← Eesti

2-22-140340/6

Obsah (6)§ 477§ 464§ 172§ 174§ 150§ 177

2-22-140340 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Maido Roots 14. veebruar 2023. a, Rakvere

) § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lõige 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lõikest 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 464

lõike 1 kohaselt määruse võib teha kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi ära kuulamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

  1. Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  2. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega (avalduse lisa 1) on tõendatud, et puudutatud isik on korteri xxxx (registriosa xxxx, üldpinnaga xxxx m2) omanik. 3

(5)2-22-140340
  1. Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 4 elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on loodud Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 4 korteriühistu (avalduse lisa 2).
  2. KrtS § 40 lõike 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu põhikirja (avalduse lisa 19) kohaselt on korteriomanik muuhulgas kohustatud tasuma ühistule regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks majandamiskulusid, koormatisi ning muid makseid (punkt 11.5). Puudutatud isik korteriühistu liikmena on kohustatud seega täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid tulenevalt korteriomanike vahelisest kokkuleppest. Puudutatud isik on seega rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
  3. Avaldaja on esitanud nõude korteriga seotud majandamiskulude ja -teenuste võlgnevuse kohta korteriühistu ees perioodi 1.11.
  4. a kuni 30.09.
  5. a eest. Puudutatud isikule esitatud 1.11.
  6. a - 30.09.
  7. a arvete (avalduse lisad 7-17) ja raamatupidamistõendi (avalduse lisa 18) põhjal on põhivõlgnevus nimetatud perioodi eest 1 301,64 eurot.
  8. Võlgnevus koosneb järgmistest kommunaalteenuste ning tasude liikidest: haldusteenus, remondifond, majandus- ja hooldustasu, üldelekter, võrguteenus, vesi ja kanalisatsoon, väline kastmisvesi, küte, prügivedu, kütja töötasu. Avalduse põhjal (punkt 4.15) on puudutatud isik antud perioodi kestel tasunud 120,80 eurot.
  9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lõike 1 punkti 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lõige 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik on rikkunud oma kohustust tasuda korteriühistule majandamiskulude ja -teenuste eest, mistõttu tuleb temalt võlgnetav (põhivõlgnevuse) summa 1 180,84 eurot perioodi
  10. novembrist
  11. a kuni
  12. septembrini
  13. a eest välja mõista.
  14. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42 lõike 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja viivise põhivõlgnevuselt kogusummas 42,45 eurot. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on samuti põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUD 4
(5)2-22-140340 14.

§ 172

lõike 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 15.

§ 174

lõike 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Avaldaja taotleb puudutatud isikult menetluskuluna tasutud riigilõivu 65 eurot väljamõistmist. Avaldaja on tasunud riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 6 alusel, s.o avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro. RLS § 59 lõike 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja avalduse hagita menetlusse üleandmise tulemusel tasunud riigilõivu seaduses ettenähtust 15 eurot enam. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 50 eurot. Kohus selgitab avaldajale, et

§ 150

lõike 33 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. 16.

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17. Avaldaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.