← Eesti

1-22-4837/35

Obsah (11)§ 414§ 126§ 175§ 179§ 180§ 130§ 170§ 61§ 381§ 105§ 313

1-22-4837 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-4837 (21233001086) Kohtukoosseis Eesistuja kohtu

) §-dest 311-315, kohus otsustab: Tunnistada Oleg Smirnov süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Tunnistada Oleg Smirnov süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 1

(26)1-22-4837 KarS § 64 lg 1 alusel mõista Oleg Smirnovile liitkaristuseks 6 (kuus) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 06.10.2021 kuni 08.10.2021, s.o 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) aastat 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 414

lg 1 kohaselt teatab maakohus Oleg Smirnovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Oleg Smirnovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Oleg Smirnov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.

Tsiviilhagi: Rahuldada kannatanu V L (ik XXX) tsiviilhagi osaliselt ning mõista Oleg Smirnovilt välja kannatanu V L kasuks 20 076 (kakskümmend tuhat seitsekümmend kuus) eurot ja 30 senti, millest varalise kahju katteks 4076, 30 eurot ja mittevaralise kahju katteks 16 000 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu V L arveldusarvele nr XXX. Asitõendid: - kööginuga, mis asub Viru Maakohtu Narva kohtumaja asitõendite hoidlas ja suitsukonid „Parliament“, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas (akt nr 22ATH16748) –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud: Kriminaalasjas on menetluskuludeks: •

§ 175

lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku 3896, 71 euro ulatuses (sõrmejäljeekspertiisi nr 21E-SS0053 tegemise kulu 663 eurot, DNA ekspertiisi nr 21E-GE0954 tegemise kulu 3135 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi nr 21EIDI0079 tegemise kulu 61 eurot, vereproovi võtmise kulu 23, 71 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu (uuringuakt nr 46T) 14 eurot; •

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Ilja Zuevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulu kokku 632, 40 eurot (243, 60 eurot ja 388, 80 eurot) ja kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu kokku summas 1252, 80 eurot (324 eurot ja 928, 80 eurot); •

§ 179

lg 1 p 1 ja lg 2 ja

§ 175

lg 1 p 9 alusel sundraha 1635 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta sõrmejäljeekspertiisi nr 21E-SS0053 tegemise kulu 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot ja DNA ekspertiisi nr 21E-GE0954 tegemise kulust 1938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) eurot Eesti Vabariigi kanda. Mõista Oleg Smirnovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1635 (üks tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot sundraha ja 3180 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend) eurot ja 91 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. 2

(26)1-22-4837 Määrata, et Oleg Smirnovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 4815 (neli tuhat kaheksasada viisteist) eurot ja 91 senti 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE
  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700034889 ning selgitus „Oleg Smirnov, 1-22-4837 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 07.11.
  2. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 07.11.

  1. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL TUVASTATU
  2. O. Smirnovi süüdistatakse kahe kuriteo toimepanemises: nii isikuvastase kuriteo kui ka liiklussüüteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt pani ta V L suhtes 06.10.2021 kella 13:30 paiku XXX korteris toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse teda selles, et ta 01.01.2022 kella 18:50 paiku Narvas, A. Daumani maja nr 7 lähedal pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  3. 16.08.2022 koostatud süüdistusakt neis süüdistustes saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja samal päeval ja kriminaalasi nr 1-22-4837 jagati kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu kohtunik MariLiis Aviksoni menetlusse. 26.08.2022 toimunud eelistungil prokurör, kannatanu ega kaitsja taandusi ei esitanud ning kaitsjal puudusid ka vastuväited O. Smirnovi kohtu alla andmisele. Viru Maakohtu 26.08.2022 määrusega andis kohus O. Smirnovi kohtu alla ning võttis menetlusse kannatanu V. L tsiviilhagi 148 326, 30 euro väljamõistmiseks.
  4. Kohtuistungil süüdistatav O. Smirnov vastas, et süüdistus on talle arusaadav ning ta tunnistas ennast süüdi mõlema talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Ta ei keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest. Tsiviilhagi oli tema hinnangul põhjendatud osaliselt.
  5. Prokuröri seisukoha kohaselt kohtuliku uurimise käigus leidsid kinnitust O. Smirnovile etteheidetavate tegude faktilised asjaolud ja teo kirjeldus ei erinenud eeluurimisel tuvastatust. Prokurör palus O. Smirnovi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks 7 aastat vangistust. Samuti palus prokurör O. Smirnovi süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 7 aasta ja 6 3

(26)1-22-4837 kuud vangistust, mis tuleb ära kanda. Sõrmejäljeekspertiisi kulud on põhjendatud jätta riigi kanda, kuivõrd see ekspertiis kriminaalasja tõendamiseseme seisukohast olulisi tulemusi ei andnud. Muus osas palus prokurör menetluskulud süüdistatavalt välja mõista ja asitõendid hävitada. Tsiviilhagi oli prokuröri hinnangul põhjendatud rahuldada osaliselt.
  1. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ning O. Smirnovile etteheidetud kuriteod on kvalifitseeritud õigesti. Samas oli kaitsja seisukohal, et O. Smirnovi on võimalik karistada mitte vabaduskaotusliku karistusega. Tsiviilhagi oli kaitsja seisukoha kohaselt põhjendatud osaliselt. Ka leidis kaitsja, et põhjendatud on jätta osa menetluskuludest riigi kanda.
  2. Kannatanu V. L jäi kohtulikul arutamisel enda tsiviilhagi juurde, leides, et O. Smirnovi on põhjendatud karistada reaalse vangistusega seoses tema suhtes toime pandud isikuvastase kuriteoga.
  3. Kohtuistungil kuulati üle kannatanu V L ning tunnistajad I M, K Š, E S, A P ja I S. Samuti toimus kohtulikul uurimisel süüdistatava O. Smirnovi ülekuulamine. Kohus uuris kohtuistungil ka prokuratuuri esitatud kirjalikke tõendeid, mis olid nimetatud süüdistusaktis ja mida kohus käsitleb täpsemalt allpool vastavate süüdistuspunktide juures. Samuti uuris kohus kohtuistungil kahte kaitsja poolt esitatud dokumentaalset tõendit, mis olid nimetatud kaitseaktis ja mille esitamist kohtulikul uurimisel kohus lubas kohtu alla andmise määruses. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
  4. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. A. Süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, s.o raske tervisekahju tekitamises V L A.

  1. Faktilised asjaolud
  2. O. Smirnovi süüdistatakse selles, et ta 06.10.2021 kella 13:30 paiku XXX korteris lõi V. L 19 cm pikkuse teraga kööginoaga üks kord paremale poole rindkeresse. Sellega tekitas ta kannatanule rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava koos vahelihase ja maksa parema sagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis kannatanul parempoolne verirind ja verikõht ning keskseinandi mõõdukas nihe vasakule. O. Smirnovi löögist tekkinud tervisekahjustused põhjustasid ohu V. L elule.
  3. Sündmuse toimumist just sel viisi kinnitavad esmalt kannatanu V L ütlused (KoTo, tl 48-49). Nii tuleneb tema ütlustest, et 06.10.2021 kella 12:30 paiku oli ta köögis O. Smirnovil külas. Ta jõudis sinna O. Smirnovi juurde kööki külla kella 1-2 paiku ehk päeva teisel poolikul. Nad koos läksid tema juurde. Enne viimast sekundit toimus kõik rahulikult, oli rahulik olukord. Pärast haaras O. Smirnov kätte noa, lõikas sellega tooli ja viskas maha. Tekkis väike paus. O. Smirnov süütas sigareti, siis 1, 2, 3, 4, 5, 6 sekundit möödus, paneb siis kustutama ja kõik ründab teda või tuleb talle kallale. Esimest korda oli ta segaduses, istus tooli peale, millesse vajus lausa, ikka läks talle kallale. O. Smirnov torkas teda selle toaga rinda. Ta kummardus justkui allapoole. Oli ebareaalne valu. Ta mäletab ühte, et O. Smirnov rebis teda käest, ta kukkus maha. Ta ei saanud aru, mida O. Smirnov tahab. Ta anus vaid: „Oleg löö mind lõplikult maha“. Kõik oli nagu udus ja ta mäletab lõhna kiirabis ja kõik. Ta ärkas 4 päeva hiljem reanimatsioonis. Tal oli läbi lõigatud diafragma ehk see organ, mis eraldab rinnakorvi ja kõhuõõnt ja maksa ka.
  4. Süüdistatav O. Smirnov pole enda ütlustes eitanud faktiliste asjaolude esinemist just selliselt nagu on ära toodud süüdistuse sisus, tunnistades ennast süüdi talle inkrimineeritava isikuvastase kuriteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt (KoTo, tl 93 pöördel) mäletab ta sellest, mis leidis aset 06.10.2021, et kui ta lõikas arbuusi, siis oli mingi hämarus nagu ja hiljem siis, kui Valeri kukkus toolilt maha, siis ta lõi vastu tema põske, et ta toibuks. Ta mäletab ainult seda. Ta lõikas arbuusi, millestki ajasid juttu ja mingi negatiivne suhtumine näidati Afganistani kohta. Ta poolteist 4

(26)1-22-4837 aastat teenis seal aega ja
  1. aastal demobiliseeris sealt. Arvatavasti kannatanu solvas teda kuidagi Afganistani pärast. Ilmselt oli sellega seotud solvang. Ta justkui toimub, see hämarus nagu läks minema. Ta hakkas kannatanule vastu põske lööma, et viimane avaks silmad ja toibuks ka. Ta kohe tegi rätiku märjaks siis kui kannatanu avas silmad. Rätikuga siis mähkis kannatanu kõhtu ja nägu kohe üle ja hakkas aknast karjuma. Seal oli endine naaber I. M, kellele ta karjus, et too kutsuks kiirabi välja.
  2. Eeltoodud süüdistatava ütlustega haakuvad tunnistaja I. M ütlused (KoTo, tl 55), kuna tema ütluste kohaselt 06.10.2021 kella 13:30 paiku lähenes ta enda autole
  3. Juuli maja
  4. Ta sõitis autoga Toyota Rav4 – XXX. Arvatavasti toimus ikka niimoodi, et ta käis ema juures ära, jättis sinna asjad ja siis kui oli juba tagasi avas auto ja kavatses juba ära sõita ja sai kuulda, et akna pealt ehk trepi mademelt karjutakse. Ta selgelt kuuleb, et keegi karjub. Ta keeras ennast, vaatas meest, arvas, et viimane on purjus. Ta kavatses ära sõita, kuid mõtles ümber, otsustades, et tegemist on millegi tõsisemaga. Meesterahvas (kannatanu tundis ta kohtuistungil ära kui süüdistatava) karjus akna peal, et kustuge kiirabi. Meesterahvas ütles, et põhjus on noahaav. Talle piisas öeldust ja samamoodi ta kutsus kiirabi. Meesterahvas ütles, et politseid ei ole vaja välja kutsuda.
  5. Süüdistatava O. Smirnovi kui ka tunnistaja I. M ütlustega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokollis 07.10.2021 vaadeldud kõne häirekeskusesse 06.10.2021 kell 13:31 telefoninumbrilt +XXX (KoTo, tõendite köide, tl 126-136). Nimetatud kõne kohaselt teataja räägib vene keeles naishäälega: „Tere. Siin karjutakse minu akna sisse: „Kiirabi läheb kiiresti vaja“. XXX. Noahaav, jah. Vaat meesterahvas karjub akna sisse. Noh, vaat meesterahvas karjub akna sisse, ei ole päris kaine, aga ütles, et kiiresti läheb kiirabi vaja, noahaav kõhtu. Aga meesterahvas karjub akna sisse. Minu nimi on I“.
  6. Samuti on eeltoodud isikuliste tõendiallikate ütlustega kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolli 27.10.2021 vaadeldud videosalvestus (KoTo, tõendite köide, tl 36-38), mille kohaselt videosalvestuse alguseks on kl 14:29:41 ning selle kestuseks on 6 minutit ja 15 sekundit. Videosalvestuse alguses sõidab maja ette tumepunast värvi sõiduauto Toyota registreerimismärgiga XXX ning pargib parkimiskoha peale. Sõiduautost tuleb välja kollase jopega seljas naisterahvas (edaspidi Tunnistaja). Auto kõrval seistes vaatab Tunnistaja kuskile ülespoole. Videosalvestusest on näha, et Tunnistaja suhtleb kellegagi. Tunnistaja võtab käekotist mobiiltelefoni välja ning hakkab kuskile helistama aeg-ajalt vaadates üles. Kõrvutades eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollides kajastatud tunnistaja I. M poolt tehtud telefonikõne tegemise aega häirekeskusesse nähtub see, et neis esineb kõne toimumise aja osas ühetunnine erinevus. Nimetatu on selgitatav tunnistaja A. P selgitusega, kes on tema ütluste kohaselt J KÜ esimees aastast
  7. Nii on ta enda ütlustes välja toonud, et jäi tegemata automaatne üleminek talv-suvi. Kui video näitab kell 14:31, siis tegelikult kell on 13:31 (KoTo, tl 81).
  8. Süüdistuse sisus ära toodud faktiliste asjaolude esinemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 59-82), mis haakub nii kannatanu V. L kui ka süüdistatava O. Smirnovi ütlustega, sest sealt nähtub nii froteerätiku kasutamine verejooksu peatamiseks kui ka köögitooli tekstiilikatte vigastamine. Nimetatud protokolli kohaselt vaadeldav sündmuskoht asub Narva linnas aadressil XXX. Sündmuskoha vaatlust ja markeerimist alustati köögist, kus on tuvastatud köögis olevate asjade ja esemete ebakorrektset paiknemist ning verekahtlase aine määrdumisi. Külmkapi ukse ees põrandal valget värvi verekahtlase ainega määrdunud froteerätik. Köögis vasakul pool seinaääres ümmarguse kujuga neljajalgne köögilaud, mille ümber kolm tervet heledat värvi pehme tekstiilikattega tooli ja üks katkine ilma jalgadeta köögitool osaliselt laua all (vt foto nr 9-10). Katkise köögitooli istmiku ja seljaosaga pehme tekstiilikate rebitud. Köögilaud kaetud, laual ¾ täituvusega viinapudel „Finlandia“ 2 viinapitsi, halli värvi metallist kööginuga, lahti lõigatud arbuus, läbipaistvas karbis kalafilee ja laual laiali kartulikrõpsud (vt foto nr 11). Köögipõrandal suitsupakk „Parlament“ ja kilekotid „Maxima“. Kööginoa teral visuaalselt tuvastatav verekahtlase aine määrdumine. Noa pikkus ca 340 mm, tera pikkus 190 mm ja käepideme pikkus 150 mm, tera laius ca 30 mm. Noalt võeti puuteproovid. Seda tõendab ka ekspertiisimaterjali võtmise protokoll (KoTo, tõendite köide, tl 103-104). 5
(26)1-22-4837
  1. Ekspertiisiakti nr 21E-GE0954 (KoTo, tõendite köide, tl 105-116) p 1 kohaselt alljärgnevalt loetletud proovidest: proov teksapükste vasaku püksiharu pinnalt olevast verekahtlasest määrdumisest (pakend nr 4; võis sisaldada eeltesti alusel verd; proov B210585); proov numbriga 1.1 markeeritud kööginoa tera vasakpoolselt küljelt verekahtlase aine määrdumiselt (pakend nr 5; võis sisaldada eeltesti alusel verd; proov B210586); proov numbriga 1.3 markeeritud kööginoa tera parempoolselt küljelt verekahtlase aine määrdumiselt (pakend nr 7; võis sisaldada eeltesti alusel verd; proov B210588); proov numbriga 5.1 markeeritud viinapitsi serval rasumäärdumiselt (pakend nr 10, proov B210591); proov numbriga 7 markeeritud, mis avastati köögi põrandalt pinnalt verekahtlase aine määrdumiselt (pakend nr 11; võis sisaldada eeltesti alusel verd; proov B210592) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid. Need DNA-profiilid on kokkulangevad V L DNAprofiiliga, kuid mitte Oleg Smirnovi DNA-profiiliga. V L DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe (vt Lisa 2 p 25), mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar: 1) saadud DNA-profiil pärineb V L; 2) saadud DNA-profiil pärineb tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
  2. See tähendab, et antud DNA-profiili on 1019 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V L, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Sama ekspertiisiakti p 7 kohaselt alljärgnevalt loetletud proovidest: proov numbriga 1.2 markeeritud kööginoa käepideme vasakpoolselt küljelt verekahtlase aine määrdumiselt (pakend nr 6; võis sisaldada eeltesti alusel verd; proov B210587; proov kahtlustatava Oleg Smirnovi küüne alt (pakend 12, plasttuub nr 2, proov B210594); proov kahtlustatava Oleg Smirnovi küüne alt (pakend 12, plasttuub nr 3, proov B210595); proov kahtlustatava Oleg Sminrovi küüne alt (pakend 12, plasttuub 7, proov B210599): proov kahtlustatava Oleg Smirnovi küüne alt (pakend 12, plasttuub 8, proov B210600); proov kahtlustatava Oleg Smirnovi küüne alt (pakend 12, plasttuub nr 9, proov B210601); proov kahtlustatava Oleg Smirnovi küüne alt (pakend 12, plasttuub nr 10, proov B210602) saadi DNAanalüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada V L ja Oleg Smirnovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Seega kinnitab ka eeltoodud ekspertiisiakt nii kannatanu V. L kui ka süüdistatava O. Smirnovi ütluste tegelikkusele vastavust selles osas, et löök kannatanule paremale poole rindkeresse tehti kööginoaga ning lööjaks oli süüdistatav O. Smirnov. Selles, et sündmuskoha vaatlusel avastatud noal, millel on 19 cm pikkune tera, olid verejäljed veendus kohus ka vahetult kohtulikul uurimisel asitõendit uurides.
  3. Seda, et just O. Smirnovi teksapükstelt võeti puuteproov tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll 08.10.2021 (KoTo, tõendite köide, tl 83-89), kust nähtub ka see, et ka süüdistatava O. Smirnovi jope pinnal ees, vasakul poolel 3, 8 cm kaugusel kinnitusvahendist ja 42, 6 kaugusel alumisest servast leiti punakaspruuni värvi plekk. Seega ka eeltoodud tõend kinnitab seda, et kannatanu V. L ja süüdistatav O. Smirnov on andnud tegelikkusele vastavad ütlused. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega. (RKKKo 3-1-1-89-12, p 14).
  4. Eeltoodud tõenditega haakuvad ka kohtule esitatud SA Narva Haigla kiirabikaardi ja patsiendikaardi koopiad (KoTo, tõendite köide, tl 1-12). Nii tuleneb patsiendikaardist, et patsiendiks on V L, kes saabus kiirabiga ja kellel oli noahaav 06.10.2021 kell 14:
  5. Patsiendil on lõikehaav rindkere eesseina paremal pool. Diagnoosiks on: rindkere eesseina lahtine haav ja rünne terava esemega. Kiirabikaardi kohaselt on teatajaks I – mööduja
(05086270). Sündmuskohaks on XXX. Teatatud 06.20.2021 kell 13:
  1. Diagnoosiks on S 27 Muude ja täpsustamata rindkereelundite vigastus – S27.7 Rindkeresiseste elundite hulgivigastused. Õendusepikriisi kohaselt on patsiendiks V. L ning õendusabi osutamise perioodiks on 06.10.2021-15.10.
  2. Diagnoosideks on S36.1 Maksa- või sapipõievigastus; S21.1 Rindkere eesseina lahtine vigastus; 6
(26)1-22-4837 S27.1 Traumaatiline hemotooraks (verirind); F10.0 Äge intoksikatsioon; X99.4 Rünne terava esemega.
  1. Ka asitõendi vaatlusprotokoll 27.10.2021 (KoTo, tõendite köide, tl 36-38) haakub eeltoodud tõenditega. Nimetatud protokollis on vaadeldud KÜ J esimehe A P käest 18.10.2021 saadud viit videosalvestust, mis on salvestatud DVD-R-plaadi peale ning mis on ka kohtule esitatud kohtulikul uurimisel. Nimetatud protokolli kohaselt on vaadeldud videosalvestust, mis on tehtud Narva linnas asuva KÜ J väliturvakaameraga „Cam8“. Videosalvestuse alguseks on 06.10.2021 kl 12:11.
  2. Kl 13:21:34 ehk 1 tunni 09 minuti ja 38 sekundi möödudes alates videosalvestuse algusest sõidab maja ette registreerimisnumbriga XXX musta värvi sõiduauto Dodge RAM, tagurdab korraks parkimiskoha peale ning kl 13:22:57 sõidab minema. Videosalvestusest on näha, et sõiduauto rooli taga istub heledate juustega meesterahvas. Kl 13:29:15 sõidab taas maja ette eelpool nimetatud sõiduauto. Juht pargib tagurdades auto ära. Kl 13:31 tuleb autost juhipoolse ukse tagant välja hallide juustega meesterahvas sinise jopega seljas (edaspidi Kahtlustatav). Kl 13:32:01 avaneb juhi kõrvalistuja uks ning autost tuleb välja lühemate juustega meesterahvas tumedate pükste ja tõmblukuga jopega (edaspidi Kannatanu), kes avab tagumise parempoolse ukse, võtab midagi, sulgeb ukse ning hakkab auto juurest minema kõndima. Kahtlustatav ootab Kannatanut auto juures. Auto tagant tulles on Kannatanu vasakus käes valget värvi pungil kilekott (vt Foto 1). Mõlemad mehed kõnnivad trepikoja poole, kus Kahtlustatav võtab võtmed välja ning avades trepikoja ust kõnnivad mõlemad kl 13:33:10 trepikotta.
  3. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja O. T ütlused (KoTo, tl 89 pöördel-90), kes on välja toonud, et 06.10.2021 ta töötas patrullis patrullpolitseinikuna ja siis tol ajal ta töötas. Nimelt nad täitsid väljakutse, mis tuli neile juhtumiskeskusest. Nad tulid korterisse esmalt ja siis nad nägid, et esikus lamas meesterahvas. Ta lamas selili. Siis kohe kiirabi hakkas temaga tegelema, osutama talle abi, kuna kõhu- või rinnapiirkonnas oli verine riietus. Seal korteris oli veel meesterahvas, kes on praegu kohtuistungil. Ta oli magamistoas, kuna korter oli kahetoaline. Nad suhtlesid otseselt temaga. Ta oli nähtavas alkoholijoobes, kuna tema kõne oli segane. Ta seletas, et tema tuttav, kes oli temaga koos korteris, nad koos tarvitasid alkoholi ja siis joomingu käigus ta ise tekitas endale noahaava. Nad nägid, et olukord köögis oli segane ja tool lamas põrandal ja siis oli vist mingi mööbel murtud ja põrandal oli nuga. Tegelikult nad ei võtnud seda. Ta nägi nuga, aga täpselt, kus see asus, nad ei puutunud, kuna siis nad kutsusid kohe operatiivgruppi selleks, et läbi vaadata korterit.
