohus ei pea selles osas võtma eraldi seisukohta. Kuna töövaidluskomisjon on jõustunud otsusega juba tuvastanud, et töötaja poolne töölepingu ülesütlemine TLS § 85 lg 1 alusel 21. veebruaril 2022 ei ole tühine, ei saa kohus enam töölepingut lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel ega mõista välja ka § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitist. Lisaks leidis kohus, et hagejal puudub

§ 368lg 1 kohane õiguslik huvi töötasu suuruse kohta käiva tuvastusnõude esitamiseks.

Hageja ei ole hagis põhjendanud oma tuvastusnõude eesmärki, st miks ta soovib eraldi tuvastada lepingujärgse töötasu suurust. Kohus selgitas, et hagiavalduses esitatud nõuete lahendamiseks tuleb kohtul igal juhul hageja töötasu välja selgitada ning selleks pole tarvis töötasu summasid kohtuotsuse resolutsioonis tuvastada. Seega jättis kohus viidatud nõuded läbi vaatamata. Kohtu menetlusse jäid järgmised hageja nõuded: • tunnistada töölepingu tööandja poolne erakorraline

1. veebruari 2022 ülesütlemine tühiseks; • tööandjalt välja mõista
2. a veebruari töötasu 1209 eurot 60 senti (bruto); • välja mõista töötasu
3. veebruari 2022 -
4. märtsi 2022 eest 1633 eurot; • välja mõista puhkuse kompensatsioon 530 eurot 55 senti (bruto). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistamist osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata töötaja nõude tuvastada töötaja ülesütlemise kehtivus. Hageja palub tunnistada ekslikuks maakohtu määruse p-s 4 toodud järeldus selle kohta, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, et töötajalt tuleb seoses rikutud jääkettide paariga tööandjale välja mõista kahjuhüvitis 100 eurot (neto) ning lahendada välja mõistetava kahjuhüvitise küsimus hagiavalduse läbivaatamisel. Hageja ei nõustu maakohtuga, et osa tema nõudeid tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja esitas hagiavalduses samad nõuded, mis töövaidluskomisjonile. Hageja palus töövaidlusasja nr 4-1/386/22 vaadata läbi täies ulatuses. Hagejal on õiguslik huvi töötaja ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks, selle esitamise eesmärgiks oli tuvastada, kas töötaja ülesütlemisavaldus oli esitatud etteteatamistähtaega järgides – asjaolu, mis omab tähendust hagiavalduse p-des 1.2 ja 1.3 esitatud rahaliste nõuete lahendamiseks. 4 Hageja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse täies ulatuses. Töövaidluskomisjoni otsus ei ole jõustunud selles osas, et töötajalt tuleb seoses rikutud jääkettide paariga tööandjale välja mõista kahjuhüvitis 100 eurot (neto).
6. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

9. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p 2 osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude tuvastada tema esitatud ülesütlemisavalduse kehtivus. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei ole alust menetleda hageja nõuet tuvastada tema esitatud töölepingu ülesütlemise kehtivus. Töövaidluskomisjon on
2. mai
3. a otsusega tuvastanud, et töötaja töölepingu ülesütlemine TLS § 85 lg 1 alusel
4. veebruaril 2022 ei ole tühine ehk sisuliselt on töötaja töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Töövaidluskomisjon tuvastas, et tööleping on lõppenud TLS § 85 lg 1 alusel
5. veebruaril
6. Seega on töövaidluskomisjon hageja nõude juba rahuldanud. Töövaidluskomisjonis vaidlustas hageja töölepingu ülesütlemise kehtivuse esmalt tööandja enda vastuavalduses (tl 37-39). Töötaja palus küll vastuses tööandja vastuavaldusele tuvastada töölepingu ülesütlemise kehtivus, kuid olukorras, kus samasisuline vaidlus oli juba töövaidluskomisjoni menetluses tööandja avalduse alusel ei olnud töötajal õiguslikku huvi ega vajadust omapoolset tuvastusnõuet esitada. Seega leidis maakohus õigesti, et töötaja töölepingu ülesütlemise kehtivuse vaidlustamine oli tööandja avalduse osa, mistõttu pidanuks tööandja selles osas töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks esitama TvLS § 58 lg 3 kohaselt hagi. Töötajal ei olnud omaltpoolt vaja seda nõuet esitada. Kuna tööandja ei esitanud TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul kohtusse hagiavaldust, st pole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, millega tööandja avaldus jäeti rahuldamata, siis on töövaidluskomisjoni otsus TvLS § 59 lg 1 p 1 järgi jõustunud osas, milles töövaidluskomisjon tuvastas, et hageja töölepingu ülesütlemine
7. veebruaril 2022 on kehtiv. TvLS § 59 lg 2 kohaselt on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus pooltele kohustuslik. Seega on hageja selles osas juba saavutanud oma eesmärgi ehk maakohtul tuleb asja läbivaatamisel lähtuda sellest, et töötaja töölepingu ülesütlemine on kehtiv ja tööleping lõppes TLS § 85 lg 1 alusel
8. veebruaril
9. Õige on maakohtu seisukoht ka selles, et kuna töövaidluskomisjon on jõustunud otsusega juba tuvastanud, et töötaja poolne töölepingu ülesütlemine TLS § 85 lg 1 alusel
10. veebruaril 2022 ei ole tühine, ei saa kohus enam töölepingut lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel ega mõista välja ka § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitist.
11. Hageja palub tunnistada ekslikuks maakohtu määruse p-s 4 toodud järeldus selle kohta, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, et töötajalt tuleb seoses rikutud jääkettide paariga mõista tööandjale välja kahjuhüvitis 100 eurot (neto). Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja ei saa vaidlustada maakohtu määruse põhjendustes toodud järeldusi.

§ 457

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue kui seadusest ei tulene teisiti. Järelikult toob selle sätte järgi pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa 5 üksnes kohtuotsuse resolutsioon.

§ 457

lg 1 kuulub

§ 659alusel kohaldamisele ka ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisel.

Määruse põhjendav osa iseseisvalt ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu ei ole määrus vaidlustatav ilma määruse resolutsiooni peale määruskaebust esitamata. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni, vaid soovib vaidlustada maakohtu määruse põhjendustes toodud järeldust, mida ei saa vaidlustada. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga selles, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, millega töötajalt mõisteti tööandja kasuks välja kahjuhüvitis 100 eurot (neto) seoses rikutud jääkettide paariga. Tegemist on töövaidluskomisjoni otsusega, millega tööandja vastuavaldus osaliselt rahuldati. Seega oleks pidanud sellega mittenõustumisel esitama TvLS § 58 lg 4 kohaselt kohtusse avalduse töötaja. Hageja ei ole hagiavalduses ega selle täienduses esitanud taotlust vaadata tööandja nõue rahuldatud osas läbi hagimenetluses. Järelikult on töövaidluskomisjoni otsus selles osas TvLS § 59 lg 1 p 1 alusel jõustunud. 12. Kuna osade hageja nõuete osas jätkub menetlus maakohtus, määrab menetluskulude jaotuse

§ 173lg 1 järgi kindlaks maakohus asja lõpplahendis.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin