lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. Viru Maakohtusse saabus 05.09.2022 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi J. T. vastu võla nõudes. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja J. T. sõlmisid 10.01.2021 võlatunnistuse ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 6231,56 eurot, millest on põhisumma 5828,99 eurot, viivis 50,60 eurot, kahjuhüvitis 45,00 eurot, intress 306,97 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu 20,00 eurot. Kostja kohustus võlga tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on võla katteks makseid teostanud summas 539,00 eurot. Kostja on tasunud lepingutasu 20,00 eurot ning hageja arvestab nõuet kostjale kasulikumal moel s.o hageja arvestab ülejäänud laekunud summast 519,00 eurot (539,00-20,00) põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on võlg summas 5712,56 eurot. Hageja ja kostja on kokkuleppe punktis 1.3 kokku leppinud kohaldatava viivise määras 0.065% iga kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt 5309,99 (5828,99519,00) eurot alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast s.o 16.04.2021 kuni hagi esitamiseni 5.09.2022 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o. 0,065%. Hageja nõuab viivist summas 1753,36 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1753,36 eurot.Edaspidi 2
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 5.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja kostja vahel sõlmitud maksekokkuleppest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 6.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 7465,92 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 5712,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1753,36 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks 3
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 9. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 700 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1115-14, p 11). Hageja palub mõista kostjalt välja hagimenetluse menetluskulud summas 480 eurot. Hageja esindajal on hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 4 töötundi, tunnihinnaga 120 eurot. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 4 tunni ulatuses, s.o summas 480 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 4-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud leping koos lisadega, ülesütlemise teatis, volikiri, võlateatised ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, hagiavaldus ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Hageja ei ole nõudega pöördunud maksekäsu kiirmenetlusse. Lisaks ei ole hageja pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.
lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 4 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind 120 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 700 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 880 eurot, s.h riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. 10.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 11.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.