  4. Samuti tõendab seda, et kannatanule V. L löödi rindkeresse noaga ekspertiisiakt nr 21EIDI0079 (KoTo, tõendite köide, tl 15) eksperdiarvamuse p-s 2 välja toodu, mille kohaselt vigastused on tekitatud löögist teravaotsalise vahendiga, võimalik, et noaga, määruses näidatud ajal - 06.10.2021 kl 13.30 paiku.
  5. 07.10.2021 asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide, tl 126-136), kus on mh vaadeldud kahte videosalvestust, mis on tehtud Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku vormikaameraga, nähtub see, et süüdistatav O. Smirnov on politseinikule teatanud, et kannatanu V. L lõi ise endale noaga rindkeresse. Nii on ta välja toonud: „Ma räägin: „Noh aga sina oled mitte keegi. Sa oled üldse mitte keegi. Sa ei teeninud sõjaväes. Mitte keegi“. „No mina olen mitte keegi?“… põmm … ma räägin: „Tohoh hullu… oled kõlvatu.“ Üldteada on see, et alkoholijoobes isikud võivad üritada välja selgitada, kes on n.ö kõvem tegija ning sellises seisundis olles võib olla ka käitumine ettearvamatu ning kõlvatu. Ekspertiisiaktist nr 21E-IDI0079 (KoTo, tõendite köide, tl 15) nähtub see, et SA Narva Haigla haigusloo 21-0101277 andmetel 06.10.2021 SA Narva Haiglas kannatanult võetud verest leiti 3, 22 g/l etanooli. Seda, et O. Smirnov oli 06.10.2021 tarvitanud alkoholi tõendab joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (KoTo, tõendite köide, tl 90). Eeltoodud versioon toimunust, mille kohaselt kannatanu ise lõi ennast noaga, ei haaku teiste usaldusväärsete tõenditega. Nii nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevast fototabelist, et köögis vasakul pool seina ääres ümmarguse kujuga neljajalgne köögilaud, mille ümber kolm tervet heledat värvi pehme tekstiilikattega tooli ja üks katkine ilma jalgadeta köögitool osaliselt laua all (vt foto nr 9-10). Katkise köögitooli istmiku ja seljaosa pehme 7
(26)1-22-4837 tekstiilikate rebitud (KoTo, tõendite köide tl 59-82). Nimetatu haakub kannatanu ütlustega, mille kohaselt süüdistatav kaotas enda käitumise üle kontrolli ning esmalt kahjustas enda vara, s.o köögis olnud ühte toolidest ning seejärel lõi talle noaga rindkeresse. Seda, et süüdistatav oli see, kes kaotas enda käitumise üle kontrolli ning lõi kannatanut V. L noaga rindkeresse tõendavad kaudselt ka tunnistaja I S järgnevad ütlused (KoTo, tl 85): „Oleg on äkiline, kuid väga kiiresti rahulikuks saab. Kui tuleb midagi ebaõiglast ette, siis jah, ta on äkiline“. Seega on põhjendatud nõustuda süüdistatava O. Smirnovi ütlustes nähtuva selgitusega, miks ta esimese hooga ütles, et V ise lõi ennast noaga (KoTo, tl 97 pöördel): „Vist olin šokis, ei saanud aru, mida räägin.“
  1. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul eeltoodud tõenditega tõendatud see, et 06.10.2021 kella 13:30 paiku XXX korteris Oleg Smirnov lõi V L 19 cm pikkuse teraga kööginoaga üks kord paremale poole rindkeresse. A.
  2. Teo koosseisupärasus (KarS § 118 lg 1 p 1) • Objektiivne koosseis
  3. O. Smirnovile heidetakse ette KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamist, millega põhjustati oht elule.
  4. Objektiivne süüteokoosseis eeldab selle tuvastamist, et on toime pandud tegu, mis põhjustas tagajärjena kannatanul raske tervisekahjustuse, täpsemalt sellise tervisehäire, mis ohustas kannatanu elu. Objektiivse koosseisu tasandil tuleb tuvastada teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos nii naturalistliku kausaalsuse (ekvivalentsus- ehk conditio sine qua non-teooria) kui ka objektiivse omistamise kriteeriumi alusel (RKKKo nr 1-19-4422, p 11).
  5. Kohtule esitatud isiku ekspertiisiaktiga nr 21E-IDI0079 (KoTo, tõendite köide, tl 13-16) on tõendatud see, et V L esines paremasse rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool rindkerel rangluu keskjoonel (võimalik, et IV roidevahemiku kõrgusel), vahelihase ja maksa sagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind ja verikõht ning keskseinandi mõõdukas nihe vasakule. Rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungiv haav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Peale vigastuste saamist kannatanu oli võimeline iseseisvalt liikuma ja teostama sihipäraseid tegevusi teatud aja jooksul (minutid-kümned minutid).
  6. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Raske on tervisekahjustus, mis vastab vähemalt ühele KarS § 118 lg 1 p-des 1-7 loetletud tunnusele. Oht elule (p 1) on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Seega peab objektiivse koosseisu realiseerumises esinema teise inimese tervise kahjustamine ning tagajärjena esinema raske (eluohtlik) tervisekahjustus. Eluohtlikeks on Riigikohus lugenud nt roidemurd ja kopsude põrutus (RKKK 3-1-1-30-12 p 24). Ka käesolevas asjas eksperdi hinnangul põhjustas O. Smirnov kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Seejuures ei pea ekspertiisis olema märgitud, et tegu on raskete vigastustega, vaid tervisekahjustus peab põhjustama ohu elule. Ka Vabariigi Valitsuse määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 lg 2 p 9 kohaselt on rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustuseta eluohtlik tervisekahjustus.
  7. Süüdistatava teo ja kannatanule tekitatud tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos. Kohus on eelnevalt juba kindlaks teinud, et just O. Smirnovi tegevuse – noaga kannatanu rindkeresse löömise – tagajärjel olid kannatanule tekitatud ekspertiisiaktis nimetatud vigastused. Seega esineb põhjuslik seos ekvivalentsusteooria tähenduses. Teo ehk löömise mõttelisel eemaldamisel oleks tagajärg, s.o eluohtlik terviskahjustus, jäänud saabumata.
  8. Lisaks on tagajärg süüdistatavale omistatav ka normatiivselt. Objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes. Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (RKKKo nr 3-1-1-102-16, p 9). Kohus leiab, et üldise elukogemuse põhjal on alust pidada tõenäoliseks seda, et pika teraga kööginoaga lüües rindkeresse tekib vigastus, mis võib olla eluohtlik. Asjaolu, et inimesel asuvad rindkere 8
(26)1-22-4837 piirkonnas mitmed elutähtsad organid, on üldteada. Järelikult on kehavigastuste põhjustamine süüdistatavale ka objektiivselt omistatav.
  1. Seega on tõendamist leidnud, et O. Smirnovi poolt sooritatud noalöök ja selle tulemusel kannatanule tekitatud tervisekahjustused vastavad KarS § 118 lg 1 p 1 kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele. • Subjektiivne koosseis
  2. Subjektiivse koosseisu puhul tuleb arvestada, et raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev süütegu, vaid kujutab endast §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu. KarS § 118 lg 1 kui KarS § 121 enamohtlik koosseis eeldab subjektiivsest küljest tahtlust tervise kahjustamise suhtes. Ohu põhjustamine elule (p 1) on käsitletavad enamohtliku tagajärjena KarS § 19 tähenduses. Isik vastutab enamohtliku tagajärje eest juhul, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest.
  3. Süüdistatav O. Smirnov tekitas kannatanu V. L tervisekahjustuse otsese tahtlusega ning tal oli otsene tahtlus ka raske tagajärje, s.o eluohtliku tervisekahjustuse suhtes. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
  4. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas korduvalt selgitanud, et subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud (nt RKKKo 3-1-1-142-05). Seega tuleb tahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist. Kohtupraktikas on märgitud, et välisele teopildile saab tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost, nt korduvatest löökidest.
  5. Kõnealusel juhul on tuvastatud, et tegemist oli eluohtliku tagajärje põhjustanud 19 cm pikkuse teraga noalöögiga paremale poole rindkeresse. Sellised tehiolud ei jäta kahtlust, et O. Smirnov sai kannatanut noaga lüües aru, et tema selline tegevus ei põhjusta kannatanule mitte ainult valu, vaid ka tervisekahjustuse ja möönis seda. Lüües teist isikut pika teraga noaga paremale poole rindkeresse ei ole võimalik mitte teadvustada, et see tekitab ohvrile tervisekahjustusi. Otsene tahtlus on tuvastatud tehiolusid silmas pidades väljaspool mõistlikku kahtlust.
  6. Kohtu hinnangul tegutses O. Smirnov otsese tahtlusega ka süüdistuses nimetatud kehavigastuste suhtes, milleks on rindkereöönde ja kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav koos vahelihase ja maksa parema sagara vigastusega. Kohus leiab, et O. Smirnov pidi teadma, et kasutatud noaga löök kannatanu rindkeresse tekitab viimasele raske tervisekahjustuse ja möönis seda.
  7. Tahtluse tuvastamise kriteeriumina võetakse samuti arvesse kehapiirkonda, kuhu löögid sooritati. Kriminaalasjas uuritud tõendid kinnitavad vaieldamatult, et kannatanut on löödud rindkere piirkonda, mis kohtupraktikas on käsitletav eluohtliku piirkonnana. Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud, et pekstes kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse nagu pea, rindkere ja kõht peab süüdlane võimalikuks ja möönab mistahes tagajärje, s.h surma saabumist (RKKKo nr 3-1-1-106-97). Noalööki sooritades elutähtsasse piirkonda sai O. Smirnov kui täisealine ning ka kui keskmine mõistlik inimene aru, millised organid asuvad rindkeres ja et selle vigastamine pika teraga noalöögiga võib lõppeda väga raskete tagajärgedega.
  8. Tahtluse tuvastamise puhul on kohtupraktika laiendanud tahtluse puhul arvesse võetavate asjaolude hulka, hõlmates tahtluse tuvastamisse ka teole vahetult eelnenud ja vahetult järgnenud käitumise teo toimepanija poolt. Teoeelselt on tuvastatud, et noalöök järgnes ühisele alkoholitarvitamisele ning süüdistatava poolt köögitooli katte kahjustamisele noaga. Edasi rakendas süüdistatav vägivalda juba kannatanu suhtes, sooritades viimase rindkere paremale poole noalöögi. Kohtulikul uurimisel ei selgunud usaldusväärselt see, mis tingis süüdistatava eeltoodud 9
(26)1-22-4837 käitumise. Välistatud ei ole see, et omavahelises vestluses tõusetus süüdistatava jaoks hell teema, s.o Afganistanis sõjaväelises teenistuses viibimine. Nii on süüdistatav enda ütlustes välja toonud: „Arvatavasti solvas ta mind kuidagi Afganistani pärast. Ilmselt oli sellega seotud solvang.“ Samas ei oma eeltoodu tähendust andmaks hinnangut sellele, kas süüdistatav enda tegevusega täitis talle inkrimineeritava kuriteo koosseisu. Seda seetõttu, et kui isegi jaatada eeltoodu tegelikkusele vastavust ei õigustanud see mitte kuidagi seda, kuidas süüdistatav sellele reageeris.
  1. Eeltooduga kohus tõdeb, et O. Smirnov pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et noalöök rindkerre paremale poole toob kaasa eluohtliku tervisekahjustuse ja seega hõlmas tema tahtlus just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.
