Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. ASJAOLUD
lg 5, kuna kostja ei rahuldanud nõuet sellest tingituna, et hageja kohtusse pöördus. Kostja sai sellest, et hageja on kohtusse pöördunud, teada alles 17.09.2022. Kostja ei vaidle vastu hagist loobumisele, kuid ei nõustu kandma hageja menetluskulusid. Kostja taotleb hagejalt
lg 4 alusel menetluskulu (õigusabikulu) summas 201.60 eurot koos lisanduva viivisega väljamõistmist. 5. 02.12.2022 kohtunõudes kohus leidis, et arvestades asjaoludest tulenevalt võimalikku vaidlust seoses kaebuse esitamise tähtajaga, ei ole õiglane ja õige jätta täielikult hageja kanda risk, et kaebuse hilisema esitamisega võib ta olla kaotanud õiguse kaebuse esitamiseks. Samas on kostjal võimalik välja tuua asjaolud, mis lubavad hinnata, et
Kostja ongi osutanud, et ta rahuldas hageja nõude hagiavalduse esitamisest teadmata ja sõltumata sellest. Kohus leidis eelnevat arvestades, et võib esineda alus menetluskulude jaotamisel võtta aluseks
lg 5 mittekohaldatavuse kohta hageja leiab, et fakt on see, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi kohtusse esitamist ja lisaks sai kostja sellest, et R.V esitab kohtusse hagi hiljemalt 05.09.2022, teada juba 27.08.2022 hageja lepingulise esindaja kirjast. Asjaolu, millal kostja sai teada, et hageja on kohtusse pöördunud, ei oma siinkohal mingit tähtsust. Hageja arvates ei ole kostjalt hageja kasuks menetluskulude väljamõistmine kostja suhtes ebaõiglane. Kostja ei teinud midagi selleks, et hageja nõue kohtuväliselt rahuldada ja seda vaatamata ajale, mis oli tema käsutuses alates hageja esimesest vastulausest kuni hagi esitamiseni. Hageja ei ole nõus kandma kostja menetluskulusid. Hageja on teinud kõik endast oleneva selleks, et kostja viiks vaidlusaluse otsuse seadusega kooskõlla enne hagejale jahiseltsi põhikirjaga sätestatud õigust lõpetava tähtaja möödumist. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude 1 024.80 eurot (sh käibemaks), s.h riigilõiv 210 eurot ja õigusabikulud 814.80 eurot, väljamõistmist. 7. 19.12.2022 seisukohas kostja jääb selle juurde, et kostja põhikirja p.3.7. on vastuolus MTÜS § 24 lg 1, seega kuulub kohaldamisele MTÜS § 24 lg 1 sätestatud aegumistähtaeg. Ka kohus on hagi menetlusse võtmisel lähtunud kolmekuulisest aegumistähtajast. Kostja ei rahuldanud nõuet sellest tingituna, et hageja kohtusse pöördus, millest ta sel hetkel üldse teadlik ei olnud, vaid tegi seda vastavalt hagejale antud lubadusele. Juhul, kui hageja oleks oodanud ära seaduses sätestatud tähtaja, siis ei oleks kohtusse pöördumine olnud enam vajalik. Hagejale oli teada, et päevakorras on punkt teda puudutava otsuse tühistamiseks.
lg 5 on kostja hinnangul kohaldatav juhul, kui kostja rahuldab nõude tingituna sellest, et ta teab, et on antud asi kohtusse ning sellest johtuvalt täidab nõude. Kostja leiab, et menetluskulude täielikult või osaliselt poolte kanda jätmine ei ole õiglane ega põhjendatud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja 07.10.2022 seisukohas ei vaidle vastu hagist loobumisele, aga ei ole nõus menetluskulude kostja kanda jätmisega. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus märgib, et viidatud sätete sõnastusest tulenevalt ei oma menetluskulude jaotuse määramisel tähtsust hagi menetlusse võtmise aeg, vaid hagi esitamise aeg. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et MTÜ Nõmmküla Jahiseltsi 30.07.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsused tühistati 06.09.2022 üldkoosoleku otsusega, seega pärast hagiavalduse esitamist 04.09.2022. Kohus selgitab, et
lg-tes 4 ja 5 sätestatu ei seo kostjal menetluskulude tasumise kohustuse tekkimist hagi esitamisest teadasaamisega. Õiguskirjanduses on selgitatud, et üldjuhul võib öelda, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab (ka nt tuvastusnõude puhul) lugeda, et kostja on lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud.1 Samuti ei ole käesoleval juhul hageja nõude täitmine toimunud sõltumata kostja tahtest, mis on võimalik nt nõude rahuldamisel täitemenetluses, vaid kostja enda tegevuse tulemusel. Kohus selgitas pooltele, et kostjal on siiski võimalus tuua esile asjaolud, mis lubavad hinnata, et lõike 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane (RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 10). Nimetatud asjaolud saavad olla aluseks
Viidatud sätte järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on leidnud, et
lg 4 kohaldub ka
§-s 168 sätestatud menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni puhul (vt RKTKm 28.09.2011 3-2-1-63-11, p-d 13, 14). Riigikohus on selgitanud, et
lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti ning lõike 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu (vt nt RKTKm 28.09.2011 3-2-1-63-11, p 14). Lõike 4 kohaldamiseks ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (vt RKTKm 26.01.2011 3-2-1-142-10, p 10). Kostja leidis, et hageja on pöördunud ennatlikult hagiga kohtusse enne MTÜS § 24 lg 1 ettenähtud nõude aegumistähtaega, kuivõrd kostja teatas hagejale eelnevalt, et kokkukutsutav üldkoosolek tühistab vaidlusalused otsused. Pooltevahelise vaidluse oleks seega saanud lahendada kohtuväliselt. Hageja selgituste põhjal pöörduski ta enne hagi esitamist kostja poole ettepanekuga 30.07.2022 otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kuid kostja ei teinud alates esmakordsest vastulause esitamisest 10.08.2022 kuni hagi esitamiseni midagi selleks, et hageja nõue kohtuväliselt rahuldada. Üksnes kostja juhatuse liikme kinnituse põhjal puudus hagejal kindlus, et üldkoosolek tunnistab vaidlusalused otsused kehtetuks. Kohus asub poolte esitatu põhjal seisukohale, et kuigi kostja juhatuse liige kohtuväliselt tunnistas 30.07.2022 otsuste kehtestatud nõuetega vastuolu ja teatas hagejale otsuste kehtetuks tunnistamiseks üldkoosoleku kokkukutsumisest, ei saa hageja 15.12.2022 täiendavates selgitustes väljatoodud asjaolude põhjal pidada kostjalt hageja kulude väljamõistmist tema suhtes äärmiselt ebaõiglaseks. Hageja selgituste järgi ja arvestades kostja põhikirja p-des 6.1.3 ja 6.1.4. sätestatut (erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine, üldkoosolekust etteteatamise tähtaeg) oli kostjal võimalus ja piisavalt aega, et kutsuda kokku üldkoosolek ja seeläbi hagi esitamist vältida. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et ainuüksi juhatuse liikme kinnitusest ei piisa selle tagamiseks, et hageja võiks kindel olla taotletud eesmärgi saavutamises, kuivõrd kostja põhikirja kohaselt kuulub liikmete seltsi vastuvõtmine ja väljaarvamise otsustamine, seega ka selliste 1 U.Volens, M.Maksing. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, lk 795. 5
Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda
10.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt
lg 5 hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. 15.12.2022 esitatud täpsustatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 420 eurot, millest seoses hagist loobumisega kuulub hagejale tagastamisele pool, s.o 210 eurot, ja õigusabikuludest 814.80 eurot (koos käibemaksuga) (tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta). Menetluskulud kokku on 1024.80 eurot (koos käibemaksuga). Hageja taotleb kostjalt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmist alates kohtulahendi jõustumisest. Kostja 07.10.2022 ja 19.12.2022 vastuses kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on
Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks
Kohus tuvastas, et hageja eest on tasutud 04.09.2022 riigilõiv 420 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 420 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale järgmiseid õigusabiteenuseid: 1) läbirääkimised 6
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus, tutvudes toimikumaterjalidega, leiab, et menetluskulude nimekirjas väljatoodud õigusabiteenuste ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist keskmisest oluliselt keerulisema või mahukama tsiviilasjaga. Kohus selgitab, et hageja menetluskulude põhjendatuse kaalumisel lähtub kohus seisukohast, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine ja analüüs ning kliendiga suhtlemine hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi menetlusosalised kohtule esitavad. Lisaks ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda mitmete toimingute tegemises ja nende sisus, sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu, s.h menetlusdokumendis esitatud õigusaktide ja asjaolude ning õigusliku analüüsi osa, on põhjendatud ajakuluks nende koostamisel ja esitamisel 04.09.2022 hagiavaldusel (koos asjaolude väljaselgitamise ja tõendite kogumisega) 3 tundi, 19.09.2022 hagist loobumise avaldusel ja menetluskulude nimekirjal 45 minutit ja 15.12.2022 vastusel 1 tund 45 minutit, kokku seega 5 tundi 30 minutit. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks) (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-164856). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuta jääb keskmise tasu piiridesse ning on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 550 eurot (5,5 h * 100 eurot/h), millele lisandub käibemaks 110 eurot, kokku 660 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 870 (660 + 210) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotluse alusel ja
lg 4 kohaselt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludelt kogusummas 870 eurot viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
lg 1 alusel ja vastavalt hageja menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrata menetluskulude tasumine hageja esitatud arveldusarve, määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas. 11. Vastavalt
lg 2 p-le 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.