Obsah (8)

§ 19§ 18§ 43§ 45§ 27§ 47§ 50§ 46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruaril 2023. a kell 09.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22

§ 19

lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. 3 2-22-11270 Võlgniku varaks on sõiduk Toyota Avensis registrimärgiga XXX,

1. a, hinnangulise väärtusega 2 300 eurot, mida võlgnik vajab igapäevaselt tööl käimiseks. Lisaks on võlgnik järelmaksuga soetanud ATV CFMOTO FORCE 450L EPS ATR 400cc, kaarkasvuhoone ja Samsung Galaxy S
2. Võlgnik on avaldanud, et ATV järelmaksulepingu on kolmas isik nõus üle võtma (jääk 4 413.77 eurot). Kui võlgnikul langeks ära kohustus ATV järelmaksulepingust, siis endiselt on võlgnikul kohustusi veel summas 54 060.60 eurot. Usaldusisik on konsulteerinud võlausaldajatega, kellest valdav osa ei ole nõus nõudeid ümber kujundama, küll aga ollakse nõus tasumisega ajatamisega. Sellisel juhul tähendaks 58 474.37 euro jagamisel 60 kuu peale, et igakuine tagasimaks võlausaldajatele on vähemalt 974 eurot. Võlgnik on suuteline võlausaldajatele tasuma maksimaalselt 650 kuni 700 eurot kuus 60 kuu jooksul. Samas, kui võlgnik peaks jääma haiguslehele, siis ei tundu need maksed reaalselt võimalikud. Usaldusisik on veendunud, et sissenõutavaks muutunud nõuded ületavad oluliselt võlgniku vara väärtust ning arvestades igakuiseid sissetulekuid, ei ole tõenäoline, et võlgnik on suuteline ka ümberkujundatud kohustusi igakuiselt nõuetekohaselt täita. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara suurust, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on võtnud erinevaid tarbe -ja väikelaene, kuid laenude tagasimaksmiseks ei olnud vastavat sissetulekut. Lähtudes eeltoodust ja

§ 19lg 1 on usaldusisik seisukohal, et M.

L. maksejõuetus on püsiv ja kohtul ei ole alust algatada võlgade ümberkujundamise menetlust. Juhul kui võlgnik soovib enda pankroti välja kuulutamist, siis on usaldusisik pankroti väljakuulutamise korral nõus jätkama pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused 4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 18

lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

§ 43

sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui 4 2-22-11270 kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. M. L. esitas kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. 06.02.2023 toimunud kohtuistungil palus võlgnik tema pankrot välja kuulutada ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.
2. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku pankrotiavaldus ja kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
3. Võlgnikul on vara väärtuseks on umbes 8 310.04 eurot. Võlgniku sissetulekuteks on töötasu 1277 eurot kuus. Võlgnikule kuulub Toyota Avensis registrimärgiga XXX,
4. a, hinnangulise väärtusega 2 300 eurot, võlgnik on avaldanud, et vajab sõidukit igapäevaselt tööl käimiseks. Võlgnik on järelmaksuga soetanud ATV CFMOTO FORCE 450L EPS ATR 400cc, kaarkasvuhoone ja Samsung Galaxy S
5. Täitmata kohustusi on võlgnikul 58 474.37 eurot s.h sissenõutavaks muutunud 53 133.18 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on konsulteerinud võlausaldajatega, kellest valdav osa ei ole nõus võlgniku nõudeid ümber kujundama, küll aga ollakse nõus tasumisega ajatamisega, millisel juhul tuleks 58 474.37 eurot 60 kuu peale, et igakuine tagasimaks võlausaldajatele on vähemalt 974 eurot. Võlgnik on suuteline võlausaldajatele tasuma maksimaalselt 650 kuni 700 eurot kuus 60 kuu jooksul. Samas, kui võlgnik peaks jääma haiguslehele, siis ei tundu need maksed reaalselt võimalikud. Usaldusisik on veendunud, et sissenõutavaks muutunud nõuded ületavad oluliselt võlgniku vara väärtust ning arvestades igakuiseid sissetulekuid, ei ole tõenäoline, et võlgnik on suuteline ka ümberkujundatud kohustusi igakuiselt nõuetekohaselt täita.
6. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid. Võlgniku sissetulekust ei piisa, et täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgniku täitmata kohustused summas 58 474.37 eurot ületavad oluliselt võlgniku vara väärtuses 8310.04 eurot ja võlgniku sissetulek ei võimalda täita rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid ning võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara ja sissetulek, mille arvelt katta osaliselt võlausaldajate nõudeid ning pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
7. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, 5 2-22-11270 mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.
8. Võlgnik on palunud algatada kohustustest vabastamise menetlus.

§ 27

lg 4 sätestab, et võlgnik peab

§ 27

lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 45

lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 11. Kohtu hinnangul ei esine

§ 47

ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot Pankr § 31 lg 1 alusel välja kuulutada ja

§ 45lg 1 alusel ja samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

12. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

1. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik on põhjendanud oma maksejõuetust asjaoluga, et ta ei saanud aru, et järjest uued lisanduvad kohustused muutuvad ükskord ülejõu käivateks ja ta ei suuda neid tasuda. Võlgnik püüdis ise tarvitusele võtta abinõusid kohustuste täitmiseks, kuid need ei toonud kaasa soovitud tagajärgi. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
2. Kohus selgitab M. L.ile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. M. L.il tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 6 2-22-11270
3. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks M. L.i pankrotihalduriks.

§ 46

lg 1 kohaselt tuleb pankrotihalduril täita pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7