Obsah (6)

§ 162§ 355§ 646§ 656§ 641§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-104201 Koh

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldas maakohus osaliselt. Maakohus pidas põhjendatuks riigilõivu kulu 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 3 tundi 45 minutit tunnitasumääraga 120 eurot s.o õigusabikulusid 450 eurot (käibemaksuta). Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt vähendada menetluskulude suurust.
2. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes kohtuistungi pidamata. Sellega rikuti kostja õigust olla ärakuulatud. Maakohus soovis kostjat ära kuulata telefoni teel, aga kostja hinnangul ei ole selline ärakuulamine seaduse mõttega kooskõlas.
3. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendusega kostja 09.10.2022 menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmisel. Õigushariduse olemasolu ei välista terviserikkest tulenevat ajutist takistust menetluses osaleda. Kostjale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et kohtul puudub õigus peatada menetlus, kui menetlusosalisel on krooniline haigus (

§ 355

). Kostja ei ole esitanud väidet, et ta ei saa menetluses osaleda kroonilise haiguse tõttu.

1. Õige ei ole hageja väide, nagu ei oleks kostja laenuandja kirjadele reageerinud. Kostja on avaldanud soovi kompromissi sõlmimiseks. Kostja esitas oma väidete kinnitamiseks tõendi. Maakohus kostja väiteid ei analüüsinud.
2. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga nõude loovutamise osas. VÕS § 405 lg 1 tõlgendamisel tuleb asuda seisukohale, et tarbijakrediidilepingutega seotud nõuete loovutamisel tuleb järgida teatud vorminõudeid.
3. Kuivõrd kostja vaidles hagile vastates võlale vastu, oleks kohus pidanud sellest järeldama, et kostja vaidlustas summa kujunemist, isegi kui see ei olnud expressis verbis märgitud.
4. Hagiavalduses ega selle lisades toodu põhjal ei ole võimalik jälgida hageja intressinõude kujunemist. Intressi kujunemise osas on ebaselgus ja kohus oleks pidanud hageja tähelepanu sellele juhtima. Kohus ei pööranud kostja väidetele tähelepanu ning sisuliselt lähtus vaid hageja esitatud väidetest ja nõudest.
5. Maakohus heitis kostjale ette, et kostja ei ole mõistliku laenamise põhimõtte rikkumist põhjendanud piisavas ulatuses. Kostja arvates on mõistliku laenamise põhimõtte riivamine tuvastatav üksnes hagis toodud arvestuskäikude ja summadega tutvumisel.
6. Kostja vaidlustab hageja menetluskulude suuruse. Tegemist ei ole keerulise õigusvaidlusega. Hagi esitamine ei oleks juristilt nõudnud enam kui 1,5 tundi ning juristi tunnihind 120 eurot ei ole põhjendatud. Hagiavaldusele lisatud kaaskirjast pole võimalik tuvastada, kes on hageja lepinguline esindaja. Kaaskirja on allkirjastanud Natalja Artjušenkova, kes väidab end olevat hageja lepinguline esindaja, samas hagiavalduse on allkirjastanud Irina Vassiljeva. Kummastav on, et Irina Vassiljeva on väidetavalt hageja lepinguline esindaja, kuid 4 2-22-104201 asjaolu, et ta on kohtule esitanud oma e-posti aadressiks irina@renovum, oleks maakohtus pidanud tekitama küsimuse hageja esitatud andmete tõepärasuses.
7. Kostja oleks menetlusnormide järgimisel ja nõude põhjendatuses veendumisel püüdnud asja kompromissiga lahendada, mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda.
8. E-toimiku logidest selgub, et kohtunik allkirjastas määruse (toimingute protokoll) kell 13.12 ja seejärel 13.13 kohtuotsuse. Selline pealiskaudne tegevus ei ole menetlusseadustikuga kooskõlas ning selliselt läbiviidud menetlus piirab menetlusosalise õigusi olulises ulatuses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 27. Ringkonnakohus võib

§ 646

alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). 28.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Menetletavas asjas on maakohus jätnud otsuses olulised asjaolud tuvastamata ning rikkunud selgitamis- ja otsuse põhjendamiskohustust.

§ 656

lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (Riigikohtu 17.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17).

1. Hageja esitas kostja vastu laenulepingust tuleneva võla nõude. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Maakohus rahuldas hagi täies ulatuses, märkides otsuse põhjendustes muu hulgas, et kostja ei vaidlustanud hagis nõutud summade kujunemist ega sisustanud enda väiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte osas piisavalt.
2. Kostja on vastuses hagiavaldusele vaielnud vastu hageja nõudele ja muu hulgas märkinud, et hagiavaldusest ei nähtu, kas laenuandja kontrollis laenu andmisel kostja maksevõimelisust (dtl 69). Hageja, vastates kostja vastusele, on üksnes üldsõnaliselt väitnud, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest, esitamata ühtegi tõendit või selgitust, mida täpsemalt kostjale laenu andes kontrolliti (dtl 79).
3. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse 5 2-22-104201 VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
4. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama, nagu maakohus ekslikult leidis. Maakohus ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et ta on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. Maakohus ei ole otsuses hinnanud, kas hageja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas, s.o kas laenuandja küsis infot kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta. Seega rikkus maakohus nii eelmenetluse ülesandeid, jättes täitmata selgitamiskohustuse, kui ka otsuse põhjendamiskohustust, jättes kontrollimata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise.
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd maakohus on lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele rikkunud oluliselt ka selgitamiskohustust. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale tema tõendamiskoormist, anda tähtaeg tõendite esitamiseks ning hinnata, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ringkonnakohus märgib, et hagejal tuleb selgitada ka oma nõude kujunemist ja esitada selle kohta täpsed arvestused. Maakohtul on kohustus arvestada kostja vastuväidetega nõudele ja hinnata hageja nõude põhjendatust asjas esitatud tõenditest lähtuvalt.
6. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt) 6