KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-3694 Kohtu

) § 353 lg 1 järgi. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Pärnu Maakohus lõpetas
2. jaanuari
3. a määrusega (vaidlustatud määrus)

§ 428lg 1 p 5 alusel menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Lisaks jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse lugeda menetlus

§ 353lg 1 alusel peatunuks kuni kostja üldõigusjärglase poolt menetlusse astumiseni.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja kui advokaadi poolt kutsetegevuse raames hagejale õigusteenuse osutamisel väidetavalt tekitatud kahju puhul vaieldav õigussuhe olemuslikult seotud advokaadi kui konkreetsete kutseoskustega käsundisaaja isikuga ega võimalda õigusjärglust. Õigusteenus oma olemuselt on käsundusleping ning õiguskirjanduses on leitud, et

§ 428

lg 1 p 5 tähenduses isikuga lahutamatult seotud võib olla ka osa käsunduslepingust tulenevaid käsundisaaja õigusi ja kohustusi. Advokaadi varaline vastutus on reguleeritud advokatuuriseaduse (AdvS) §-s 47, mis sätestab, et õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsuse nr 3-2-1-181-15 p-st 40 nähtuvalt on advokaadi vastutus kutsetegevuses isiklik, s.t isikuga seotud. Samuti näeb AdvS § 46 ette järelevalve advokaadi tegevuse üle. AdvS § 48 sätestab advokaadi poolt tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks kohustusliku kutsekindlustuse, s.o erialase vastutuskindlustuse, kuna tegemist on spetsiifilise, advokaadi kutseoskustega seotud valdkonnaga. Kuivõrd praeguse asja lahendamise eeldusena tuleks tuvastada, kas kostja tekitas hagejale kahju advokaadina õigusteenust osutades, asus maakohus eeltoodud sätteid ja Riigikohtu praktikat kogumis hinnates seisukohale, et tegemist on kostja kui riigi õigusabi korras hagejale õigusabi osutanud advokaadi tegevusest tuleneva ja advokaadi kui käsundisaaja ametialase vastutusega, mis on kostja isikuga lahutamatult seotud ning sel alusel vaieldav õigussuhe ei saa üldõiglusjärgluse korras pärijatele üle minna. Kuna kostja on surnud ja antud asja olemust ning vaieldavat õigussuhet arvestades ei ole õigusjärglus võimalik, siis ei saa lugeda menetlust asjas

§ 353lg 1 alusel peatunuks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik 6. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 353

lg-t 1 ja § 428 lg 1 p 5, sest hageja ja kostja vaheline õigussuhe võimaldab õigusjärglust. Kui advokaat on oma tegevusega tekitanud kliendile kahju ja sellega kaasneb rahaline nõue advokaadi vastu, siis läheb advokaadi rahaline vastutus üle advokaadi pärijale. Selline nõue ei ole seotud advokaadi kui esindaja isikuga. Seega ei ole praegusel juhul menetluse lõpetamiseks alust ning menetlus tuleks peatada. 7. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 9. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on

§ 428lg 1 alusel menetluse ebaõigesti lõpetanud.

Kolleegiumi hinnangul võimaldab vaieldav õigussuhe õigusjärglust. 10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 järgi võivad tsiviilõigused ja -kohustused ühelt isikult teisele üle minna (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Isiku surma korral läheb surnud isiku vara (pärand) pärimisseaduse (PärS) § 1 lg 1, § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 järgi üle pärijale. Pärand hõlmab PärS § 2 ja § 130 lg 1 kohaselt pärandaja vara ehk tema õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ega saa pärijatele üle minna (nt vanema ja lapse sugulussuhe). Pärandi avanemisel läheb pärand PärS § 4 lg 1 ja § 130 2

§ 428, komm 3.4.1, alapunkt b.

– Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Ka Riigikohus on varasemalt leidnud, et kahjuhüvitamise kohustus on varaline kohustus, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga, see kuulub pärandvara hulka ja läheb pärimise teel üle pärandaja õigusjärglastele (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12, p 13). Kuigi hagiavalduses väidetav kahju on tekitatud kutsetegevuse käigus, ei tähenda see, et sellise kahju hüvitamise kohustus oleks isikuga lahutamatult seotud. Ka kohtupraktikas on varasemalt leitud, et varaline kohustus hüvitada oma elukutsel tegutsedes tekitatud kahju on päritav ja selline kohustus ei ole isikuga lahutamatult seotud (vt Tallinna Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-57715, p-d 16 ja 40). Seega ei ole päritavuse seisukohast oluline, mis põhjusel või millisel alusel nõue tekkis.
5. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohtul tuleb vastavalt

§-s 353 sätestatule otsustada menetluse peatumise küsimus.

§ 353

lg 1 järgi füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Menetlus

§ 353lg 2 järgi ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja.

Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel. 13. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule menetluse jätkamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb

§ 173lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt maakohtu otsustada.

14. Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust (

§ 433lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3