, isikukood: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: EV; haridus: kõrgharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: HT; kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: elukohast lahkumise keeldu kohaldati alates 05.05.2011.a. ja alates 14.03.2012.a. Süüdistatav Kaitsja Sven Sillar RESOLUTSIOON Õigeks mõista I.A süüdistuses
JK’se ründamise episoodis. Süüdi tunnistada I.A
ja 14.02.2012.a. kuriteoepisoodides ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud. Süüdi tunnistada I.A
199 lg 2 p 9 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud. Süüdi tunnistada I.A
järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. 1
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 2 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 08.10.2012.a. I.A ’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Jätta I.A’i kaitsja Sven Sillar’i taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista I.A’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 172,62 eurot; - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi eest summas 447,38 eurot - koopiakulud summas 0,45 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-12-182, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagid MR’a poolt esitatud tsiviilhagi – jätta läbi vaatamata. BR’ poolt esitatud tsiviilhagi varastatud õuevalgusti (55 eurot) osas – jätta läbi vaatamata. BR’ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt, varastatud postisaadetiste osas ning VÕS § 1043 alusel mõista I.A ’ilt välja BR’ kasuks 7,48 eurot, mis kanda BR’ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank. MM’i poolt esitatud tsiviilhagi lõhutud elektrikaabli (89 eurot) osas – jätta läbi vaatamata. MM’i poolt esitatud tsiviilhagi lõhutud fotoaparaadi Canon Digital IXUS 950 IS (255 eurot) osas – jätta rahuldamata. MM’i poolt Windows XP CD ja lõhutud jope osas esitatud tsiviilhagid rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel mõista I.A ’ilt välja MM’i kasuks 207,71 eurot, mis kanda MM’i arveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank. Asitõendid ja salvestised: - 3 CD-plaati video- ja helisalvestisega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - jope (tagastatud M. M ) – üle anda I.A-le pärast tema poolt M. M kasuks väljamõistetud tsiviilhagi täielikku hüvitamist; - kirves (asub PP asitõendite hoidlas) – tagastada I.A’ile kohtuotsuse jõustumisel. 2 EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 08.10.2012.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus koostatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, seega on kohtuotsus kättesaadav hiljemalt 29.10.2012.a. I SÜÜDISTUSE SISU Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse I.A ’it selles, et tema, viibides 17.10.2010 kella 18:30 paiku Tallinnas Rõika tn 20 maja ees, lõi ühel korral näpitstangidega MM’ile näkku vasaku põsesarna piirkonda, tekitades MM’ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku sarna piirkonna põrutuse ja haava. Samuti tema, viibides 17.10.2010 kella 18:30 paiku Tallinnas Rõika tn 20B maja trepil, viskas teise inimese tervise kahjustamise eesmärgil enda käes oleva kirvega Rõika tn 20 aias ja temast 2-3 meetri kaugusel olevat JK’st, kuid kuritegu jäi temast olenemata põhjustel lõpuni viimata, kuna vise ei tabanud ja kirves möödus JK’se õlast umbes 10 cm kauguselt. Samuti tema, viibides 10.02.2012 kella 15 paiku Tallinnas, Rõika 20 maja hoovis, lõi jalaga MM’ile parema käe piirkonda, tekitades MM’ile füüsilist valu. Samuti tema, viibides 14.02.2012 kella 13.15 paiku Tallinnas, Rõika 20 maja hoovis, lõi jalaga vastu JM’i vasakut kätt, tekitades JM’ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse –käe paistetuse. Süüdistuse kohaselt, oma sellise tegevusega pani I.A toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese löömises, valu tekitamises ning tervise kahjustamises, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Samuti tema, ajavahemikul 21.01.2011 kuni 18.02.2011 (s.o. 21.01.2011, 27.01.2011, 28.01.2011, 31.01.2011, 02.02.2011 ning 18.02.2011) võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja süstemaatiliselt Tallinnas aadressil Rõika 20A ja Rõika 20C elavatele MM’ile, MR’ale ja BR’le kuuluvast ühisest postkastist MM’i, MR’a ja BR nimele saabunud erinevaid postisaadetisi ning ajakirjandusväljaandeid ja nimelt MM’i nimele saadetud maksikirja sisuga „Windows XP CD“ maksumusega 156,58€, MR’a nimele saadetud maksikirja sisuga „CD Ray Charles“, maksumusega 6,39€, ajakirja „Horisont“ 2011 jaanuarikuu numbri maksumusega 1,92€, ajalehe Eesti Ekspress 03.02.2011.a numbri maksumusega 1,30€ ning BR nimele saabunud ajakirja „Kroonika“ kolm 2011 aasta numbrit (17.01.2011, 24.01.2011, 31.01.2011) maksumusega 1€ tükk, kogumaksumusega 3€, ajakirja „Diivan“ 2011 aasta jaanuarikuu numbri maksumusega 2,24€ ning ajakirja „Anne&Stiil“ 2011 veebruarikuu numbri maksumusega 2,24€, tekitades oma tegevusega MM’ile varalist kahju 156,58€, MR’ale varalist kahju 9,61€ ning BR’le varalist kahju 7,48€. 