  2. Seda kinnitavad ka tema enda ütlused (KoTo, tl 93 pöördel), mille kohaselt ta hakkas kannatanul vastu põske lööma, et ta avaks silmad ja toibuks ka. Ta jooksis peale aknast välja karjumist V juurde, teades, et kui isik on haavatud või sai haavata, siis peavad tema silmad lahti olema ja tuleb temaga rääkida.
  3. Isik peab üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette kujutama põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et O. Smirnov ei oleks arusaamisvõimeline ega vastaks enda arengu poolest vähemalt keskmise mõistliku isiku tavalisele tasemele. Ta on täiskasvanud elujõuline meesterahvas, kes vähemalt üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel sai aru, et teist inimest noaga lüües ringkeresse võib kannatanu saada raskeid tervisekahjustusi. Nimetatut kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide, tl 60), mille kohaselt külmkapi ukse ees põrandal valget värvi verekahtlase ainega määrdunud froteerätik, mida on tõenäoliselt kasutatud kannatanul esinenud verejooksu peatamiseks. Eelnevat silmas pidades ei ole kohtumenetluse käigus esile kerkinud asjaolusid, mis annaksid aluse eitada O. Smirnovil esinenud tahtlust raske tervisekahjustuse tekitamiseks.
  4. Lähtudes KarS §-st 19 piisab KarS § 118 koosseisu realiseerumiseks juba sellest, kui tahtliku tervisekahjustuse tekitaja on raske tagajärje suhtes toiminud ettevaatamatult, KarS § 118 lg 1 p 1 osas täpsemalt vaid hooletuse vormis. Tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge ehk elu ohustamisse suhtus O. Smirnov kohtu hinnangul hooletult KarS § 18 lg 3 mõttes. Ta oli kannatanu elule tekitatud ohu osas hooletu, sest sellist tagajärge ei pidanud ta võimalikuks, kuid hoolsuskohustust järgides ehk kannatanu tervist kahjustamata, olnuks see tagajärg tema jaoks siiski ettenähtav. • Õigusvastasus ja süü
  5. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et kahe mehe vahel aset leidnud konflikti käigus oleks O. Smirnov tõrjunud vahetult või vahetult eesseisvat rünnet ning kannatanut noaga lüües teostanud ründe ohtlikkusele vastavat hädakaitset.
  6. Eelnevalt on tuvastatud, et rünnet alustas O. Smirnov olukorras, kus kannatanu ei olnud teda rünnanud ega käitunud viisil, mis annaks tõsikindla veendumuse sellest, et kannatanu kavatses teda rünnata. Kuna O. Smirnov ei viibinud V. L löömise ajal hädakaitseseisundis ja muid õigusvastasust välistavaid asjaolusid pole praeguses asjas alust analüüsida, on O. Smirnovi tegevus õigusvastane. Samuti, kuigi kriminaalasjas ei tuvastatud selgelt kuriteo motiivi, ei välista ka see kuidagi teo õigusvastasust ega süüd. Kohtus ei leidnud samuti tuvastamist, et kannatanu oleks eelnevalt süüdistatavat provotseerinud.
  7. O. Smirnovi süüdivuses KarS § 32 lg 1 mõttes kohtul kahtlusi ei tekkinud ja menetluse vältel ei väljendanud neid ka kaitsja ega prokurör. Seega on O. Smirnovi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. B. Süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis B.
  8. Faktilised asjaolud
  9. Lisaks süüdistatakse O. Smirnovi selles, et ta 01.01.2022 kella 18:50 paiku Narvas A. Daumani maja nr 7 lähedal juhtis sõiduautot Dodge RAM, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. 10
(26)1-22-4837 Nimelt tuvastati tema veres etanoolisisaldus mitte vähem kui 1,92 mg/g. Seega oli Oleg Smirnov sõiduki juhtimise ajal alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobes (korrakaitseseadus § 36 lg 1 ja lg 4 p 1), kuivõrd alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle vere alkoholisisaldus on 1,50 mg/g või rohkem (liiklusseadus § 69 lg 2 p 1). Oma käitumisega rikkus Oleg Smirnov liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, et sõidukijuht ei tohi olla joobeseisundis.
  1. Süüdistatav O. Smirnov on ennast süüdi tunnistanud selles, et ta 01.01.2022 kella 18:50 paiku Narvas, A. Daumani maja nr 7 lähedal juhtis sõiduautot Dodge RAM, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes (KoTo, tl 95).
  2. Ka asitõendi vaatlusprotokoll 02.02.2021 (KoTo, tõendite köide, tl 40-51), kus on vaadeldud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga KÜ D esimehe K. Š poolt 01.01.2022 üle antud videofaili ja 112-le tehtud kõnesid 01.01.2022, tõendab süüdistuses ära toodud faktiliste asjaolude esinemist. Nii nähtub sellest tõendist, et esimene kõne on tehtud Häirekeskusesse 01.01.2022 kell 18:52:55 telefoninumbrilt +XXX ning teine kõne on tehtud Häirekeskusesse 01.01.2022 kell 18:55:03 telefoninumbrilt +XXX ning teatajal, kelle nimeks on K, on tõusetunud kahtlus, et mootorsõidukit RAM registreerimismärgiga XXX juhtinud isik on alkoholijoobes olles aadressil Daumani 7, Narva. Eeltoodud telefonikõnedega haakub videosalvestus, mis on tehtud 01.01.2022 ajavahemikul 18:50:01-19:08:30 Narva linnas asuva KÜ D, Narva väliturvakaameraga nr
  3. Kell 18:50:03 on näha, et hoovi sisse sõidab tumevärvi sõiduauto pikap keretüübiga. Nimetatud sõiduk liigub kõrval maja hoovi mööda, sõidab Daumani 7, Narva maja hoovi sisse ja juht tagurdades pargib selle sõiduki maja nurga vastas. Sõiduki tagaosas on näha kiri RAM. Kl 18:52:38 juht lõpetab parkimist ja pargib sõiduki osaliselt sõites kõnniteele. Kolmandast videofailist nähtub, et tol ajal kui juht liigub kõnniteel, võib näha, et tegemist on mehega vanuses 50-60 aastat, kiilakas. Kuuendast videofailist nähtub, et kl 19:02:43 tumedat värvi mikrobuss sõidab kaamera vaatenurka ja peatub sõiduki RAM juures. Mikrobussist väljuvad kaks meest vormiriietuses. Nad liikuvad sõiduki RAM kirjaga juurde. Üks mees tuleb sõiduki ukse juurde, teine tuleb parema esiukse juurde. Kell 19:06:43 kõik neli meest suunduvad mikrobussi juurde.
  4. Eeltoodud tõenditest nähtuv tõendusteave haakub tunnistaja K. Š poolt antud ütlustega (KoTo, tl 70 pöördel), millest selgub, et just tema oli selleks K nimeliseks teatajaks, kes helistas Häirekeskusesse seoses sellega, et tal tõusetus kahtlus selles, et aadressi Daumani 7, Narva lähedal mootorsõidukit juhtinud juht on alkoholijoobes. Nii on ta enda ütlustes välja toonud, et 01.01.2022 õhtul kella 18:50 paiku oli ta oma korteris Daumani 7, mis asub teisel korrusel. Ta vaatas aknast. Ta nägi kui suur maastur hakkas parkima ebaloomulikult. Hakkas tagurdama ja jättis siis maasturi viltu kõnnitee peal. See auto on must ning see on siin samas maja hoone ees. Ta mäletab vaid numbreid, tähtedes võib ta eksida või kahtleb. Kui ta helistas 112, siis nimetas. Need numbrid olid XXX. Tänavavalgustus juba põles maja taga. Tema aken oli sellest autost 15-20 meetrit. Inimene sõitis kõnnitee peale, väljus sõidukist, sai aru, et ta tegi midagi valesti. Väljus sõidukist, läks kõnniteele, vaatamaks, kuhu ta sai ja hakkas uuesti autot parkima, kuid tal see võiks nö ei õnnestunud. See meesterahvas kõndis kõikuva kõnnakuga. Sellepärast ta helistas 112, et teda oleks kontrollitud. Võimalik, et see mees, kes autost kõikuva kõnnakuga välja tuli ja sinna auto juurde tagasi läks, on süüdistatav. Politsei tuli kohale, vist 10 inimest seal. Sinna tuli buss kohale ja nad suhtlesid selle inimesega, kes oli seal kas auto juures või autos. Kaamerad on maja fassaadi peale paigaldatud ja käis uurija, kes salvestas kogu süžee. See sündmus, kus meesterahvas oli autoga seal maja ees ja ta kinni peeti, jäi nende kaamerate vaatevälja.
  5. Seda, et 01.01.2022 õhtul saabus aadressile Daumani 7, Narva politsei, kes kontrollis seda, kas süüdistatav O. Smirnov on alkoholijoobes tõendavad ka tunnistaja E S ütlused (KoTo, tl 75 pöördel). Ta on vastanud talle esitatud küsimustele, et 01.01.2022 oli ta juhtiv kiirreageerija. Nad täitsid teenistusülesandeid Narva linnas, et umbes kella 18:50 paiku olid nad Prisma kandis. Kuna teised patrullid olid hõivatud ja nad olid sündmuskohale kõige lähedam, siis nad said joobe info kontrollimiseks väljakutse. Üks auto kohe riivas silma, et ta oli valesti pargitud, et ta oli tagumiste ratastega sõitnud nagu ülekäiguraja peale ja siis tagumise otsaga oli peaaegu vastu seda nö põõsad. See auto nagu ei olnud parkimiskohas, vaid ta oli nagu sissesõidul, et ta segas natuke liiklust. Ta 11
(26)1-22-4837 oli suur Ameerika auto. See on Dodge RAM. Juht oli vanem meesterahvas. Võis täitsa olla süüdistatav. Ta läks auto juurde ja seal võttis inimesest nagu niimoodi käest ja võttis kontakti, ütles, et tulge nende auto juurde, et neil on vaja tuvastada tema samasust. Selle mehe nimi oli Oleg Smirnov. Kui nad kohe kontakti temaga läksid, siis oli nagu tunda alkoholilõhna, et mis võis viidata sellele, et see oli just see isik, kelle järgi nad tulid ja vaatasid seda autot. Kuna neil oli tunnistaja, kes nägi seda sõidufakti, siis ta võttis ühendust selle tunnistajaga telefoni kaudu. Tunnistaja ütles, et jah tegemist on sama isikuga, kelle peale ta tegi nagu väljakutse ja et see on just see isik, kellega nad praegu tegelevad. Samuti tunnistaja mainis ka seda, et seal maja peal on videokaamerad, kus peaks olema näha, et kuidas see isik tuli kohale. Kui nad olid kaasas seal Narva EMO-s, siis võeti isikult vereproov. Nad sundi ei pidanud kasutama. Kui nad olid koha peal, siis see isik oli ainukene, kes oli autos. Tema käes olid autovõtmed. Sel ajal kui nad seal olid, siis mitte ükski inimene ei ole tulnud nende juurde ja ei ole öelnud, et tema nagu vastutab selle auto eest.
  1. Seda, et O. Smirnov 01.01.2022 kella 18:50 paiku oli alkoholijoobes tõendab ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri (KoTo, tl 53), kus nähtub kooskõlas tunnistaja E. S ütlustega, et süüdistatav O. Smirnovilt võeti analüüsiks verd 01.01.2022 kell 20:10 ning tema veres tuvastati etanoolisisaldus mitte vähem kui 1, 92 mg/g. Seda, et O. Smirnov oli 01.01.2022 õhtul alkoholijoobes tõendab ka joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (KoTo, tõendite köide, tl 52), mille kohaselt toimetati kainenema O. Smirnov 01.01.2022 kell 20:07, kes keeldus indikaatorvahendi kasutamisest. Kainenema toimetataval isikul esinesid joobeseisundile viitavad järgmised tunnused: silmade punetus, pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, segane kõne, esines häireid aja-, isiku – ja kohatajus ning kerged häired koordinatsioonis.
  2. Kokkuvõtvalt on eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis tõendatud see, et 01.01.2022 kella 18:50 paiku O. Smirnov Narvas A. Daumani maja nr 7 lähedal juhtis sõiduautot Dodge RAM, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. B.
  3. Teo koosseisupärasus • Objektiivne koosseis
  4. O. Smirnovile inkrimineeritakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, s.o mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis.
  5. Objektiivne süüteokoosseis eeldab selle tuvastamist, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Käesoleval juhul leidis eelpool usaldusväärselt tuvastamist see, et O. Smirnov süüdistuses toodud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit, s.o sõiduautot Dodge RAM, registreerimismärgiga XXX. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 2 p 40 kohaselt mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Mootorsõiduki juhtimine on sama paragrahvi p 41 kohaselt isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust.
  6. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 12
