Obsah (14)

§ 67§ 423§ 663§ 657§ 662§ 238§ 66§ 654§ 68§ 235§ 422§ 150§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-17097 Kohtuasi X

) § 67 lg 1 tähenduses mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks, mistõttu jättis maakohus taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Hageja on küll selgitanud, et tal oli väga halb tervislik seisund, mille tõttu ta ei saanud tähtaega järgida, kuid hageja ei ole tõendanud, millise haigestumisega oli tegemist. Igasugust haigestumist ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks. 2 Maakohtu hinnangul on TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaeg menetlustähtaeg. Sellele viitab otsesõnu TLS § 105 lg 2, mis annab menetlusosalisele võimaluse taotleda

§ 67lg 1 alusel tähtaja ennistamist.

Vaidlust ei ole selles, et hageja sai ülesütlemise avalduse kätte

1. juulil 2021 ja oleks pidanud TLS § 105 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjonile esitama avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul. Vaidlust ei ole, et hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse
2. augustil 2021, s.o pärast tähtaja möödumist. Kuna kohus ei rahuldanud hageja tähtaja ennistamise taotlust, jättis maakohus hagi

§ 423lg 3 ja § 66 alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik 5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja palub määruskaebuse rahuldamisel tagastada selle esitamisel tasutud riigilõiv. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud vääralt kohaldamata

§ 67

. Hageja põhjendas seaduses ettenähtud tähtaja möödalaskmist asjaoluga, et ta oli haige. Maakohus on tähtaja ennistamata jätmisel pannud hagejale ebamõistliku tõendamiskoormuse enda tervisliku seisundi osas. Hageja kirjeldas enda enesetunnet. Hagejalt ei saa mõistlikult oodata seda, et ta saaks tõendada enda enesetunnet, kui see puudutab hageja vaimset olukorda. Asjaolu, et hagejale väljastati üle 40 päeva kestev töövõimetusleht tõendas, et hagejal olid tõsised terviseprobleemid. Hagejal on kaasuvad haigused hüpertooniatõbi ja unehäired. Hüpertooniatõve puhul stressiolukord süvendab insuldi või infarkti teket. Hagejal tuli kõigepealt ravimitega enda närvivapustus kontrolli alla saada ning alles tervise paranemisel sai ta enda õiguste kaitseks toiminguid teha ilma enda elu ohtu seadmata. Asjaolu, et avalduse TVK-le koostas avaldaja lepinguline esindaja, mitte tema ise, ilmestab, et ta ei olnud iseseisvalt võimeline toiminguid tegema. Kui maakohus pidas hageja esitatud töövõimetuslehte ja põhistusi ebapiisavaks, oleks kohus pidanud tegema ettepanku täiendavate tõendite esitamiseks. 6. Kostja palub määruskaebuse jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. 7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

1. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused. 9.
2. Hageja esitas koos määruskaebusega
3. jaanuaril 2021 väljastatud epikriisi.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

§ 238

lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja määruskaebusega esitatud tõend asjakohane, kuna

1. jaanuari 2021 epikriisiga ei saa hageja tõendada
2. juulil 2021 ja
3. augustil 2021 väljastatud haiguslehe andmise põhjuseid. Ringkonnakohus ei võta tõendit asja materjalide juurde. Kuivõrd dokument, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada. 3 9.
4. Hageja esitas
5. jaanuaril 2023 ambulatoorse epikriisi, mis kajastab muuhulgas hageja haiguse kirjeldust perioodil
6. juulist kuni
7. augustini
8. Ringkonnakohus võtab tõendi asja materjalide juurde, kuna sellel on asjas tähtsust (

§ 238lg 1).

9.

1. Hageja esitas
2. jaanuaril 2023 taotluse tõendi kogumiseks. Hageja palus ringkonnakohtul kohustada hageja perearsti esitama kohtule tõend hageja tervisliku seisundi kohta perioodil
3. juulist kuni
4. augustini
5. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse

§ 238lg 1 p 2 alusel rahuldamata, kuna hageja esitas juba 9.

jaanuaril 2023 epikriisi, mis kajastab hageja tervislikku seisundit vastavalt perioodil. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täiendava tõendi väljanõudmine hageja perearstilt vajalik, kuna hageja soovitud andmed nähtuvad vastuvõetud tõendilt. 10.

§ 423

lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata peale sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 nimetatud alustel ka muul seaduses nimetatud juhul.

§ 66

sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Maakohus jättis õigesti hagi läbi vaatamata, kuna TLS § 105 lg-s 1 sätestatud avalduse esitamise tähtaeg on möödunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Töölepingu ülesütlemise tühisusele tuginemist sätestava TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja esitas avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pärast selle tähtaja möödumist. Hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte
2. juulil 2021 ja avalduse TVK-le esitas hageja
3. augustil
4. Hageja taotles
5. augustil 2021 TVK-le esitatud avalduses ja
6. novembri 2021 hagiavalduses tähtaja ennistamist. TLS § 105 lg 2 järgi on ülesütlemine juhul, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. 11.
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hageja taotluse menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata.

§ 67

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

§ 68

lg 1 teise lause kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Seega peab kohus avalduse lahendamisel hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud (

§ 235) mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida.