3 Süüdistuse kohaselt, oma sellise tegevusega pani I.A toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Samuti tema, viibides 03.02.2011 kella 12:50 paiku Tallinnas Rõika 20A välistrepi juures ja olles agressiivselt meelestatud, ähvardas sõnavahetuse käigus oma naabrit BR’d tapmisega, lausudes BR’le . Antud ähvarduse täideviimist oli BR’l alust karta I.A’i varasema agressiivse ja vägivaldse käitumise tõttu. Samuti tema, viibides 14.02.2012 kella 13.15 paiku Tallinnas, Rõika 20 maja juures, ähvardas JM’it tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, mis seisnes ähvarduses lüüa JM’ile kruvikeerajaga näkku ja tappa ta kirvega. Antud ähvarduse täideviimist oli JM’il alust karta I.A’i varasema agressiivse ja vägivaldse käitumise tõttu, kuna JM oli teadlik I.A varasematest rünnakutest MM’i ning naabri JKse suhtes. Süüdistuse kohaselt, oma sellise tegevusega pani I.A tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega ähvardamise, kvalifitseeritav
toime s.o kuriteo, mis on II MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas end temale inkrimineeritavates kuritegudes süüdi ei tunnistanud ja tema seletused konkreetsete süüdistuste kohta on kajastatud järgnevalt kohtuotsuse alajaotuses III. : ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanud: MM, BR, MR, JM, JK, tunnistajad: MM, KLK, TT, AT ja süüdistatav I.A . Kohtuliku uurimise käigus esitati kriminaalasja materjalidele. kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati Kohtuistungil avaldatud tõenditeks olid: - Isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega /
lg 2 p 9 järgi karistades teda vangistusega 6 kuud, samuti
järgi ja karistades teda vangistusega 4 kuud, samuti
Prokurör taotles
lg 1 alusel suurendada mõistetavast üksikkaristusest raskeimat karistust, mõistes I.A-le liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust,
lg 1, 2 alusel mitte pöörata mõistetavat karistust osaliselt täitmisele ning määrata, et mõistetavast karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust, ülejäänud 1 aasta ja 2 kuud vangistust jätta
lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui I.A ei pane 18kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Prokurör leidis, et kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ning palus need kohtul välja mõista. Samuti palus ta I.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kulud ning sundraha. leidis, et I.A tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendid vastuolulised ning kannatanute, mõnede tunnistajate ütlusi sündmuse kohta ei saa pidada usaldusväärseteks. Kaitsja leidis, et 17.10.2010.a. episoodis oli tegemist vastastikuse kaklusega, mille algatas kannatanu. Kaitsja leidis ka, et iseenesest kirve viskamine ei ole kriminaalõiguslikult karistatav tegu, ka puudus selles osas tahtlus. Postisaadetiste osas ei ole kaitsja hinnangul fikseeritud konkreetsed varastatud esemed või toimepanemise kuupäevad. Antud kinnistu postkastid asusid ühes kohas, süüdistatav kontrollis ega tema post pole sattunud valesse postkasti. Samuti pole tõendamist leidnud B. R ähvardamine, tegu oli üldsõnalise väljendiga, tuvastamist pole leidnud ähvardava reaalne oht. 10.02.2012.a. episoodi puhul leidis kaitsja, et I.A soovis fotoaparaati ära võtta, tahtlus kannatanut lüüa tal puudus, tegu võis olla ettevaatamatu. Kaitsja avaldas seisukohta, et sarnaselt B. R ähvardamise episoodile, J. M sisuliselt ei ähvardatud. J. M löömine ei ole kaitsja hinnangul dokumentaalselt tõendatud, tegu on üksnes kannatanu ja tema sugulaste väidetega. Kaitsja pidas põhjendamatuks prokuröri poolt taotletud karistusmäärasid, juhul, kui 7 karistust üldse kohaldada võiks see olla rahaline karistus. Tsiviilhagisid puudutavalt märkis kaitsja, et ajalehtede maksumus ei ole konkreetselt ära näidatud, teada ei ole, millisel kuupäeval need kaduma läksid. Jopet ja fotoaparaati puudutavate tsiviilhagide osas leidis kaitsja, et neid esemeid ei ole vaadeldud ega kohtusse toodud. Pole teada, kas fotoaparaat ka tegelikult purunes. Samuti märkis kaitsja, et jope purunemine oli seotud vastastikuse kaklusega, ka on selle väärtus tõendamata. Kaitsja leidis, et tsiviilhagide rahuldamiseks kuulub alus. Kaitsja taotles hüvitada süüdistatava poolt kantud õigusabikulud summas 1452 eurot. M. M kinnitas, et jääb esitatud tsiviilhagi juurde. B. R kinnitas, et jääb esitatud tsiviilhagi juurde. M. R kinnitas, et loobub esitatud tsiviilhagist leides, et antud asja sisu juures on selle summa tühine. end kohtus süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav väitis oma viimases sõnas, et antud konfliktis on mitu osapoolt ja viitas, et naabritega on tal ka tsiviilvaidlus kaasomandit puudutavalt. Süüdistatava seisukohad konkreetsete süüdistuste kohta on kajastatud kohtuotsuse alajaotuses III. III KOHTU JÄRELDUSED Kohus esitab järeldused kuritegude lõikes, tagamaks kohtuotsuse parema jälgitavuse.