(26)1-22-4837 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Eeltoodud juhul muutusi juhi terviseseisundis eeldatakse ning neid pole vaja eraldi tuvastada, piisab vaid vere või väljahingatava õhu alkoholisisalduse kindlaksmääramisest.
  1. Seda, et O. Smirnov oli 01.01.2022 kella 18:50 paiku joobeseisundis tõendab joobeseisundi tuvastamise saatekiri (KoTo, tl 53), mille kohaselt süüdistatav O. Smirnovilt võeti analüüsiks verd 01.01.2022 kell 20:10 ning tema veres tuvastati etanoolisisaldus mitte vähem kui 1, 92 mg/g.
  2. Seega on tõendamist leidnud, et O. Smirnovi poolt toime pandud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis vastab KarS § 424 lg 1 kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele. • Subjektiivne koosseis
  3. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Seega isik teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.
  4. Kohtu hinnangul pani O. Smirnov mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. O. Smirnov juhtimisõigust omava isikuna pidi olema teadlik kõikidest liiklusseaduse nõuetest, sh sellest, et alkoholi tarvitatuna on keelatud mootorsõiduki juhtimine. Vaatamata teadlikkusele eelnevast alkoholi tarvitamisest ja keelust alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtida, ei hoidunud O. Smirnov alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimisest. Seega oli ta teadlik sellest, et juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes paneb ta toime liiklusalase kuriteo. Seda seisukohta kinnitavad tema enda ütlused, milles ta on tunnistanud seda, et jõi 01.01.2022 kahte erinevat kanget alkoholi, s.o nii viina kui ka viskit (KoTo, tl 95). Eeltoodud alkoholi tarbimisel saab keskmine mõistlik inimene kahtluseta aru, et samal päeval mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Seega on süüdistatav enda tegevusega täitnud ka talle inkrimineeritava kuriteo subjektiivse koosseisu. • Õigusvastasus ja süü
  5. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. O. Smirnovi süüdivuses KarS § 32 lg 1 mõttes kohtul kahtlusi ei tekkinud ja menetluse vältel ei väljendanud neid ka kaitsja ega prokurör. Seega on O. Smirnovi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. C. Karistus
  6. KarS § 118 lg 1 p 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. KarS § 424 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
  7. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, ning seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.
  8. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje 13
(26)1-22-4837 raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli
  2. a otsus nr 1-18-2232/179, p 71;
  3. juuni
  4. a otsus nr 117-1629/44, p 28;
  5. juuni
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-58-13, p 8;
  7. oktoobri
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7;
  9. märtsi
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1;
  11. mai
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.) Riigikohus on ka selgitanud, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Süü suurusest lähtumise kohustus karistuse liigi ja määra valikul ei tähenda, et karistusseadustik keelaks absoluutselt süüdistatava isiku arvestamise karistuse kohaldamisel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. märtsi
  14. a otsus asjas nr 31-1-11-10, p 6.1.). Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtudes. Samas on kolleegium leidnud, et lisaks süü suurusele saab karistuse kohaldamisel täiendavalt arvestada üksnes teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  15. veebruari
  16. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p-d 15 ja 15.1).
  17. Karistuse kohaldamine ei ole täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  18. septembri
  19. a otsus nr 5-20-5/10, p 19). Kohtule karistuse mõistmisel antud kaalutlusruum tähendab, et liigilt ja/või määralt erinevaid õiguspäraseid karistusi, mille vahel kohus võib seadusest tulenevates piirides valida, on peaaegu alati mitu.
  20. Hinnates O. Smirnovi poolt toime pandud raske tervisekahjustuse tekitamisel tema teosüüd on see suur, kuna ta lõi 19 cm pikkuse teraga kööginoaga paremale poole rindkeresse, kus üldteada olevalt on mitmed elutähtsad organid, s.o elutähtsasse piirkonda. Seda, et teosüü on keskmisest suurem kinnitavad ka kannatanule tekitatud vigastused ning see, et noalöök rindu toimus kannatanu jaoks täiesti ootamatult ühise lõõgastava napsutamise ajal. Kannatanu ei kujutanud endast mingit ohtu süüdistatavale. Vaatamata sellele peab kohus võimalikuks karistada teda alla keskmäära jääva karistusega, s.o 6 aasta pikkuse vangistusega, kuna esineb kaks karistust kergendavat asjaolu: KarS § 57 lg 1 p 1 nimetatud karistust kergendav asjaolu, s.o süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine vahetult pärast süüteo toimepanemist ning ka KarS § 57 lg 1 p 3 nimetatud puhtsüdamlik kahetsus. Kohtulikul uurimisel leidis usaldusväärselt tõendamist süüdistatava enda ütlustega kui ka tunnistaja I. M ütlustega see, et vahetult peale raske isikuvastase kuriteo toimepanemist asus O. Smirnov koheselt tegutsema, hoidmaks ära kannatanu V. L surma. Ka ei kahtle kohus süüdistatavat kuuldes ja nähes selles, et O. Smirnov kahetseb toimunut puhtsüdamlikult. Nii pole kohtul alust kahelda selles, et kohe esimesel päeval, kui süüdistatava poeg tõi kannatanu haiglast Tallinna tuli ta sinna veoautoga ja kohe palus kannatanult vabandust: „V, palun vabandust, olen süüdi, kuid süüdi oled sinagi ja mina ning kõigest rohkem viin“. Karistust mõistes arvestas kohus ka seda, et esineb üks karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 4 mõttes, s.o süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus sõltuvuses. Kohtulikul uurimisel leidis usaldusväärselt tõendamist nii süüdistatava enda ütlustega kui ka kannatanu V. L ütlustega see, et 06.10.2021 tegemist oli alluva ja ülemusega, kes ühiselt napsutasid. Seega polnud tegemist tavapäraste joomakaaslastega, mistõttu on põhjendatud kohaldada ka eeltoodud karistust raskendavat asjaolu. Seda, et nimetatud karistust raskendava asjaolu kohaldamine on põhjendatud kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokollis kajastuv (KoTo, tõendite köide, tl 126-136), mille kohaselt süüdistatav on ise pidanud seda asjaolu vahetult peale toimunut tähtsaks politseiametnikuga vesteldes, tuues välja: „Ma … olen selle firma juht. Vaat selle, kust ta töötab“. Samuti on ta välja toonud: „Tema on minu autojuht. Justkui viisin teda enda pesemiseks. Noh …“. Samuti kannatanu V. L ütlused, mille kohaselt rääkisid nad peamiselt tööst (KoTo, tl 48). Teenistuslikus suhtes olek eraõiguslikus juriidilises isikus paneb 14
(26)1-22-4837 isikud ebavõrdsesse olukorda. Seega kõrgemal positsioonil oleva isiku poolt alluva tervise tahtlikul kahjustamisel tuleb arvestada seda karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 4 mõttes.
  1. Ka KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel ei ole O. Smirnovi teosüü väike, arvestades alkoholijoobe suurust ning ka seda, et ta juhtis suurte gabariitidega mootorsõidukit keset Narva linna uue aasta esimesel päeval kell 18:50 paiku, mil on üldteada olevalt veel palju teisi liiklejaid liikvel, kellele oleks võinud ta tekitada tõsiseid tagajärgi. Seega kohus leiab, et prokuröri taotletud karistus, mis on tunduvalt alla keskmäära, s.o 6 kuud vangistust on põhjendatud. Rahalise karistusega pole võimalik kohtu hinnangul saavutada karistuse eesmärke. Seda kohtu seisukohta ei muuda ka tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtuv (KoTo, tõendite köide tl 55). Süüdistatava O. Smirnovi süüd toimunus suurendab seega see, et tema veres olnud alkoholisisaldus ületas märgatavalt minimaalmäära. Sõiduki juhtimine taolises alkoholijoobes mõjutab õnnetusse sattumise ohtu, suurendab selle tõenäosust oluliselt, kuivõrd sellises joobeseisundis mootorsõiduki juht ei taju adekvaatselt liiklusolusid ja oluliselt väheneb reaktsioonikiirus. Nimetatut kinnitab see, et O. Smirnov parkis mootorsõiduki kõnniteele (vt foto KoTo, tõendite köide, tl 44), mis LS § 2 p 25 kohaselt on jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega.
  2. Kohus nõustub prokuratuuriga liitkaristuse mõistmisel selles, et pole võimalik lugeda kergemat karistust kaetuks raskema karistusega, kuna süüdistatava poolt toime pandud kuriteod on eriliigilised. Nii on ka Riigikohus otsuses nr 3-1-1-20-16 p-s 16 välja toodud, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale.
  3. Seega kohus peab põhjendatuks suurendada mõistetud ükskikkaristustest raskemat mõistes liitkaristuseks 6 aastat 3 kuud vangistust. Nimetatud karistust tuleb vähendada KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses perioodil 06.10.2021 - 08.10.2021viibitud 3 päeva võrra (KoTo, tõendite köide, tl 91-102) ja kandmata karistuseks jääb 6 a 2 k ja 27 p vangistust.
  4. Süüdistatavat tuleb karistada tähtajalise (s.o reaalse) vangistusega, kuivõrd toimepandud kuritegude raskust ja toimepanemise asjaolusid arvestades ning lähtuvalt mõistetud liitkaristusest ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat vangistusest tingimisi vabastada. Siinkohal on ka asjakohane viidata sellele, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Seega mõistetud karistuse reaalne ärakandmine karistusseadustiku regulatsiooni silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest selgelt irduv erand, mille rakendamisele on seaduses seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid KarS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 sõnastust silmas pidades järgmised - vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära). Kohus käesoleval juhul ei näe ühtegi sellist erandlikku asjaolu.
  5. Tingimusliku karistusest vabastamise välistab ka karistusseadustiku süstemaatiline tõlgendamine, millest järeldub, et karistusest tingimuslikult vabastamisel tuleb lähtuda ka põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Sellisest põhimõttest lähtuvalt ei saa, kooskõlas KarS § 73 lg-s 3 sätestatuga, enam kui viieks 15
(26)1-22-4837 aastaks vangistatute puhul karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine üldse kõne alla tulla. Arvestades aga KarS § 74 lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni viieks aastaks. Eeltoodud seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 20.02.2007 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-9906 p-s
  1. Seega on igati kiiduväärne see, et O. Smirnov on vabaduses olles võtnud samme vältimaks alkoholi tarvitamist (KoTo, tõendite köide, tl 56-57), kuid karistuse mõistmisel see asjaolu, arvestades mõistetavat karistust, õiguslikku tähendust ei oma. Eeltoodud seisukoht kehtib ka kohtule esitatud P OÜ arestitõendi nr 2543 osas (KoTo, tõendite köide, tl 58), kust nähtuvad süüdistatav O. Smirnovil esinevad haigused. Tulenevalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 53 lg-dest 1 ja 2 kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus ning kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.
  2. Süüdistatav O. Smirnovi ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla ning kohus ei pea põhjendatuks kohtuotsuse kuulutamisel ka tema vahistamist

