(9)3-21-2885 lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“, § 12 lg 1). 4) Eeskirja § 16 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse mets uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske ning puud peavad olema elujõulised. Eraldised 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 ei ole eeskirja § 16 lg 1 kohaselt uuenenud vaatamata sellele, et kõikidel aladel on tuvastatud üle 1000 taime hektari kohta ja taimede kõrgus on vähemalt 0,5 m ning taimed olid metsa ümberistutamise hetkel elujõulised. Selleks, et hinnata, kas ala on eeskirja § 16 kohaselt uuenenud, ei saa lähtuda vaid sellest, et taimed olid metsa istutamise hetkel elujõulised. Taimed peavad juurduma ja kasvama hakkama looduslikus keskkonnas, st taimedel peab looduslikus keskkonnas tekkima uus aastakasv. Metsauuendamise tulemuslikkuse hindamisel loetakse elujõuliseks taimed, mille aastakasv on vähemalt 10 cm. Metsataimede elujõulisust tuleb hinnata kahel korral: esiteks peavad metsa istutatud taimed olema elujõulised, mitteelujõulisi taimi metsa istutamiseks turustada ei tohi; teiseks hinnatakse elujõulisust peale seda, kui istutatud taimed on metsas juurdunud ja kasvama hakanud (taimedel on tekkinud uus aastakasv). Teisel korral hinnatakse istutuse tulemuslikkust. Vahetult peale taimede metsa ümberistutamist ei saa hinnata istutuse tulemuslikkust, seega ei saa anda hinnangut, kas ala on eeskirja § 16 kohaselt uuenenud. 5) Vaidemenetluse ajal küsis KeA Eesti Maaülikooli metsataimekasvatuse ja metsauuenduse lektor PhD A. Jääratsi arvamust. A. Jääratsilt sai KeA kinnitust, et taimede elujõulisust ei saa hinnata kuu möödumisel peale raiesmikule istutamist, eriti sügisistutuse puhul, kui taim on kasvu juba lõpetanud. Metsauuenduse kordamineku määramise minimaalne periood on vähemalt pool vegetatsiooni perioodi. Elujõulisust määratakse minimaalselt juuni alguses ja seejärel augustis. Juurestiku kasvu potentsiaali ja elujõulisust määratakse kevadel, kui ainevahetus on aktiviseerunud. Oktoobris istutatud taimedel (potikuused ja männid) on juurte kasvupotentsiaal uuel vegetatsiooni perioodil sootuks kõige madalam. A. Jääratsi viidatud uuringud on asjakohased. 6) Külmakergitus on niiske või märja liivsavi-, savi- või turbamulla jäätudes mulla kerkimine ning sulades tagasi vajumine, seejuures toimub mulla kandevõime nõrgenemine. Metsauuendusaladel (noortes kultuurides) korduv järjestikustel öödel toimuv kergitamine ja päeval sulamine kisub taimed osaliselt või täiesti mullast lahti. Külmakergituse oht on veel juurdumata ja nõrgalt juurdunud taimede puhul. Asjaolu, et istutamise perioodil ja vahetult peale taime istutamist oli pidevalt (ka öösiti) plusskraadid, välistab külmakergituse ohu üksnes istutamise perioodil, kuid ei välista külmakergitust istutamisele järgneval talvel. Sügisese istutuse puhul ongi üheks taimi ohustavaks teguriks külmakergitus. Sügisese istutuse puhul on oluline, et taimed jõuaksid juurduda enne sügiskülmasid, kuid ka siis on külmakergituse oht olemas. Arvestades, et eraldised 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 jäävad jänesekapsa ja sinilille kasvukohatüüpi, kus mulla lähtekivimiks on liivsavi-, saviliiv- või rähkmoreen, ei ole välistatud külmakergituse oht. 7) KeA saab kõige varem 2022. a hilissuvel anda hinnangu metsaistutuse tulemuslikkusele ja otsustada, kas eraldised nr 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 on uuenenud. KeA seisukoht on kooskõlas ettevaatusprintsiibiga. Kuniks KeA kaitseala valitsejana ei ole veendunud, et metsauuendus on kordaläinud, ei saa kavandatud raieid lubada, kuna puudub veendumus, et kavandatav tegevus ei kahjusta ala kaitse-eesmärke. 8) KeA möönab, et on varasemalt eksinud ala uuenenuks määramisel. Vaatamata sellele ei saa kaebaja nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist (vt ka Riigikohtu lahendid haldusasjades 3-3-1-53-04, 3-3-1-23-06). 8. KeA esitas 09.01.2023 vastuseks kohtunõudele selgitused ja 29.08.2022 teostatud metsauuendusekspertiisi aktid nr 10000031721, 10000031722, 10000031723, 10000031724, 10000031725, mille kohaselt on hinnatud eraldistel nr 4 (0,19 ha), 5 (0,54 ha), 8 (0,48 ha), 16 6