järgi kvalifitseeritavas kuriteos Süüdistatav end nimetatud kuriteos süüdi ei tunnistanud ning väitis, et tema ei ole Kannikest kirvega visanud. Kohus ei pea süüdistatava antud ütlusi usaldusväärseks ja neid tõendina ei arvesta ja seda erinevatel põhjustel. Prokurör taotles avaldada süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel 05.05.2011.a. antud ütlused (kohtueelse uurimise toimikus 138 alt
199 lg 2 p 9 järgi 11 Süüdistatav end antud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et ei ole teiste isikute posti omastanud. Kohtus aga leidis tõendamist, et süüdistatava sellekohane väide on mittetõene ning süüdistatava süü leidis kohtus tõendamist. Süüdistatav selgitas, et ta küll stabiilselt piilus teiste naabrite postkasti, kuid seda selleks, et saada teada, kas seal on tema posti, kuid ta ei võtnud endale neile kuulvaid postisaadetisi. Vastusena kohtu küsimusele selgitas süüdistatav, et kui ta tellis endale posti, märkis ta elukoha aadressina tellimusel Rõika 20B. Postkast, millises ta aga abivahendiga – pulgaga – õngitses ei kuulunud talle ega kandud märget B, vaid oli naabritele kuuluv (K II lk 84). Postkastide asetuse joonistas kohtus skeemile ka kannatanu M. M ning kannatanud B. R ja M. R kinnitasid selle õigust (K I lk 165), samuti tutvus joonisega I.A ise (K I lk 94) ega ei ole seda vaidlustanud. Seega ei ole postkastide kuuluvuses ega asetuses vastuolusid. . Kohus vaatas kohtuistungil vahetult üle videosalvestised (asitõendi vaatlusprotokoll K I lk 174-192), millistest nähtuvalt süüdistatav süüdistuses fikseeritud kuupäevadel läheneb postkastidele, millistest üks on naabritele kuuluv ja teine talle kuuluv. Esmalt võtab ta oma posti välja ning ühel juhul ulatab selle ka oma tütrele äraviimiseks, seejärel võtab oma postkastist puukepi ja selle abil võtab naabritele kuuluvast postkastist mingeid esemeid ning videolindilt on näha ka seda, et ta asetab midagi põue ja ka ühel juhul jope alla. Tema selline tegevus on jälgitav videolindilt. Süüdistatava ütlused selle kohta, et ta lootis leida enda posti naabrite postkastist, on vastuolus videosalvestisest nähtuvaga – nimelt, 18.02.2011, vahetult enne võõras postkastis urgitsemist kohtas süüdistatav postkastide juures postiljoni, samuti MMi, seega oleks tal olnud võimalus küsida 18.02.2011 postiljonilt posti kohta küsimusi, juhul, kui need esinesid või ka naabrilt, paludes näiteks avalda nende postkast. Seega on ilmselge, et I.A tegutses teise eesmärgiga- eesmärgiga varjata oma tegevust (filmilindilt nähtub ka eelnev ümbrise jälgimine) ja sooviga hõivata võõrast postkastist posti ning seda ta ka hõivas. Lisaks kohtus vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollile ja fototabelitele ja videosalvestisele (K I lk 166-167, 174-192) on süüdistatava süü tõendamist leidnud ka kannatanu M. M ütlustega selle kohta, et aia peal asub kaks postkasti ja M , Randlepa ja R postkastil on märge A ja C ning I.A postkastil on märge B. Pidevalt kadus post ning kuna naabrid asusid kahtlustama I.A, siis paigaldati B. R korterisse kaamera, milline salvestas liikumise peale tegevust postkastide juures 18.01 kuni 03.02.2011 ja lindile jäi I.A poolt 6 toimepandud vargust. Kuna kannatanu M. M kahtlustas vargust, tegi ta kontrollsaadetise ning saatis endale ühe Windows XP plaadi, milline samuti antud ajavahemikus kadus. Samuti on süüdistatava süü tõendamist leidnud kannatanu B. R ütlustega selle kohta, et aia küljes olid kaks eraldi postkasti. 20A ja C on ühispostkast ja 20B kulub I.A-le. Post jäi pidevalt kadunuks ning kaasomanikud kahtlustasid I.A ja seetõttu M. M paigaldas B. R korterisse kaamera, kust nähtus I.A poolt posti omastamine. Samuti on süüdistatava süü leidnud tõendamist kannatanu M. Randlepa ütlustega selle kohta, et ka tema post jäi sageli kadunuks ning MM paigaldas kaamera vaatega postkastide poole ja selle abil avastati, et posti hõivab I.A . Kannatanul kadus ka üks tellitud muusikaplaat. Samuti on süüdistatava süü tõendamist leidnud Eesti Posti kinnitusega (K I lk 168) ning kohtus MMi koostatud joonisega (K I lk 165), milline näitab postkastide asukohta, millise joonise õigsust kinnitavad ka tunnistajad R ja R ja ka I.A, milline joonis riimub videolindilt nähtuvaga: süüdistatava tegevus mõlema postkasti juures, samuti