Obsah (5)

§ 101§ 210§ 217§ 2172§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2023, Tallinn Kohtuasja

) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise määrale. Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11670 määrati muuhulgas kindlaks hageja suhtluskord kostjatega I ja II. Selle kohaselt saavad kostjad I ja II olla hagejaga koos kuus ööpäeva kuus. Lisaks veel kuus nädalat aastas koolivaheaegadel, kokku seega umbes 10 päeva kuus. Pärast elatise välja mõistmise otsuseid on hageja sissetulek töövõime vähenemise tõttu langenud. Hageja saab alates
3. a aprillist töövõimetoetust ca 258 eurot kuus. Hageja on müünud oma vara, lisaks on hageja perre sündinud
4. a sügisel veel üks laps. Hageja hinnangul on kostjate tegelikud kulud vähenenud. Elatise vähendamine on põhjendatud ka seetõttu, et kostjatele makstakse peretoetust, samuti maksab kostjate I ja II seaduslikule esindajale toetust eeskosteasutus. Elatise vähendamisel tuleks arvestada ka kostjate I ja II ülalpidamiseks tehtud kulutustelt saadavat tulumaksutagastust. Kostja III seadusliku esindaja sissetulek on kordades suurem kui hageja oma. Hageja palus vähendada elatist null euroni kuus. Kostjate vastuväited
5. Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu. Kostjate vajadused ei ole vähenenud, vaid on kostjate kasvades hoopis suurenenud. Hageja on end ise varatuks muutnud, et vältida kostjatele elatise maksmist.
6. Kostja III vaidles hagile vastu. Kostja III vajadused ei ole vähenenud. Kostja III õpib alates
7. a sügisest Tallinnas XXX keskkoolis. Kostja III kodukohas gümnaasiumi ei ole, mistõttu on kodust eemale õppima minek kostja III kulusid suurendanud. Kostja III kuludele on lisandunud üürimaksed ja kommunaalkulud. Maakohtu otsus ja põhjendused 2
8. Harju Maakohus rahuldas
9. detsembri
10. a otsusega (vaidlustatud otsus) hageja hagi kostjate vastu osaliselt. Maakohus muutis Harju Maakohtu
11. novembri
12. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-111204 väljamõistetud elatise suurust ning vähendas
13. aprillist 2022 kuni
14. aprillini 2023 hagejalt kostjate I ja II kasuks väljamõistetud elatise suurust 124,52 euroni. Samuti muutis maakohus Harju Maakohtu
15. novembri
16. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19108514 väljamõistetud elatise suurust ning vähendas alates
17. aprillist 2022 kuni
18. aprillini 2023 hagejalt kostja III kasuks väljamõistetud elatise suurust 124,52 euroni kuus. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab elatise suuruse muutmise üle otsustades kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Maakohus analüüsis kostjate I ja II kulusid ning tuginedes Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors’i läbi viidud uuringule ning Statistikaameti andmetele, leidis, et kostja I põhjendatud igakuised vajadused on 486,92 eurot ning kostja II omad 482,20 eurot. Nõude osas kostja III vastu leidis maakohus, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, miks kostja III vajadused peaksid olema vähenenud. Maakohus leidis, et elatisabi ei ole peretoetus ega lastetoetus, vaid riigipoolne hageja täitmata kohustuse osaline hüvitamine. Ka ei ole peretoetuseks kostja III emale makstud raske majandusliku olukorra toetus. Kuna hageja kostjaga III regulaarselt aega ei veeda, siis puudub alus elatise vähendamiseks

§ 101lg 6 alusel.

Harju Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19111204 kostjate I ja II kasuks välja mõistetud elatise osas on juba vahetult antavat ülalpidamist arvesse võetud. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja oma nooremale lapsele rahaliselt ülalpidamist ei anna, siis pole antud alusel elatiste vähendamine põhjendatud. Samuti leidis maakohus, et elatiste vähendamine null euroni tulenevalt hageja majanduslikust olukorrast ei ole põhjendatud. Asjaolu, et teatud ajavahemikul hageja ei töötanud, ei ole aluseks alaealisele lapsele ülalpidamise andmata jätmiseks. Maakohus leidis, et kuivõrd hagejal on tuvastatud täielikult puuduv töövõime üksnes ajavahemikul
3. aprill 2022 kuni
4. aprill 2023, siis saab põhjendatuks pidada elatiste vähendamist üksnes antud ajavahemikul. Kohtul puudub alus arvata, et hageja täielik töövõime kaotus on püsiv ja hageja pole enam kunagi võimeline töötama. Apellatsioonkaebus
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi elatise vähendamise nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vaidlustatud otsus vastuolus kehtiva perekonnaseaduse sätetega. Maakohus on poolte esitatud tõendeid hinnates jõudnud ebaõigetele järeldusetele ja jätnud kehtiva

§ 101lg 1 osaliselt (kohati ka täielikult) kohaldamata.