§ 130lg 41 alusel.

Seda seetõttu, et kohtulikul uurimisel selgus tema ütlustest, et Vene Föderatsiooniga tal ei ole tihedat sidet (KoTo, lk 98). Seega pole alust karta, et ta läheks sinna pakku. Seega tulenevalt

§ 414lg-st 1 teatab maakohus O.

Smirnovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks O.

Smirnovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu O. Smirnov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.

D. Tsiviilhagi

  1. Kannatanu V. L on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 8326, 30 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 140 000 eurot (KoTo, tl 11-15).
  2. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Riigikohus on selgitanud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; vt põhjusliku seose kindlakstegemise kohta üldiselt ka Riigikohtu
  5. septembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-53-06, p 11).
  7. Lähtuvalt VÕS § 128 lg-st 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg-te 2, 3 ja 5 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja 16

(26)1-22-4837 kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
  1. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
  2. VÕS § 134 lg-te 2 ja 5 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. • Kannatanu V. L nõue varalise kahju hüvitamiseks
  3. Kannatanu V. L varalise kahju hüvitamise nõue summas 8326, 30 eurot kuulub rahuldamisele osaliselt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 130 lg 1 alusel.
  4. Saamata jäänud tulu osas leiab kohus järgmist. Käesolevas kriminaalasjas leidis tõendamist see, et süüdistatava teo tõttu tekitati kannatanule tervisekahjustus, millise tulemusel viibis kannatanu haiguslehel alates 06.10.2021 kuni 04.04.2022 (KoTo, tõendite köide, tl 33-34). Seda kinnitab ka kannatanu konto väljavõte, millest nähtub, et eelnimetatud perioodil sai kannatanu Eesti Haigekassalt töövõimetustoetust viiel korral kokku summas 1264,78 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 20). Konto väljavõttest nähtub ka see, et kannatanul puudus sellel perioodil sissetulek töötasu näol. Kaks viimast ülekannet A OÜ-lt olid tehtud pärast 06.10.2021 sündmust ehk ajal, mil kannatanu oli haiguslehel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Ka kriminaalmenetluses on tsiviilhagi esitamise korral kannatanul täpselt samasugune kohustus. Kannatanu peab tõendama, et saamata jäänud tulu on hagiavalduses nõutava suurusega. Kannatanu on avaldanud esitatud ning allkirjastatud hagiavalduses, et ta on Haigekassalt saanud 1908, 08 eurot ning kohtulikul uurimisel süüdistatav ja kaitsja selle faktilise asjaolu tegelikkusele vastavusele vastu ei vaielnud (KoTo, tl 92 pöördel). Ka kohtul puudub alus kahelda kannatanu poolt avaldatud Haigekassalt saadud hüvitise suuruse õigsuses. Seega lähtub kohus varalise kahju hüvitise suuruse arvutamisel sellest, et Haigekassalt on kannatanu saanud töövõimetustoetuse näol kokku 1908, 08 eurot.
  5. Hagiavaldusest nähtuvalt tugineb kannatanu oma kahju suuruse arvutamisel sellele, et tema palk oli keskmiselt 1800 eurot, mida ta kinnitas ka 06.10.2022 toimunud kohtuistungil (KoTo, tl 51). Seega oleks ta pidanud saama 5 kuu eest 9000 eurot. Süüdistatav ning tema kaitsja vaidlesid vastu eeltoodud summa õigsusele ning avaldasid, et kannatanu igakuiseks neto palgaks oli 530540 eurot (KoTo, tl 92). Kohus leiab, et töötasu suuruse kindlakstegemisel on usaldusväärseks tõendusallikaks kannatanu V L konto väljavõte, millest nähtub, et kannatanu on A OÜ-lt perioodil 16.07.2021- 17.10.2021 saanud kokku töötasuna 2700 eurot. Nimelt on ta viiel korral saanud 450 euro kaupa komandeeringu eest tasu ning veel kaks korda väiksemates summades (8.10.2021 - 400 eurot ja 17.10.2021 veel 50 eurot) (KoTo, tõendite köide, tl 20). Kannatanu avaldas 06.10.2022 kohtuistungil, et tema kokku lepitud palk töölepingu alusel oli 450 eurot kaubareisi eest, kuus peaks olema 4 kaubareisi. Seega keskmise igakuise sissetuleku arvutamiseks tuleb lähtuda saadud töötasust (2700 eurot) ning reiside arvust, mis vastab ca 2-kuisele töötamise perioodile. Seega on 17
(26)1-22-4837 keskmiseks saadud töötasuks 1350 eurot ning saamata jäänud tuluks viie kuu vältel on 6750 eurot. Arvestades Eesti Haigekassalt saadud töövõimetustoetuse suurust tuleb, tuginedes eeltoodule, nentida, et hagiavalduses märgitud perioodil vähenes kannatanu sissetulek 4841, 92 euro võrra (6750 eurot miinus 1908, 08 eurot).
  1. Kohtumenetluse poolte vahel puudus vaidlus selles, et O. Smirnov on pärast 06.10.2021 kannatanule üle kandnud kahjuhüvitisena kokku 900 eurot. 06.10.2022 kohtuistungil kinnitas kannatanu nimetatud summa saamist, selgitades, et süüdistatav enda initsiatiivil maksis kannatanule raha (KoTo, tl 50 pöördel). Samas nähtub istungi protokollist ning hagiavaldusest, et antud summa oli üle kantud kannatanu toetuseks. Seda kinnitab ka kannatanu konto väljavõte, mille kohaselt on ta saanud O. Smirnovilt kolmel korral selgitustega „materiaalne abi“ järgmised summad: 06.12.2021 - 500 eurot; 01.02.2022 – 100 eurot ning 21.02.2022 – 300 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 20). Kohtu hinnangul on seega tõendamist leidnud see, et süüdistatav Oleg Smirnov on osaliselt hüvitanud kannatanule tekitatud varalist kahju. Seega kuulub kahjusumma 4841, 92 eurot vähendamisele veel 900 euro võrra.
  2. Kannatanu ravikulude suurus on tõendatud AS-i L poolt väljastatud arvega nr 1S 4654531 (KoTo, tõendite köide, tl 17), AS-i M poolt väljastatud arve-müügitšekiga nr 519 (KoTo, tõendite köide, tl 18), P OÜ poolt väljastatud arvega nr 79231-LV020 (KoTo, tõendite köide, tl 19), SA N poolt väljastatud voodipäeva arvega nr A21149667 (KoTo, tõendite köide, tl 21). Kohtul puudub alus kahelda eeltoodud tõendites märgitud ravikulude suuruse tegelikkusele vastavuses ning selles, et kannatanul tuli tasuda eeltoodud arved seoses süüdistatava O. Smirnovi poolt 06.10.2021 sooritatud noalöögiga kannatanu rindkerre. Ka muud asjas esitatud materjalid kinnitavad põhjusliku seose esinemist. Nimelt nähtub kohtule esitatud raviloost nr 4 (KoTo, tõendite köide, tl 33), et patsient oli suunatud ortopeedile (vastuvõtt 19.01.2022), taastusravile (vastuvõtt 08.04.2022) ning viibis haiglas seonduvalt talle tehtud noahaavajärgse operatsiooniga. Ka süüdistatav 11.10.2022 kohtuistungil avaldas, et ta on nõus ravikuludega summas 34, 38 eurot (kulud ravimitele 14, 38 eurot ning meditsiinteenus 20 eurot). Seega esineb kannatanu ravikulude ja süüdistatava poolt 06.10.2021 toime pandud füüsilise vägivalla vahel põhjuslik seos. Kohus leiab, et süüdistatava õigusvastase käitumise ja tekitatud tervisekahjustusega kannatanule põhjustatud varaline kahju ravikulude näol summas 34, 38 eurot on tõendatud ja tsiviilhagi kuulub selles osas rahuldamisele VÕS § 130 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel.
  3. Rikutud riideesemete maksumuse osas nähtub hagiavaldusest, et kannatanu hindab rikutud riietuse väärtuseks 200 eurot. Samuti nähtub hagiavaldusest, et nimetatud summat kannatanu ei saa tõendada, sest tal puuduvad ostutšekid (KoTo, tl 14-15). Süüdistatav võttis kohtuistungil hagi seoses eeltoodud nõudega osaliselt õigeks. Rikutud riideesemete väärtus on süüdistatava hinnangul 100 eurot, kuna tegemist on amortiseerunud riietega (KoTo, tl 92 pöördel).
  4. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Hagiavaldusest nähtuvalt olid kõnealused riideesemed lõigatud, verega määrdunud ning haiglas viibimise aja jooksul kattunud hallitusega ja muutunud kõlbmatuks. Arvestades kannatanu vigastusi ning sellest tingitud meditsiinteenuste osutamist, on eluliselt usutav, et riideesemed polnud enam pärast haiglas viibimist riietusesemetena kasutatavad. Samas pole käesolevas asjas võimalik kontrollitaval viisil tuvastada riideesemete 18
(26)1-22-4837 maksumust, kuna asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta. Kannatanu ei ole kohtule esitanud ka ühtegi tõendit, mille pinnalt oleks võimalik tuvastada ka samaväärsete asjade võimalikku hinda. Kohus nõustub ka sellega, et käesoleval juhul ei saa välistada, et need riideesemed olid amortiseerunud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Seega käesoleval juhul tuleb nentida, et hagi on selles osas tõendamata.
  1. Vaatamata eeltoodule süüdistatav on kohtulikul arutamisel tunnistanud tsiviilhagi nõuet summas 100 eurot. Kohtu hinnangul kohalduvad käesolevas asjas TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi selle nõude osas 100 euro ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.
  2. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kannatanu V. L tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõude osas osaliselt. Süüdistatav O. Smirnovilt tuleb välja mõista kannatanu kasuks varalise kahju hüvitamiseks 4076, 30 eurot, mis koosneb saamata jäänud tulust summas 3941, 92 eurot, ravikuludest summas 34, 38 eurot ning rikutud riideesemete tõttu tekkinud kahju hüvitamisest summas 100 eurot. • Kannatanu V. L nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks
  3. Lisaks taotles kannatanu V. L ka mittevaralise kahju hüvitamist summas 140 000 eurot. Ka eeltoodud kannatanu nõude rahuldamine on põhjendatud osaliselt. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul õiglaseks ja põhjendatud mittevaralise kahju hüvitiseks 16 000 eurot alltoodud põhjustel. Esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes kuulub osaliselt rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 134 lg 5 alusel.
  4. Kohtupraktikas on leitud, et isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks alati välja maksta mõistlik rahasumma (Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-116-12). Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-85-08, p 13).
  5. Mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  6. veebruari
  7. a otsus asjas nr 3-2-1159-14, p 16). VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel mh kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 19
(26)1-22-4837
  1. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-34-05 p-s 22 mh selgitanud, et „Kolleegium on
  2. detsembri
  3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96 (RT III 1997, 4, 39) ja mitmetes hilisemates lahendites asunud seisukohale, et kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika- ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada“. Samuti on Riigikohus märkinud, et moraalne ehk mittevaraline kahju hõlmab ka kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu juba möödunud aja, kui ka selle võimaliku püsimise eest tulevikus.
  4. Kannatanu V. L vigastused on tõendatud kiirabikaardiga, patsiendikaardiga (KoTo, tõendite köide, tl 1-4), ekspertiisiaktiga nr 21E-IDI0079 (KoTo, tõendite köide, tl 13-16) ja 07.10.2021 asitõendi vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide, tl 126-137) ning tunnistaja patrullpolitseiniku O T ütlustega (KoTo, tl 89-90 pöördel). Teiste asjas olevate tõenditega, sh kannatanu ütlustega on tõendatud, et patsiendikaardil märgitud tervisevigastused on põhjuslikus seoses süüdistatava O. Smirnovi poolt kannatanu suhtes toime pandud raske tervisekahjustuse tekitamisega. Ekspertiisiaktist nr 21E-IDI0079 nähtub ka see, et kannatanul tekkis eluohtlik tervisekahjustus. Seega on üksnes juba raske tervisekahjustuse tekitamisega mittevaralise kahju nõue põhjendatud.
  5. Hagiavaldusest nähtuvalt pärast eluohtliku tervisekahjustuse tekkimist on kannatanu elukvaliteet tunduvalt halvenenud. Nimelt avaldas kannatanu hagiavalduses, et töötamise võimatuse perioodil, st omamata tuluallikat, oli ta sunnitud elama ainult haigekassalt saadud vahenditest ning ennast igapäevaselt piirama kõigi hädavajalike esemete ja toiduainete ostmises. Seoses töötamise võimatusega tekkisid kannatanul moraalsed kannatused. Pärast noahaava saamist selgus ka see, et V L ei saa töötada enam raskeveotranspordi juhina, kuna pikka rooli taga viibimist ja valvemeetodil töötamist on tal nüüd raske taluda ja tal tuleb teist töökohta otsida ning võimalik, et ametit vahetada, mis on praeguste elutingimuste juures Eestis samuti raskendatud. Lisaks sellele kannatanu toob välja, et tema tervis ei ole täielikult taastunud ja vigastuse tagajärjed annavad ennast tunda siiani. Parema käe liikumisfunktsioonid ei ole käesoleva ajani piisavalt taastunud. Kannatanu toob ka välja, et painavad tihti valud rinnus, mis levivad mööda paremat külge ja kanduvad jalga ning kubemesse. Hagiavalduse kohaselt on raviarst L. S sõnul saadud vigastuse tagajärjel võimalik kannatanu suunata osalise töövõimetuse määramise komisjoni.
  6. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kannatanule tekitatud kehavigastused tekitasid talle ilmselgelt füüsilist valu ja ka kannatusi ning läbielamisi ning tõid kaasa ka elukvaliteedi languse. Kannatanu meditsiinidokumentidest ja ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanu vajas koheselt operatiivset ravi ja viibis mitu päeva haiglas. Noahaava saamisele järgnes pikk töötuse periood. 07.10.2022 M OÜ poolt väljastatud arstitõendist nr 2262 nähtuvalt ei saa kannatanu ka praegu töötada oma eriala järgi ehk veoautojuhina (KoTo, tl 61). Perearsti poolt antud tervisehinnangus puudub alus kahelda, vaatamata kaitsja poolt esitatud vastuväitele. Siinkohal on põhjendatud viidata