arvega M. M poolt Windows XP soetamisest (K I lk 155). Samuti on süüdistatava süü leidnud tõendamist 12 eelnimetatud asitõendi vaatlusprotokolliga, fotodega, samuti kohtus vahetult üle vaadatud videosalvestisega, millist kohus eelnevalt käsitles. Kohus leiab, et antud videosalvestis on tõendina käsitletav, kuna tulenevalt teatisest (K I lk 170) on kannatanu selle edastanud politseisse ning kohtul puudub kahtlus selles, et videosalvestisel fikseeritud isik on I.A (I.A pole seda ka eitanud). Samuti on antud tõend korrektselt vormistatud, koostatud on ka asitõendi vaatlusprotokoll, millises on vaadeldud antud CD-plaati (K I lk 174-186). Ka selgitas kannatanu M. M , et kaamera, milline selle salvestas aktiveerus liikumise esinemisel. Süüdistatava süü on tõendmaist leidnud ja tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Süüdistatav tegutses otsese tahtlusega, kuna tahtlikult hõivas võõrast postkastist temale mittekuuluvaid esemeid, teades, et postkast, millisest neid hõivas ega ka seal asunud post ei kuulunud talle. 4. Süüdistuses 03.02.2011.a. BR suhtes toime pandud kuriteos
120 järgi Ka antud süüdistuses ei saa pidada süüdistatava ütlusi usaldusväärseks ega neid tõendina arvestada kui mitteusaldusväärseid. Kohtus esinesid süüdistatava enda ütlustes vastuolud, samuti esinesid vastuolud teiste, omavahel riimuvate tõenditega. Prokurör taotles vastuolude tõttu kohtus avaldada süüdistatava poolt kohtueelsel uurimise toimikust lk 139 ülevalt
121 järgi Süüdistatav end antud kuriteos süüdi ei tunnistanud, kuid kohtus ta selgitas, et talle ei meeldinud, et M. M tegeles tema kinnistul tema filmimisega ja kui MM seisis tema ees ja hoidis kahe käega kaamerat, siis vehkis ta tema suunas jalaga ning mõistis seejuures , et on oht M pihta saada. Tema vehkimise tagajärjel kukkus fotoaparaat maha (K II lk 70). Vastusena kohtule selgitas ta, et ta möönis, et MM võib saada tema vehkimise tagajärjel pihta (K II lk 84). Seega, kuigi süüdistatav end süüdi ei tunnista, nähtub süüdistatava poolt kohtule antud vastusest, et ta tegutses kaudse tahtlusega – vehkides jalaga MMi suunas, teades, et kannatanu hoidis kahe käega, seega kõvasti kaamerast kinni, möönis, et ta võib jalaga tabada ka M kätt, seega möönis ta M vigastamist või valu tekitamist talle, kuna jalaga löök seda ilmselgelt tekitab. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud peale süüdistatava eelrefereeritud ütluste ka MMi ütlustega selle kohta, et ta tõesti hoidis kahe käega kaamerast ja kinni, süüdistatava jalalöök tabas ta kätt ja ta tundis valu. Samuti tunnistaja MM ütlustega selle kohta, et ta nägi, kuidas I.A lõi jalaga vastu MM kätt, mille tagajärjel fotoaparaat lendas maha ja purunes (K II lk 5). Kohus ei pea usaldusväärseks ja ei arvesta tõendina tunnistaja TT ütlusi. TT näol on tegemist süüdistatava tütrega – seega on põhjus ebaobjektiivsuseks (soov õigustada isa tegevust). Tunnistaja TT ütluste käigus avaldas pidevalt isiklikke arvamusi ja seisukohti, mis kajastasid tema poolehoidu isale. Tema väide „ , et ta tahtis isale kallale tulla siis…“ (K II lk 24), „Ei, täpselt nagu läks vastu digikat.. et nagu mitte vastu kätt..“ (K II lk 24). 14 Eelnimetatud tunnistaja ütlused on vastuolus kannatanu MM ja tunnistaja MM i ütlustega. Ka ei ole tunnistaja ütlused usaldusväärsed põhjusel, et tal esines nn. valikuline mälu. Nii vastates kohtu küsimustele väitis ta, et ta mäletab sündmust lünkadena (K II lk 32 lõpus) ning kõike eelnevat arvestades kohus ei pea tunnistaja ütlusi usaldusväärseks ja neid tõendina ei arvesta. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et süüdistatava puhul oli tegemist hädakaitselise tegevusega. Kohtus on tõendamist leidnud, MM tegeles filmimisega, milline oli ilmselgelt õigustatud tegevus, kuna ta viibis iseenda kinnistul ning soovis muuhulgas jäädvustada oma tehtud elektritöid. Ta ei rünnanud mingilgi moel I.A. Seega puudus I.A vajadus kannatanu füüsiliseks ründamiseks. Kohtus nähtus nii süüdistatava kui ka teiste isikute ütlusest üks ühine asjaolu- tüli tekkis elektrikaabli paigaldamisest antud kaasomandis olevale hoonele ning kuna M. M kohtus kinnitas vastusena kohtule, et seda oleks saanud paigutada ka I.A eluruumi ukse kohalt mööda minemata, seega teda ärritamata ning selle võimalikkust