Ka ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et kuna Harju Maakohtu

1. novembri
2. a otsusest nähtuvalt on kohus elatise väljamõistmisel hageja ning kostjate I ja II suhtluskorda juba arvesse võtnud, ei ole alust elatise vähendamiseks kehtiva

§ 101lg 6 alusel.

Lisaks ei ole maakohus vaidlustatud otsuses arvestanud kostjate I ja II vanusevahega ning jätnud põhjendamatult kohaldamata kehtiva

§ 101lg 7.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid kostjate kulude kohta ning jätnud hageja väited kostjate vajaduste vähenemise kohta arvestamata. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses 3 arvestanud, et kostjad I ja II viibivad 10 päeva kuus hageja juures, mil hageja kannab nende kulud. Ka tulnuks maakohtul elatise vähendamisel arvestada hageja noorima lapsega. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata, et hagejal on raske haigus, mis kohtule esitatud tõendite kohaselt on olnud järjest süvenev. Maakohus on jätnud hagejale temale makstavast puudetoetusest isiklikuks kasutamiseks vaid 124,52 eurot. Maakohus ei ole arvestanud, et rahuldamata jäänud osas on varasema kohtuotsustega kostjatele välja mõistetud elatised suuremad, kui seadusjärgne elatis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole selgitamiskohustust vajalikul määral täitnud ning rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
3. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1).
4. Praegusel juhul on hageja esitanud hagid elatise vähendamiseks
5. oktoobril 2021 ja
6. detsembril
8. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Seega muutusid kohtumenetluse käigus asjas kohaldatavad perekonnaseaduse sätted. Riigikohus on selgitanud, et

§ 210lg-st 2 tulenevalt saab kohus mõista kuni 31.

detsembrini 2021 elatise välja enne

1. jaanuari 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Seaduse mõtte kohaselt tuleb varasemaid sätteid kohaldada ka elatise suuruse muutmisel elatisenõuete osas kuni
2. detsembrini
3. a (vt Riigikohtu
4. novembri
5. otsus tsiviilasjas nr 2-20-9571, p 11).
6. Maakohus on hageja elatise vähendamise nõude lahendamisel viidanud nii TsMS § 459 lgle 1 kui ka

§-le 217² (vt maakohtu otsuse p 6). Vaidlust lahendades on maakohus lähtunud üksnes TsMS § 459 lg-st 1 ning võtnud aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja hinnanud, kas need on muutunud (vt maakohtu otsuse p 7). Seda sätet on kohane kohaldada elatisenõuete vähendamise osas kuni 31. detsembrini 2021. a. Alates 1. jaanuarist 2022 tulnuks maakohtul vaidlust lahendades lähtuda

§ 217

² lg-st 2, mille kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu

§ 217

² lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

1. Samuti tuli maakohtul pooltele muutunud õiguslikku olukorda selgitada. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus seda aga teinud. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates
2. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Kohus peab juhtima poolte tähelepanu sellele, et menetluse kestel on materiaalõigus muutunud, selgitama pooltele sellega kaasnevat menetluslikku olukorda ning andma pooltele võimaluse vajaduse korral nõuet täpsustada, täiendavaid asjaolusid välja tuua ja tõendeid esitada. Muutunud materiaalõiguse tõttu nõude täpsustamine on käsitatav nõude suurendamise või vähendamisena, mis ei ole 4 TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt hagi muutmine (vt Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p-d 13, 13.1 ja 13.2.). 11.

§ 2172lg 1 kohaselt, kui enne 2022.

a

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. a
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Eelnevast tulenevalt ei pea vanem, kes esitab 1. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatuste alusel elatise vähendamise nõude, tõendama, et elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud on muutunud (TsMS § 459 lg 1), vaid ta võib tugineda uutele perekonnaseaduse sätetele, mille alusel

§ 101alusel arvutatav elatis oleks väiksem.

1. Käesolevas asjas on hageja palunud alates hagide esitamisest vähendada kostjate kasuks varasemate kohtuotsustega välja mõistetud elatist null euroni. Seoses materiaalõiguse muutumisega maakohtu menetluse kestel, selgitab kolleegium siinkohal järgmist. 12.
2. Enne
3. jaanuari
4. a kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt oli miinimumelatis ühtse summana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seejuures tuli kuni

1. detsembrini
2. a kehtinud perekonnaseaduse järgi elatise väljamõistmisel alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102lgs 2 sätestatud mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16118651/31, p 10). Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17, p 9). 12.
5. Alates
6. jaanuarist
7. a kehtima hakanud perekonnaseaduse kohaselt enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole.