(9)3-21-2885 (0,32

1. ha)ja 23 (1,0
2. ha)metsauuenduse tulemuslikkust ja leitud, et nõuetekohaselt on uuenenud eraldised nr 4 ja 8 ning nõuetekohaselt ei ole uuenenud eraldised nr 5, 16 ja 23. Viimaste puhul on lisatud märkus, et istutatud kuuskedest palju taimi on täielikult kuivanud, osad taimed kolletunud okastega ja osadel taimedel okste kaupa okkad kuivanud. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Kohtu menetluses on lageraiete metsateatiste registreerimisest keeldumise otsuste ja vaideotsuse tühistamisnõuded ja kohustamisnõue KeA kohustamiseks vaadata metsateatised uuesti läbi. 10. MS § 41 lg-st 7 tulenevalt kontrollib KeA metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta. Seega on KeA pädevuses metsateatise menetluses kontrollida kavandatud raie vastavust õigusaktide nõuetele, st nii MS-s ja selle alusel antud määrustes sätestatud nõuetele kui ka LKS ning selle alusel antud õigusaktide nõuetele. KeA-l on õigus raie registreerimisest keelduda, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele (MS § 41 lg 8). 11. Utsali kinnistu jääb kogu ulatuses Haanja looduspargi Tavaala piiranguvööndisse. Haanja looduspargi kaitse-eeskirja § 15 lg-st 3 tulenevalt on seal uuendusraie lubatud KeA kui kaitseala valitseja nõusolekul. Seejuures tuleb arvestada, et lageraiet on lubatud teha kuni 1 ha suuruse langina (kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p 1). 12. MS § 29 lg 9 kohaselt arvestatakse langi pindala arvutamisel lisaks lageraiesse kavandatud metsaeraldisele ka sama metsaeraldisega piirneva raiesmiku pindala. 13. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 16 lg 1 kohaselt loetakse mets uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel (lg 2). 14. Poolte vahel puudub vaidlus, et kõnealuste metsateatistega lageraiesse kavandatud metsaeraldistega piirnevatele eraldistele 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 istutati 2021. a sügisel pärast lageraiete tegemist vähemalt 1000 kuuske hektari kohta, taimede kõrgus oli vähemalt 0,5 m ning taimed olid istutamise hetkel elujõulised. KeA on seejuures tuginenud metsahoiu vanemspetsialisti 01.11.2021 teostatud metsauuendusekspertiisidele eraldistel 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 (vaideotsuse p 3.15). 15. Vaidluse all on praegusel juhul küsimus sellest, kas KeA on kaebaja metsateatiste registreerimisest keeldumisel põhjendatult tuginenud asjaolule, et kuivõrd lageraiesse kavandatud metsaeraldised piirnesid raiesmikega, kuhu oli pärast 2021. a sügisel lageraiete tegemist istutatud kuused, mille elujõulisust ei saa aga vahetult peale istutust hinnata, moodustunuks lageraie lubamisega koos piirneva uuenemata raiesmikega lubatust suurem lageraie ala. Seega on vaidlusküsimuseks eelkõige see, kuidas tuleb tõlgendada metsa majandamise eeskirja §-st 16 tulenevat metsa uuenenuks ja puude elujõuliseks lugemise nõuet. 16. KeA on keeldumisel olnud seisukohal, et metsa uuenenuks lugemisel metsa majandamise eeskirja § 16 lg 1 mõttes ei saa lähtuda üksnes sellest, kas taimed olid istutamise hetkel elujõulised või mullapotis juurdunud, põhjendades, et puude lugemisel elujõuliseks peavad need olema juurdunud oma loodulikus kasvukohas. Sellist seisukohta ei saa pidada põhjendamatuks. Tallinna Halduskohus leidis 20.12.2022 otsuses nr 3-21-2909 sisuliselt seda, et nii ettevaatusprintsiibist kui ka objektiiv-teleoloogilisest tõlgendamisest lähtudes tuleb metsa majandamise eeskirja § 16 lg-le 1 omistada laiem tähendus kui üksnes istutusaegse elujõulisuse nõue, sest viimane ei tagaks piisavalt metsa uuenemist uue lageraie tegemise ajaks (vt otsuse pd 17, 20). Sellest seisukohast lähtub kohus ka käesolevas haldusasjas. 7