kinnitab ka asjaolu, et M. M väitel see kaabel nüüdseks nii ka paigaldatud on (K II lk.83), siis oli kannatanu käitumine mõneti provotseeriv, kuid see ei ole mitte õigusvastasust välistav asjaolu I.A jaoks, vaid seda saab arvestada karistuse mõistmisel. Süüdistatava süü käesolevas tõendamist leidnud kannatanu MM ja tunnistaja MM ütlustega ning süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Isik tegutses kaudse tahtlusega, ta möönis isikule valu tekitamist või tema tervise kahjustamist lüües jalaga kaamera suunas, millist isik kahe käega tugevalt kinni hoidis. Süüdistatav ise kohtus kinnitas, antud tervisekahjustamise võimalikkuse möönmist (K II lk 84). 6. Süüdistuses 14.02.2012.a. JM kvalifitseeritavas kuriteos suhtes toime pandud
ja 121 järgi Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et ta end selles kuriteos end süüdi ei tunnista, et tal ei ole mingit füüsilist kontakti JM a olnud, samuti väidab I.A , et selliseid ähvardusi nagu märgitakse süüdistuses, ei ole ta J. M öelnud. Kohus ei pea süüdistatava ütlusi usaldusväärseks ja ei arvesta neid tõendina, kuna need on vastuolus teiste omavahel riimuvate tõenditega. Kannatanu JMi ütlustest nähtub, et poeg MM kutsus teda appi talle kaasomandi õiguse alusel kuulunud kinnistule elektritöid tegema ning ta seisis trepi juures, kui sellele lähenes I.A, kes hakkas pahandama, miks võõras inimene seisab tema maa peal. J. M lootis esialgselt konflikti vältida, ütles, et on töömees ja parandab kaablit. Seejärel I.A ütles: „Kas tahad ka kruvikeeraja näkku saada ja kirvega tapetud nagu Mati!“ ning enne kui kannatanu jõudis reageerida, lõi I.A parema jalaga tema suunas, kannatanu tõstis käe kaitseks üles, löök tabas ta vasakut kätt, ta tundis valu ja käsi paistetas hiljem üles (K I lk 129, 131). Kannatanu ütlused on kooskõlas ka kannatanu MM ütlustega, kes nägi, kuidas I.A lõi vastu ta isa kätt jalaga (K I lk 80) ning ka kuulis ta, kuidas I.A ähvardas kruvikeerajaga lüüa ja ütles, et läheb kirvest tooma. Samuti nägi ta, et isa käsi läks löömise tagajärjel paiste ja punetas. Samuti kinnitavad antud ütlusi tunnistaja MM ütlused selle kohta, et ta nägi, kuidas I.A ründas ta isa, lüües jalaga vastu kätt ning ka kuulis ta pealt, kuidas I.A ütles tema isale, et ta lööb teda kruvikeerajaga näkku nagu M ja läheb toob toast kirve ja lööb ta maha (K II lk 7). Kohus möönab, et kannatanu MM, MM ja JM on sugulussuhetes, kuid see asjaolu ei anna automaatselt alust pidada nende ütlusi mitteusaldusväärseks. 15 Tõendite hindamisel ja isikute ütluste usaldusväärsuse kaalumisel tuleb arvestada varasemalt esinenud ja tõendamist leidnud süüdistava käitumismustrit. Eelnevalt on tõendamist leidnud, et I.A-le oli omaseks käitumismustriks naabrite füüsiline ründamine ja ähvardamine. Ka antud episoodis tema tegevus ning isikute väljakujunenud tegevusmuster on tervikpildi saamiseks tõendite hindamisel samuti oluline (RK 3-1-1-32-05; 3-1-1-87-09; 3-1-1-8-10). Varasemalt on tõendamist leidnud, et süüdistatavale on omane agressiivsus, ähvardused ja vägivald. Tulenevalt kohtus avaldatud väljavõttele (KII t.l.103-109) oli I.A-le iseloomulik pidev konfliktsituatsioon naabritega, sõltumata kohast, kus ta elas. Kuna kannatanu J. M oli kursis eelneva I.A poolt toime pandud vägivallaga (MMi näkku löömine näpitstangidega), oli tal alust karta ähvarduste täideviimist. Kannatanu väitis, et pidas ähvardust reaalseks. Kõik varasemalt välismaailmas avaldunud asjaolud andsid kannatanule põhjuse pidada seda ähvardust reaalseks. Kannatanu ise lootis konflikti vältida, väites algselt I.A-le, et ta on vaid töömees, kui I.A agressiivust ilmutas ja väitis, et kannatanu ei tohi antud maal viibida, selgitas ta, et oma ütluste kohaselt, et ta on M. M isa (K I lk.131). Asjaolu, et süüdistatav teadis ka ise, et kannatanu J. M on kursis tema varasema tegevusega M. M suhtes, tuleneb süüdistatav enda ähvarduse keelelisest sisust – ta seostas ähvardust M. M varem juhtunuga. Süüdistatav tegutses ähvardamisel otsese tahtlusega. I.A pidi võimalikuks pidama, et isik võib võtta ähvardust reaalsena, kuna ta teadis, et isik on M. M isa, seega isiku isa, keda ta on varem rünnanud, ka viitas ta oma ähvarduses iseenda varasematele tegudele M. M suhtes, seega mõistis, et J. M on neist teadlik.
järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisel tegutses ta kaudse tahtlusega, isiku löömisel jalaga vastu kätt pidi ta möönma valu või tervisekahjustuse tekitamise võimalikkust. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang ja tema süü on
Ka tulenevalt ambulatoorsest kohtupsühhiaatrilise ekspertiisaktist nr.461 ei ole I.A nõrgamõistuslik ega põe vaimuhaigust, ta oli antud kuritegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima ning tegutses süüdivusseisundis (K II lk 197-202). Kaitsja leidis ,et antud akti esitamine kohtus prokuröri poolt ei ole põhistatud. Kohus leidis, et antud ekspertiisiakt on süüdistatava tegevusele hinnangu andmiseks vajalik, kuna I.A tegude iseloomu ja tema kummalise agressiivsuse esinemise sagedus andis vajaduse kontrollida tema vaimset seisundit, otsustamaks süüdivusküsimuse. IV KARISTUS Kohus viitab, et karistamise aluseks isiku süü, mitte aga pelgalt kohtu poolt tuvastatud asjaolude kogum. Kooskõlas
4. peatükist ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest 16 materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-09 p 6.5, 6.6, 3-1-1-91-07)). seisukohad selles osas on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, alajaotuses: Poolte seisukohad. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid
56 mõistes kohus ei tuvastanud. Süüdistatav ei avaldanud kahetsust mitte ühegi toimepandud kuriteo puhul. Kohus selgitab, et seadusandja
lg 2 p 9, § 120 ja § 121 puhul on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RK 3-1-1-24-07). Prokurör esitas kohtus teatised isiku tulude osas (K II lk 111-114), millistest nähtuvalt I.A puudus aastatel 2009, 2010 ja 2011 tulu. Süüdistav ise väitis kohtus, et ta omab sissetulekuid, kuid ei kohtueelse uurimise ajal ega ka kohtus ta antud väidet tõenditega ei kinnitanud. Seetõttu on ka hämmastav kaitsja märkus antud karistusliigi kohaldamise palvega juhul, kui kohus leiab isiku süü tõendatud olema. Rahaline karistus ei kanna karistuse eesmärke isiku puhul, kel puudub sissetulek. Kohus peab aga vajalikuks rõhutada, et Süüdistatav on toime pannud II astme kuriteod, seejuures nii kaudse kui ka ostese tahtlusega. On oluline arvestada ka süüdistatava isikut, hinnates tema puhul karistuse eripreventiivseid eesmärke. Kohus juba märkis, et süüdistatavat iseloomustab läbivalt eitav suhtumine õiguskorda ja oma tegevusele õige hinnangu mitteandmine, eneseõigustamine. Kohus eelnevalt selgitas enda karistusliiki puudutava seisukoha süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja
mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RK 3-11-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Süüdistatavale
järgi inkrimineeritavas kuriteos on seadusandja määratlenud keskmise karistusena 1,5 aastat vangistust. Prokurör taotles mõista isikule karistusena 1- 17 aastast vangistust. Seejuures ei kõlanud prokuröri kõnes põhjuseid, millisega prokurör põhistab keskmisest sanktsioonimäärast madalama karistuse mõistmist. Kuna süüdistuses
järgi ühes episoodis kuulub I.A õigeksmõistmisele, siis vähenes antud süüdistuses tema süüdistusmaht, ta on toime pannud antud kuriteod kahe isiku suhtes ning kaudse tahtlusega. Kohus arvestab, et märkimisväärset kahju I.A ei tekitanud ning ühe episoodi osas (M. M jalaga löömine) faktiliselt möönis oma süüd, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada sanktsiooni keskmisest määrast madalamat karistusmäära: 1 aasta ja 2-kuulist vangistust. Süüdistuses
lg 2 p 9 järgi on seadusandja sanktsiooni keskmise karistusmäärana märkinud 2,5-aastase vangistuse. Prokurör taotles vangistust 6 kuud. Kuna antud vargustega ei tekitatud märkimisväärset kahju kannatanutele, varem enne käesolevat kriminaalasja ei ole I.A vargusi toime pannud, peab kohus võimalikuks kohaldada miinimumilähedast, 3-kuulist vangistust. Kohus antud karistuse määramisel arvestab ka asjaolu, et kannatanu M. M ise lähetas endale teadlikult postiga Windows XP plaadi, et kontrollida oma versiooni posti varastamisest I.A poolt, seega ta möönis antud plaadi võimalikku hõivamist. Süüdistuses