Riigikohus on leidnud, et tähtaja ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muu hulgas kõne alla ka

§ 422

lg-s 1 sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav. Mõjuva põhjuse olemasolu hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu

1. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1148-06, p 11). 11.
2. Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, kui leidis, et hageja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse esinemist. Maakohus hindas hageja hagiavaldusega esitatud haiguslehti ja leidis, et nendelt ei nähtu, et hagejal oleks olnud tema väidetud terviseseisund, s.o 4 närvivapustus, paanikahood ja väga halb tervislik seisund. Hageja esitatud haiguslehtedelt nähtub üksnes haigestumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et igasugust haigestumise ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, mis takistaks avalduse TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul esitamist. 11.
3. Ringkonnakohus määras
4. jaanuari 2023 kirjaga hagejale tähtaja tõendi esitamiseks, millest nähtuks, et tema haigus takistas tähtaja järgimist, kuna maakohtu menetluses esitatud haiguslehtedelt ei selgu nende väljastamise põhjus. Hageja esitas
5. jaanuaril 2023 ambulatoorse epikriisi, mille kohaselt oli hagejal
6. juulil 2021 tugev seljavalu, kaotas teadvuse kaks korda ja vajas haiguslehte;
7. juulil 2021 tundis hageja end halvasti, tal püsis valu nimme piirkonnas, valu kiirgus jalga vasakule poole – reie, sääre külgpinnale, liikumine raskendatud;
8. augustil 2021 hageja tundis end halvasti, püsis valu nimme piirkonnas, kiirgus jalga vasakule poole, töövõimetuslehte pikendati;
9. augustil 2021 oli hagejal valu lihastes, liigestes, periooditi valu rinnaku taga, alanenud meeleolu, tihti nuttis, arvatavasti ärevus depressiooniga, ordineeritud tabl. Valdoxani 25mg - 1 tabl. päevas;
10. augustil 2021 hageja tundis end halvasti, esinesid depressiooni tunnused, väga alanenud meeleolu, paanikad, magas halvasti, pidev valu mao piirkonnas, kõrvetised. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja väited temal esinenud haiguse ja selle mõju kohta tähtaja järgimisele on menetluses olnud osaliselt vastuolulised. Hageja esitas nii hagiavalduses kui ka määruskaebuses väited, et tal oli peale töölepingu erakorralist ülesütlemist väga halb enesetunne, närvivapustus, uneprobleemid, närvilisus ja paanikahood. Alles
11. jaanuaril 2023 esitas hageja väited, et tal olid perioodil
12. juulist kuni
13. augustini 2021 seljavalud, mis takistasid tal kodust väljapoole liikumist, ja tal diagnoositi ärevus depressiooniga. Hageja
14. jaanuaril 2023 esitatud ambulatoorsest epikriisisit nähtub, et hageja perearst kahtlustas hagejal ärevust depressiooniga alles
15. augustil 2021 ning alates
16. juulist 2021 oli hageja perearsti poole pöördumise põhjuseks eelkõige seljavalu ja halb enesetunne. Eeltoodu ei ühti hageja hagiavalduses esitatu ja määruskaebuse väidetega. Samuti ei saa kolleegiumi hinnangul seljavalust ja liikumise piiratusest järeldada, et hagejal ei oleks olnud võimalik tähtaegselt kontakteeruda lepingulise esindajaga, kelle ülesandeks oleks hageja saanud teha avalduse esitamise TVK-le. Lisaks on hageja esile toonud, et avalduse esitas tema nimel lepinguline esindaja hageja haiguslehe viimasel päeval, s.o
17. augustil
18. Kostja juhtis vastuseks hageja
19. jaanuaril 2023 tõendina esitatud epikriisile tähelepanu, et sellest nähtavalt kestis hageja haigusleht kuni
20. oktoobrini
21. Järelikult ei saa pelgalt haiguslehe väljastamine tõendada hageja väidet, et ta ei saanud haigestumise tõttu tähtaega järgida, kuivõrd ta oli suuteline õigusabi otsima ka haiguslehe kehtivuse ajal. Hageja viited kroonilistele haigustele ei ole piisavad põhistamaks, et ka
22. juulist kuni
23. augustini 2021 oli hageja võimetu tähtaega järgima nendest haigustest tulenevalt. Arvestades, et hageja väited temal esinenud haigussümptomite kohta on menetluses muutunud ja et hageja vaimse tervise probleemid on fikseeritud alles alates
24. augustist 2021 ning hageja esitas esindaja vahendusel avalduse TVK-le haiguslehe kehtivuse ajal, ei ole hageja põhistanud, s.o teinud kohtule veenvalt usutavaks, et tal oli mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks. 11.
25. Asjakohatu on hageja määruskaebemenetluses esitatud väide, et töölepingu ülesütlemise avaldusel ei olnud märgitud selle vaidlustamise tähtaega. Töölepingu seadusest ei tulene nõuet, et ülesütlemise avalduses peab olema märgitud ka selle vaidlustamise kord.
26. Kuna maakohus jättis õigesti tähtaja ennistamata, on hagi jäetud põhjendatult läbi vaatamata

§-de 423 lg 3 ja § 66 alusel. Määruskaebus jääb seetõttu rahuldamata ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu

§ 150lg 1 p 5 alusel tagastamisele.

5 13. Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab muutmata menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse, ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada (

§ 68lg 4 teine lause).

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja ei esitanud ringkonnakohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja, mistõttu puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. 15. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 6