Obsah (6)

§ 238§ 310§ 180§ 321§ 339§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16- 8348 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika Aava, Ivi Kesküla Apelleeritud

§ 238

lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates kinnipidamisest

1. septembril
2. Tsiviilhagide katteks mõisteti S.P-lt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 128 lg 2 ja

§ 310

lg 1 alusel välja A AS-i kasuks kokku 497,60 eurot, R AS-i kasuks kokku 583,13 eurot, M OÜ kasuks kokku 288,15 eurot ning AR kasuks 377,65 eurot. Menetlukuludena mõisteti S.P-lt välja riigituludesse sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 240 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrati menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele 73,75 eurot. APELLATSIOONI SISU: 1

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav. Süüdistatav ei vaidlusta mõistetud karistusmäära, kuid taotleb ringkonnakohtult talle mõistetud vangistuse asendamist sõltuvusraviga, mida saaks kanda rehabilitatsiooni keskuses. Taotlust põhjendab sellega, et vangla ei suuda teda narkosõltuvusest võõrandada.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a määrusega jäeti süüdistatava apellatsioon ilmse põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata. Kokkuvõtlikult märkis ringkonnakohus, et KarS § 69-2 lg 1 kohaselt võib kohus asendada isikule karistuseks mõistetud kuuekuulise kuni kaheaastase vangistuse raviga juhul, kui isik pani kuriteo toime ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu. Praeguses asjas pole alust süüdistatava terviseseisundis kahelda ega vangistuse asendamist kaaluda. Kriminaalasjas uuritud tõenditest (sh S.P ütlustest) ei nähtu, et süüdistatav pani vargused toime narkomaania tõttu. Samuti on S.P korduvalt vangistusega karistatud ja varem pole tema terviseseisundis kahtlusi tekkinud.
5. Tallinna Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a määruse peale esitasid kaebused S.P kaitsjad vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske ja vandeadvokaat Leelo Viil, kes taotlevad ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebustes, et ringkonnakohus tegi määruse enne apellatsioonitähtaja möödumist ning riivas sellega oluliselt süüdistatava kaitse- ja kaebeõigust.

§ 321

lg 1 kohaselt oli S.P apellatsioonitähtaja jooksul õigus esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada ning selle õiguse kasutamine oleks võinud apellatsioonimenetluse tulemust muuta. Samuti pole ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata jätmist veenvalt põhjendanud. Toimepandud kuritegusid arvestades on ilmne, et süüdistatav on narkomaan ja vajab sõltuvusravi.

1. Riigikohtu määrusega
2. aprillist 2017 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a määrus ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus võttis süüdistatava apellatsiooni kohta seisukoha enne apellatsioonitähtaja lõppu ja välistas selliselt toimides võimaluse esitatud apellatsiooni täiendada. Kuna selline viga võis mõjutada apellatsioonimenetluse tulemust, on tegemist

§ 339

lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Arvestades, et Riigikohtul pole võimalik ringkonnakohtu eelmenetluses aset leidnud rikkumist kõrvaldada, tuleb kriminaalasi ringkonnakohtule tagastada. S.P sai kätte Harju Maakohtu motiveeritud otsuse tõlke

1. novembril
2. a, seega apellatsioonitähtaeg lõppes
3. novembril
4. a. Apellatsioonitähtaja jooksul teised menetlusosalised ei ole apellatsioone esitanud. S.P esitas apellatsiooni
5. novembril
6. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:
7. Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

§ 326

lõike 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse 2 kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Kohtukolleegium leiab, et S.P apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. Apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb . Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Süüdistatava taotlust vangistuse asendamiseks raviga ei ole seadusest tulenevalt võimalik rahuldada. Süüdistatava ütlustest ei nähtu, et temale inkrimineeritavad varavastased süüteod pani ta toime terviseseisundist tulenevalt. KarS § 69 2 lg 1 sätestab, et kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada vangistuse raviga. KarS § 69 2 lähtub seega arusaamast, et otstarbekam on isikut reaalse vangistuse täitmisele pööramise asemel ravida juhul kui süüdlase on kuriteo toimepanemisele tõuganud tema terviseseisundist tingitud anomaaliad. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vangistuse asendamine raviga võimalik üksnes psüühilise patoloogia ravimiseks ja lõigete 1 ja 6 süstemaatilise tõlgendamise põhjal saab järeldada, et psüühikahäiretena saab KarS § 69 2 mõttes mõista üksnes narkomaaniat ja seksuaalsuunitluse häiret. S.P poolt toime pandud ja vangistusega karistatavad kuriteod narkomaania ja seksuaalsuunitluse häirega põhjuslikus seoses ilmselgelt ei ole. Süüdistatava tervisesisundi kohta ei ole ei maakohtule ega ringkonnakohtule tõendeid esitatud. Vangistuse asemel süüdistatava ravile allutamine toimub menetlusseaduses rangelt reglementeeritud korras ning selleks ei piisa alles apellatsioonis esitatud vastavasisulisest taotlusest. Milliseid andmeid on vaja selleks, et kohaldada KarS prg. 69-2 sätteid ja millises korras nende andmete kogumine toimub, see on sätestatud

prg. 221-1. Samuti peab süüdistusakt sisaldama vastavaid andmeid (

prg. 154 lg 2 p.8). Seega kohtul puudub käesoleval juhul ka menetluslikult isegi võimalus mõistetud vangistuse asendamiseks raviga. Seega on süüdistatava apellatsioonis esitatud taotlus õiguslikult perspektiivitu. Ülaltoodut silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et S.P-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks ega muutmiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes

§ 326lõikest 3 läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ 3