järgi on seadusandja sanktsiooni keskmise karistusmäärana märkinud 6-kuulise vangistuse. Prokurör taotles vangistust 4 kuud, põhjendamata asjaolu, miks kohaldada karistust alla santsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et antud juhul puudub põhjus sanktsiooni keskmisest määrast madalama karistusmäära kohaldamiseks ja kohus peab põhistatuks 6-kuulist vangistust. I.A pani kuriteod toime otsese tahtlusega ja kahe isiku suhtes. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka (RK 3-1-1-99-06 p.15.1, 3-1-1-40-04). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu ja Prokurör taotles isikule 2-kuulise šokivangistuse kohaldamist põhistades seda vaid asjaoluga, et selline on kohtupraktika ning ülejäänud karistuse kohaldamist tingimuslikult. Kohus leiab, et antud põhistus ei ole piisav. (RKK 3-1-1-40-04). Antud juhul esinevad põhistused I.A osas karistusest täielikuks tingimuslikuks vabastamiseks, kuna selline otsustus vastab antud eelnimetatud karistuse mõistmise põhimõtetele. Oluline on karistuse läbi hoida ära tema poolt kuritegude toimepanemise jätkamine, saavutada isiku poolt enese väärtushinnangute muutmine ja avaldada piisav hukkamõist antud kuritegude toimpanemise eest. (RKK 3-1-1-40-04). I.A oma sõnade kohaselt on kõrgharidusega, ka hetkel omandab teist kõrgharidust. Varem on isik kohtulikult karistamata. Kõik I.A kuriteod on seotud probleemidega, millised ilmnesid kinnistu kaaskasutusest tulenevalt naabritega. Tingimusliku karistuse 18 kohaldamise juures algab katseaeg kohtuotsuse kuulutamisest ning süüdistatav mõistab, et tema poolt kuritegevuse jätkamisele järgneb antud karistuse reaalne ärakandmine. Seega leiab kohus, et vangistust on võimalik jätta täies ulatuses reaalselt kandmisele pööramata, kohaldades tingimuslikku vangistust. Katseaja pikkust määrates on kohus seisukohal, et isiku õiguskuulekuse ning karistuse preventiivsete eesmärkide saavutamine on tagatav ka
lg 3 alusel kohaldatava katseaja minimaalses määras ning kohus määrab katseaja pikkuseks 3 aastat, mille alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, on karistuse kandmiselt vabastamise küsimuse otsustamisel prevalveeruvateks isikuandmed, tuvastatud asjaolude kogum (RKK 3-1-1-40-04 p 8) Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et karistuse kandmise osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes šokivangistus (RKK 3-1-1-99-06). Vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes (RKK 3-1-1-21-05 p 5). Kohus leiab, et süüdistatavale on piisavaks hoiatuseks ka tingimuslik vangistus, kuna isik on varasemalt kohtulikult karistamata ning ta mõistab, mis järgneks tema poolt kuritegude toimepanemise jätkumisele. V TSIVIILHAGID Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu MR esitanud tsiviilhagi summas 9,61 eurot. Kohtuistungil kannatanu selgitas, et loobub tsiviilhagist, kuna see on tema sõnul tervikpilti vaadates väike kahju ning materiaalne kahju ei ole talle oluline (K II tl 141). Kohus asub seisukohale, et kuna kannatanu M. R on kohtus selgelt väljendanud oma tahet selle osas, et ei soovi tsiviilhagi hüvitamist, tuleb kannatanu tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kannatanu BR on esitanud tsiviilhagi summas 62,48 eurot, see koosneb varastatud õuevalgusti maksumusest (55 eurot) ning varastatud postisaadetiste maksumusest 7,48 eurot. Kohtuistungil uuritud tõenditega leidis tuvastamist, et kriminaalmenetlus õuevalgusti varguse osas on lõpetatud. Nimelt, Põhja prefektuuri 06.09.2011.a. määrusega on kriminaalmenetlus õuevalgusti osas lõpetatud seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega (K II tl 115-117). Kuivõrd tuvastamist on leidnud, et antud valgusti vargus süüdistuses ei kajastu, selle osas kriminaalmenetluse alused puuduvad, ei ole seega kohtul võimalik hagi selles osas kriminaalmenetluse raames lahendada ning see tuleb jätta õuevalgusti varguse osas läbi vaatamata. Kohus leiab, et kannatanu B. R tsiviilhagi varastatud postisaadetiste osas on tõendatud. Kohus on seisukohal, et eelpool analüüsitud tõenditega leidis kohtus tõendamist, et I.A varastas oma naabritele saabunud postisaadetisi (kohtuotsuse alajotis III, p 3). Kohus leiab, et antud juhul on eelpool käsitletuga tõendamist leidnud ka kannatanu B. R le saadetud postisaadetiste (ajakirja „Kroonika“ 3 numbri, maksumusega 1 euro/tk; ajakirja „Diivan“ 2011 numbri maksumusega 2,24 eurot ning ajakirja „Anne&Stiil numbri maksumusega 2,24 eurot) vargus I.A poolt ning süüdistatavalt tuleb seetõttu välja mõista B. R kasuks 7,48 eurot. Kannatanu M. M on esitanud käesolevas kriminaalasjas kolm tsiviilhagi. Esimene tsiviilhagi on esitatud M. M poolt seoses tema jope lõhkumisega 17.10.2010.a. kuriteoepisoodiga seonduvalt, summas 800 krooni (s.o 51,13 eurot). Kohus märgib, et I.A süü antud kuriteoepisoodis leidis kohtus täielikult tõendamist (vt kohtu järeldused, p 1). Kohtus avaldatud ja uuritud isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et vaadeldud on M. M seljas olnud jopet, see on verega määrdunud ja see on mitmest kohast rebenenud (K I tl 143, 145-146). 