§ 101

alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

§ 101

lg-tes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Mõlema kohtulahendi puhul on hagejalt välja mõistetud elatised seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, mistõttu need iga-aastaselt tõusevad. Kuna hageja nõuab elatise vähendamist alla

§ 2172lg-s 1 sätestatud määra, tuleb tema nõue pärast 31.

detsembrit 2021. a lugeda

§ 2172

lg-st 2 tulenevaks nõudeks vähendada

§ 2172lg-st 1 tulenevat elatise suurust alates 1.

jaanuarist 2022. Kuivõrd hageja on nõudnud elatise vähendamist null euroni, siis peab kohus hindama, kas on

§ 102

lg 2 järgi alust vähendada hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatist alla

§ 101lg-s 3 sätestatud baassumma (vt ka Riigikohtu 30.

novembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-9571/52, p 15). Mõjuvale põhjusele

§ 102

lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p 15.2). Kostjad aga peavad tõendama, et

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummat (mis on väiksem

§ 2172

lg-st 1 tulenevast elatise suurusest) tuleb, 5 kohaldades

§ 101

ja § 102, suurendada kuni

§ 2172lg-s 1 sätestatud suuruseni (vt Riigikohtu 30.

novembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-9571/52, p 16). 12.
2. Hageja on apellatsioonkaebuses maakohtule ette heitnud kostjate I ja II osas varasema kohtuotsusega kindlaks määratud suhtluskorra arvestamata jätmist (

§ 101lg 6).

Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 23 asunud seisukohale, et Harju Maakohtu

1. novembri
2. a otsusest nähtuvalt on kohus elatise väljamõistmisel suhtluskorda juba arvesse võtnud. Kolleegium selgitab, et kehtiva

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Riigikohtu varasema praktika järgi sai kohustatud vanema juures viibimise aeg olla ka juhul, kui see jäi ajavahemikku seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 kohaselt.

Mõjuvat põhjust pidi tõendama kohustatud vanem ehk kostja (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10). Selles osas tõlgendatakse kehtivat materiaalõigust erinevalt võrreldes varasema Riigikohtu praktikaga. Kehtiva

§ 101

lg 6 kohaselt vähendab aga kohustatud vanema juures viibimise aeg juhul, kui see on aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

§ 101

alusel arvutatud elatise ehk miinimumelatise enda suurust proportsionaalselt (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p 14.6). Eelnevast tulenevalt ei oma alates
3. jaanuarist 2022 tähtsust, kas varasemas kohtuotsuses on elatise väljamõistmisel suhtluskorda juba arvestatud. Kuna kostjate I ja II osas on kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskord, tuli seda tulenevalt kehtivast

§ 101lg-st 6 arvesse võtta.

12.4. Hageja on apellatsioonkaebuses maakohtule ette heitnud kostjate I ja II osas vanusevahe arvestamata jätmist (kehtiva

§ 101lg 7).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole maakohus käsitlenud hageja väidet seonduvalt kostjate I ja II vanusevahega. Kolleegium selgitab, et kehtiva

§ 101

lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Seejuures tuleb ka selles osas kehtivat materiaalõigust tõlgendada erinevalt võrreldes varasema Riigikohtu praktikaga. Riigikohtu varasema praktika järgi ei arvestatud mastaabisäästu automaatselt, kuid seda võidi arvesse võtta mõjuva põhjusena

§ 102

lg 2 mõttes, eeldusel et kostja sellele tugines ning elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud tõendas. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse muudatuste kohaselt, sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad, on elatis

§ 101

lg 7 kohaselt väiksem juhul, kui kostja peab tasuma elatist sama pere mitmele lapsele, v.a juhul, kui tegemist on mitmikega või kui laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p 14.4). Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel elatise vähendamisel arvestada ka kostjate I ja II vanusevahega.
3. Eelnevast tulenevalt on maakohus olulises ulatuses rikkunud selgitamiskohustust ning ka kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus juhtima poolte tähelepanu sellele, et menetluse kestel on materiaalõigus muutunud ning selgitama pooltele sellega kaasnevat menetluslikku olukorda. Seejärel peab kohus selgitama pooltele erinevate redaktsioonide tõlgendamist ja tõendamiskoormist ning andma võimaluse vajaduse korral esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid.
4. Kolleegium selgitab, et TsMS § 646 alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. 6 Kuivõrd praegusel juhul tuleb apellatsioonkaebuse põhjal maakohtu otsus tühistada ning ringkonnakohus ei saa puudust ise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2), puudub menetlusökonoomiat silmas pidades vajadus teise poole seisukohta küsida.
5. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 7