(9)3-21-2885

1. Sellise tõlgenduse põhjendatust kinnitab ka vaideotsuses viidatud Eesti Maaülikooli metsataimekasvatuse ja metsauuenduse lektori PhD A. Jääratsi arvamus (vt e-kiri dtl 52 ja vaideotsuse p 3.16), milles A. Jäärats on erinevatele allikatele tuginedes leidnud, et eriti sügisistutuse puhul, kus taim on kasvu juba lõpetanud, ei saa potitaime elujõulisust hinnata kohe peale raiestikule istutamist. Sellest arvamusest ei nähtu järeldust, justkui saaks vegetatsiooniperioodi lugeda lõppenuks juba taimlas. Pigem on A. Jäärats vastava mitmetimõistetavuse välja toonud ja erialakirjanduse põhjal siiski leidnud, et metsauuenduse kordamineku määramise minimaalne periood on vähemalt pool vegetatsiooni perioodi ning elujõulisust, sh juurestiku kasvupotentsiaali määratakse minimaalselt juuni alguses ja seejärel augustis. Kohtule ei nähtu põhjust välisriikide asjatundjate seisukohtadel põhineva arvamuse arvestamata jätmiseks ning ka kaebaja pole põhjendanud, miks tuleks Soome ja Rootsi keskkonda pidada Eestist sedavõrd erinevaks, et nende põhjal tehtud järeldustest ei saaks praegusel juhul lähtuda. Asjaolu, et vastav erialakirjandus pärineb ajast, mil KeA enda halduspraktika praegusest erines, ei saa nendega arvestamist väärata. KeA on tunnistanud, et varasem halduspraktika osutus ekslikuks, mistõttu seda muudeti. Halduspraktika muutmine pole iseenesest õigusvastane. Ka Riigikohus on leidnud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat ning ebaõige halduspraktika jätkamist ei saa nõuda ka võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes (Riigikohtu 06.12.2004 otsus nr 3-3-1-53-04, p 13). Lisaks on KeA tuginenud ka Eesti autorite seisukohale, milles on välja toodud, et uue uuendusraie tegemiseks eelmise raiestiku kõrvale peaks raiestiku uuendamisaja järel kasvama raiestikul nõutaval hulgal elujõulisi taimi, kusjuures arvesse lähevad taimed, mille aastakasv on vähemalt 10 cm (E. Laas, V. Uri, M. Valgepea. „Metsamajanduse alused,“ dtl 104).
2. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et pidevalt plusskraadides olnud õhutemperatuuri tõttu perioodil 20.09.2021–05.11.2021 olid külmakerked välistatud ning elujõulisust oleks saanud piisavalt tuvastada juba välitöö tegemise ajal 05.11.2021, mil kuuskede ümberistutamisest oli möödunud 26–46 päeva. Vaideotsuses on asjakohaselt selgitatud, et pidevad plusskraadid istutamise perioodil ei välista külmakergitust, sest külmakergituse oht jääb alles ka peale istutust ning on oluline, et taimed jõuaksid juurduda enne sügiskülmasid (vt vaideotsuse p 3.18).
3. Eelnevast nähtuvalt on kohtu hinnangul õiguspärane KeA järeldus, et hinnangut taimede elujõulisuse ja metsa majandamise eeskirja § 16 lg 1 järgi metsa uuenenuks lugemise osas ei saa anda enne, kui potitaimed ei ole metsas kui looduslikus kasvukohas juurdunud ja kasvama hakanud. Seega ei saanud KeA taimede elujõulisuse hindamisel lähtuda üksnes nende elujõulisusest istutamise hetkel, mistõttu oli õige järeldus, et kavandatava lageraie lubamisega moodustunuks koos piirneva uuenemata raiesmikega lubatust suurem lageraie ala. Praegusel juhul näitavad ka KeA 29.08.2022 välitöö tulemusena koostatud metsauuendusekspertiisi aktid, et vähemalt pooltel eraldistest ei olnud ala nõuetekohaselt uuenenud, sest istutatud kuuskedest palju taimi oli täielikult kuivanud, osad taimed kolletunud okastega ja osadel taimedel okkad okste kaupa kuivanud. Ehkki on tõsi, et taimede kuivamist võivad mõjutada mitmed faktorid, kinnitab eelnev siiski kaudselt KeA halduspraktika muutmise põhjendatust ning järeldust, et puude elujõulisuse hindamisel ei saa olla eesmärgipärane üksnes istutuse või metsateatise esitamise hetkest lähtumine, kui sel ajal puudub võimalus hinnata looduslikus keskkonnas puude juurdumist ja tekkivat aastakasvu.
4. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et KeA 05.11.2021 lageraiete registreerimisest keeldumise otsused metsateatiste nr 50000559068, 50000559066, 50000559058, 50000559052, 50000559054, 50000559014, 50000559012 ja 50000559056 suhtes ning KeA 25.11.2021 vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kuna tühistamisnõuded jäävad rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. 8

(9)3-21-2885 21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, mistõttu jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9