19 Kuivõrd kohtus leidis tuvastamist see, et 17.10.2010.a. I.A ründas kannatanut, kannatanu vigastused on fikseeritud samal päeval koostatud isiku läbivaatuse protokollis, millest nähtuvad ka jope vigastused, on ilmne, et antud jope kahjustamine toimus just I.A poolt M. M löömise ja tekkinud rüseluse tagajärjel. Nimetatud põhjusel peab kohus antud tsiviilhagi täies ulatuses põhjendatuks, ka hindab kohus eluliselt usutavaks tsiviilhagis toodud jope väärtust (51,13 eurot). Teise tsiviilhagi on M. M esitanud seoses Windows XP CD vargusega, summas 156,58 eurot. Kohus leiab, et antud tsiviilhagi varastatud postisaadetistena saadetud Windows XP CD on tõendatud. Eelpool analüüsitud tõenditega leidis kohtus tõendamist, et I.A varastas oma naabritele saabunud postisaadetisi (kohtu järeldused, p 3). Kohus leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud ka kannatanu M. M ’ile postisaadetisena saabunud Windows XP CD vargus I.A poolt. Kohtu hinnangul on tsiviilhagi täies ulatuses põhjendatud, hagi summa vastab varastatud eseme väärtusele, selle väärtus (käibemaksuta) nähtub ka kohtus avaldatud ja uuritud arvest, mis kajastab antud eset (K I tl 155). Kolmanda tsiviilhagi esitas kriminaalasjas M. M seoses 10.02.2012.a kuriteoepisoodiga, fotoaparaadi (väärtusega 255 eurot) lõhkumise ning samuti lõhutud elektrikaabli (väärtusega 89 eurot) osas, summas 344 eurot. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata lõhutud elektrikaabli osas. Kohtuistungil on selgunud, et antud elektrikaabli lõhkumise osas algatati väärteomenetlus, samuti ei seondu kaabli lõhkumine ühegi käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistusega. Kohus ei pea antud tsiviilhagi põhjendatuks lõhutud fotoaparaadi osas. Kohtule esitatud tõendite hulgas puudub antud eseme vaatalusprotokoll, seda ei ole lisatud asitõendina kriminaalasja materjalidele, seda ei ole ka vahetult kohtus vaadeldud. Seega on täielikult nõuetekohaselt fikseerimata antud asitõendi vaatlus ja fotoaparaadi kahjustused. Kohus korduvalt kohtuistungi ajal selgitas kannatanule, et ta omab võimalust antud tsiviilhagi tõendada, kuid seda ta ei soovinud. Eeltoodut arvesse võttes tuleb jätta antud tsiviilhagi lõhutud fotoaparaadi osas rahuldamata. MM’i kasuks kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele Windows XP CD ja lõhutud jope osas esitatud tsiviilhagid, mõistes MM’i kasuks välja 207,71 eurot. VI MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID Menetluskulud Vastavalt
Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu, koopiakulud ja riigi õigusabi korras kaitsjale hüvitatud kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude vähendamise ning osalise riigi kanda jätmise. KrMS § 179 lg 1, 3 lähtudes, tuleb I.A-lt välja mõista sundraha, mis kaasneb II astme kuriteos süüdimõistmisega, s.o 1,5-kordes palga alammääras, summas 435 eurot. Lisaks tuleb KrMS § 175, § 180 lähtudes I.A ’ilt välja mõista: ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu summas 447,38 eurot, koopiakulud summas 0,45 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 172,62 eurot. Kuivõrd kohus tunnistab I.A süüdi, ei kuulu rahuldamisele I.A kaitsja taotlus kaitsjatasude hüvitamiseks ning see kulu jääb süüdistatava kanda. Asitõendid 20 Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks: 3 CD-plaati video- ja helisalvestisega, M. M ’i jope ning kirves. Kriminaalasja toimikus olev CD-plaadid on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja juurde. Asitõendiks olev lõhutud M. M jope (tagastatud M. M ) tuleb üle anda I.A-le pärast tema poolt M. M kasuks väljamõistetud tsiviilhagi täielikku hüvitamist. Seda arvestades asjaolu, et kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjustatud isik sarnasse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud, antud juhul on hagi on välja mõistetud kogu jope väärtuse ulatuses ning põhjendatud ei ole jätta täies ulatuses hüvitatud lõhutud eset kannatanule. I.A-le kuuluv kirves tuleb tagastada I.A ’ile kohtuotsuse jõustumisel, kuivõrd antud kirves omab puutumust konkreetse kuriteoepisoodiga, millises I.A süü tõendamist ei leidnud. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts Kohtunik 21
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.