§ 170

lg 2 p-le 3, mille kohaselt kutsutu ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks on mh raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus. Eelnimetatu mõjuva põhjuse tuvastamiseks pöördutakse kohtupraktikast nähtuvalt just perearsti poole (vt nt kohtuasjad nr 1-202069 ja 4-20-5134). Seega aktsepteeritakse kriminaalmenetluses ka perearsti poolt antud tervise hinnangut. Kohus ei nõustu kaitsjaga ka selles, et kannatatu võimekust töötada eriala järgi võib hinnata ainult asjatundja/ekspert, kellele on tehtud ülesandeks vastata vastavale küsimusele. Nimetatu läheks vastuollu

§ 61lg-ga 1, mille kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

Seega on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud kohtuliku uurimise tulemusena see, et O. Smirnovi poolt toime pandud noalöögi tagajärjel rindu on nüüdseks 20

(26)1-22-4837 piiratud kannatanu töötamise võimalused, mida tõendavad ka kannatanu sellekohased ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda (KoTo, tl 52 pöördel).
  1. Käesolevas asjas ei ole määrav mittevaralise kahju suuruse kindlakstegemisel see, et kannatanul ei ole tuvastatud töövõimetust (KoTo, tl 54). Töövõime hindamisel võetakse arvesse terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osaluse piiranguid. Selleks hinnatakse inimese kehalist ja vaimset võimekust erinevates valdkondades (https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine). Seega ei saa välistada seda, et inimesel tuvastatava kehalise ja vaimse võimekuse tase võib varieeruda sõltuvalt käsitletavast valdkonnast. Järelikult ei tähenda veel töövõimetuse mittemääramine seda, et kannatanu traumajärgse kehalise ja/või vaimse võimekuse tase võimaldab endiselt toime tulla mõnes konkreetses valdkonnas, käesoleval juhul kaubaveos.
  2. Võttes arvesse eelnevalt tuvastatud töötuse perioodi pikkust, kannatanul esinenud kehavigastusi ning ka seda, et kannatanu on kogu elu töötanud autojuhina (KoTo, tl 52), siis on eluliselt usutav, et õigusvastase ründe tagajärjel on kannatanu elukvaliteet märgatavalt langenud, mis vastavalt kohtupraktikale annab aluse jaatada mittevaralise kahju tekkimist. Ka kannatanu sissetuleku vähenemine annab aluse jaatada elukvaliteedi langust, mida kinnitas ka kannatanu kohtuistungil. Samuti nähtub kohtule esitatud patsiendiarvest nr A22-10681 (KoTo, tl 60), et ka
  3. aasta suvel esinesid kannatanul jätkuvalt terviseprobleemid, mis tingisid eriarsti juurde pöördumise. Jätkuv arsti poole pöördumise vajadus tingib kannatanu elukvaliteedi languse, kuna arstikülastusele kuluvat aega oleks võimalik sisustada palju meeldivamate tegevustega. Kohus, arvestades kannatanu poolt välja toodud negatiivseid asjaolusid, mis kaasnesid tema kehalise väärkohtlemisega 06.10.2021, nõustub sellega, et pärast 06.10.2021 juhtumit esines kannatanul oluline elukvaliteedi langus ning ta on kaotanud põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse.
  4. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et tal on tekkinud psüühilised probleemid ning süüdistatavapoolse ründe tagajärjel tekivad tal paanikahood ka kõige triviaalsemates olukordades, kus ta puutub juhuslikult kokku teiste inimestega. Haigekassa tegi ettepaku psühholoogi külastamiseks, kuid kannatanu ei kasutanud seda võimalust, kuna hetkel ei ole ta valmis ennast kellelegi avama (KoTo, tl 49 pöördel). Psüühilised probleemid on seotud ka teiste organismi funktsioonide halvenemisega. Nimelt nähtub 07.10.2022 M OÜ poolt väljastatud arstitõendist nr 2262, et peale noavigastust 06.10.2021 esinevad patsiendil mh erektsioonihäired, mis halvasti mõjub pereelule ning patsiendi psüühilisele seisundile. Samuti esinevad unehäired (KoTo, tl 61). Kohtul puudub alus kahelda selles, et kannatanul esinevad psüühilised probleemid seoses talle 06.10.2021 raske tervisekahjustuse tekitamisega. Nähtuvalt kannatanu kohtuistungil antud ütlustest oli süüdistatava noalöök talle rindkeresse ootamatu. Kannatanu tuli enda ülemuse juurde külla ning koos tarvitasid nad alkoholi. Kannatanu ning süüdistatava suhetes ei esinenud varem vihavaenu. Kannatanu sõnade kohaselt enne viimast sekundit toimus kõik rahulikult, oli rahulik olukord, tema ja süüdistatava vahel enne ründamist konflikti ei toimunud (KoTo, tl 48 pöördel; KoTo, tl 51). Seega kannatanu ei saanud kuidagi prognoosida süüdistatava käitumist olukorras, kus midagi ei viidanud füüsilise vägivalla võimalikkusele. Eeltoodust lähtudes on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kannatanu võib tunda ebakindlust ning tal võivad tekkida paanikahood võõraste isikute läheduses. Seda seetõttu, et ei tutvus ega ka tööalased suhted süüdistatavaga ei taganud V. L ning O. Smirnovi 06.10.2021 koosviibimisel kannatanu ohutust.
  5. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kannatanu on tõendanud nii tal 06.10.2021 juhtunu tagajärjel tervisekahjustuse tekkimise kui ka tervisekahjustuste negatiivse mõju tema edasisele elukorraldusele, millega on kaasnenud elukvaliteedi tõsine langus. Kohus, hinnates eelmainitud tõendeid ja asjaolusid kogumis, leiab, et V. L on kandnud juhtumi tagajärjel mittevaralist kahju, 21
(26)1-22-4837 mis tuleb süüdistatav O. Smoirnovil talle hüvitada. Hiljutises 07.10.2022 otsuses kriminaalasjas nr 1-21-3082 p-s 31 on Riigikohus seoses mittevaralise kahju hüvitamisega veelkord selgitanud, et hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning

§ 381lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt kaalutlusõiguse alusel. Seejuures peab järgima põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel, ja seda ka sõltumata poolte taotlusest, tuleb arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus nr 1-20-3535/66, p 18 ja tsiviilkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a otsus asjas nr 3-2-1-159-14, p 16).
  5. O. Smirnov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime tahtlikult. Samas on ta enda süüd puhtsüdamlikult ning siiralt kahetsenud. Kannatanule mittevaralise kahju hüvitamisel tuleb arvesse võtta ka süüdistatava käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tunnistas süüdistatav O. Smirnov kannatanu suhtes toimepandud kuritegu. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta püüdis osutada kannatanule abi (pani rätiku haava peale), palus möödakäijat kutsuda välja kiirabi. Pärast toimunut suhtles kannatanuga, palus vabandust V. L ees oma käitumise eest, helistas haiglasse ning andis üle sinna toidukaupu. Samuti püüdis leppida kokku hüvitises, kandis kannatanu arvelduskontole vabatahtlikult kokku 900 eurot (KoTo, tl 9398 pöördel). Eeltoodut tõendavad järgmised tõendid: 06.10.2022 kohtuistungil antud ütlustes kannatanu tunnistab süüdistatava poolt ning süüdistatava initsiatiivil 900 euro ülekandmist (KoTo, tl 51 pöördel). Samuti tunnistab kannatanu, et süüdistatav vabandas enda käitumise tõttu (KoTo, tl 52). Kohtule esitatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt leiti süüdistatava korterist valget värvi verekahtlase ainega määrdunud froteerätik (KoTo, tl 70). Nimetatu kinnitab süüdistatava versiooni kannatanule abi osutamise osas käterätiku haava peale panemise teel. Tunnistaja I. M ütlustega on tõendatud süüdistatava soov kiirabi kutsuda. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et 06.10.2021 kella 13:30 paiku ta viibis
  6. Juuli tänaval maja nr 7 juures ning meesterahvas arvatavasti teise või kolmanda korteri aknast karjus „kutsuge kiirabi“ ning ütles, et abi kutsumine on vajalik seonduvalt noahaavaga (KoTo, tl 54 pöördel – 55 pöördel).
  7. Kohtu hinnangul on küll küsitav rätiku haava peale panemise teel abi osutamise edukus, kuid vaatamata sellele leiab kohus, et süüdistatav käitus (palus kiirabi välja kutsuda, vabandas oma teo tõttu, hüvitas osa tekitatud kahjust) pärast kuriteo toimepanemist vastutustundlikult ning tema kuriteojärgsele käitumisele pole võimalik etteheideid teha. Seega tuleb võtta kohtul seisukoht, millises suuruses jaatada käesoleval juhul mittevaralise kahju tekitamist kannatanu V. L seoses O. Smirnovi kriminaalkorras karistatava tegevusega.
  8. Kohtuistungil kaitsja avaldas, et tsiviilhagiga seonduvalt lähtus ta puhtalt Riigikohtu analüüsist ja Riigikohtu praktikast (KoTo, tl 101 pöördel). Kohtule esitatud kaitseteesides palus kaitsja määrata kannatanule mittevaralise kahju hüvitisena 5000 eurot (KoTo, tl 109). Kohus leiab, et Riigikohtu asjakohase kohtupraktika kordusanalüüsi kasutamine on käesoleval juhul põhjendatud tagamaks üldist võrdsuspõhiõigust ja säilitamaks kohtusüsteemi autoriteeti. Riigikohtu õigusteabe ja koolituskosakonna kohtupraktika kordusanalüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades aastatel
  9. –
  10. aastal“ (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf) p-st 2.
  11. tuleneb, et perioodil 01.06.2018–31.05.2020 rahuldasid kohtud täielikult või osaliselt 15 mittevaralise kahju hüvitamise nõuet 15 kriminaalasjas, milles süüdistatav tunnistati süüdi KarS § 118 lõike 1 mõne punkti järgi. Kõikide menetlusliikide lõikes oli suurim väljamõistetud hüvitis 15 000 eurot (kahel korral) ja kõige väiksem 300 eurot. Keskmine hüvitis oli 4 153 eurot ja mediaan 3 000 eurot. Lühimenetluse asjades oli väljamõistetud hüvitise keskmine 3 400 eurot ja mediaan 2 22

(26)1-22-4837 500 eurot, olles seega võrreldes eelmisel analüüsiperioodil väljamõistetud hüvitiste keskmisest ja mediaanist mõnevõrra suuremad. Üldmenetluse asjades oli väljamõistetud hüvitise suurus keskmiselt 5 214 eurot ja mediaan 3 000 eurot.
  1. aasta kordusanalüüsis oli raske tervisekahju tekitamisena kvalifitseeritud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetud hüvitise suurus lühi- ja kokkuleppemenetluse asjades keskmiselt 3 200 eurot ja mediaan 2 000 eurot. Hüvitised jäid vahemikku 420–10 000 eurot. Üldmenetluses mõisteti hüvitis välja ühes kriminaalasjas ja hüvitise suuruseks oli 7 000 eurot. Suurim hüvitis mõisteti välja üldmenetluse kriminaalasjas 1-18-7683, milles kohus rahuldas täielikult kannatanu nõude ja mõistis süüdistatavalt 15 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks. Süüdistatav lõi kannatanut ühe korra vastu paremat silma, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse kestvusega vähemalt neli kuud. Süüdistatava tegevuse tagajärjel kaotas kannatanu löögi saanud silmast hiljem täielikult nägemise. Kahju suurust põhjendaski kohus sellega, et lisaks füüsilisele kehavigastusele põhjustas süüdistatav kannatanule elukvaliteedi languse ühest silmast nägemise kadumisega.
  2. Kohus peab põhjendatuks viidata lisaks ka teisele asjakohasele analüüsile, kuna kannatanu oleks võinud esitada enda hagi ka tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. Riigikohtu õigusteabe ja koolitusosakonna analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–
  3. aastal“ kohaselt 2018.–
  4. aastal hüvitati mittevaralise kahju hüvitamise nõue kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral täielikult või osaliselt 14 tsiviilasjas, 8 tsiviilasjas jäi nõue rahuldamata (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_Mit tevaraline_tsiviil.pdf ) . Kõige suurem välja mõistetud hüvitis oli 17 000 eurot ning väikseim 200 eurot. Keskmine hüvitis oli 2437 eurot, mediaan 1000 eurot.
  5. Mittevaralise kahju põhjendatud hüvitise määramisel tuleb arvestada seda, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei tohi kaasa tuua kahju tekitanu heaolu olulist langust, kuid mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema süüdlase jaoks talutav ka märkimisväärse pingutuseta. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel seda, et vastavalt tõendile süüdistatava maksustava tulu kohta
  6. aastal oli süüdistatava O. Smirnovi tulu pärast tulumaksu maha arvamist 6979 eurot (KoTo, tõendite köide tl 55). Seega oli süüdistatava tulu
  7. aastal ca 581, 58 eurot kuus, mis on samastatav
  8. aastal kehtestatud töötasu alammääraga. Samas arvestab kohus ka seda, et vastavalt kohtuistungil antud O. Smirnovi ütlustele oli äriühingu A OÜ eelmise (ehk 2021) aasta kasum 10 000 eurot ning süüdistatav on selle äriühingu juhatuse liige (osalus 50%) (KoTo, tl 96).
  9. Kõike eeltoodut arvestades, s.o ka elukalliduse märkimisväärset tõusu pärast eeltoodud Riigikohtu asjakohaste analüüside koostamist, peab kohus põhjendatuks rahuldada kannatanu V. L tsiviilhagi talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise osas osaliselt. Kohus peab põhjendatuks mõista süüdistavalt O. Smirnovilt kannatanu V. L kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 16 000 eurot. E. Asitõendid 102.

§ 126

lg 3 p 4 kohaselt nähakse kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Riigikohus on 29.05.2013 otsuse p-s 9 kriminaalasjas nr 3-1-1-51-13 selgitanud, et

§ 126

lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. See tähendab muu hulgas seda, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata

§ 126

lg 2 p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada. Vastupidise tõlgenduse korral riivataks ebaproportsionaalselt asitõendina ära võetud eseme 23

(26)1-22-4837 omaniku omandipõhiõigust (põhiseaduse § 32). Kohtul puudub seaduslik alus anda riigile luba teisele isikule kuuluva vara hävitamiseks. Kohus saab kohtuotsuse tegemisel määrata asitõendi hävitamisele või ümbertöötamisele (

§ 126

lg 3 p 4) üksnes juhul, kui asitõendina ära võetud ese kuulub (hiljemalt otsuse täitmise ajaks) riigile või kui tegemist on peremehetu asjaga asjaõigusseaduse (AÕS) § 96 lg 3 mõttes (nt kui asja senine omanik on avaldanud tahet asja omandist loobuda). Käesoleval juhul ei vaielnud ei süüdistatav ega ka kaitsja vastu sellele, et põhjendatud on süüdistatavale kuuluv asitõendiks olev kööginuga hävitada. Nimetatu annab aluse asuda seisukohale, et selle kööginoa senine omanik on avaldanud tahet asja omandist loobuda. 103. Seega kööginuga, millel on senini kannatanu V. L vere jäljed ja mis asub Viru Maakohtu Narva kohtumaja asitõendite hoidlas ja suitsukonid „Parliament“, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas (akt nr 22ATH16748) on väärtusetud, kuna ammendunud on võimalus kasutada neid sihtotstarbeliselt. Seega tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel need hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

F. Menetluskulud 104. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. 105. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks:

§ 179

lg 1 p 1 ja lg 2 ja

§ 175

lg 1 p 9 alusel sundraha 1635 eurot, mis 2, 5 kuupalga alammäära.

§ 175

lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku 3896, 71 euro ulatuses (sõrmejäljeekspertiisi nr 21ESS0053 - KoTo, tõendite köide, tl 117-120 tegemise kulu 663 eurot, DNA ekspertiisi nr 21EGE0954 tegemise kulu 3135 eurot – KoTo, tõendite köide, tl 172, kohtuarstliku ekspertiisi nr 21EIDI0079 tegemise kulu 61 eurot – KoTo, tõendite köide, tl 16, vereproovi võtmise kulu 23, 71 eurot -KoTo, tõendite köide, tl 54, joobeseisundi tuvastamise kulu (uuringuakt nr 46T) 14 eurot – KoTo, tõendite köide, tl 53.

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Ilja Zuevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulu kokku 632, 40 eurot (243, 60 eurot ja 388, 80 eurot – KoTo, tõendite köide, tl 121-125) ja kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu kokku summas 1252, 80 eurot (324 eurot – KoTo, tl 22-24 ja 928, 80 eurot – KoTo, tl 111-114). 106.

§ 180

lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks jätta sõrmejäljeekspertiisi nr 21E-SS0053 tegemise kulu 663 eurot Eesti Vabariigi kanda nagu ka taotles riikliku süüdistuse esitaja süüdistuskõnes. Ekspertiisi kulu on

§ 175

lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesoleval juhul oli sõrmejäljeekspertiisi määramine 24

(26)1-22-4837 põhjendatud. Samas ei aita ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele ning seetõttu tuleb eeltoodud ekspertiisi tegemise kulu jätta Eesti Vabariigi kanda.
  1. Kriminaalasjas on tehtud DNA ekspertiis nr 21E-GE0954 maksumusega 3135 eurot. Ekspertiisi maksumuse õiendi (KoTo, tõendite köide, tl 105-106) kohaselt oli käesolevas kriminaalasjas ekspertiisiobjektide arv
  2. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 21 proovi (KoTo, tõendite köide, tl 105). DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0954 teostamise ajal kehtinud kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodust tulenevalt oleks DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0954 põhjendatud maksumus 21x57, s.o 1197 eurot, mis kuulub süüdistatavalt O. Smirnovilt selle ekspertiisiga seoses väljamõistmisele. Seega ülejäänud summas, milleks on 1938 eurot (3135-1197) jääb DNA-ekspertiisi nr 21EGE0954 tegemise kulu Eesti Vabariigi kanda. 108.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-11-105-12, p 7). Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. 109. Kaitsja esitatud taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas kokku summas 4815, 91 eurot peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole tõenäoliselt reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda ning raskendaks ka kannatanule kahju hüvitamist. 110. Kohus ei määratle konkreetseid osi, mille kaupa O. Smirnov peaks menetluskulusid tasuma, kuid leiab, et ei lähe osi määramata vastuollu

§-s 180 lg-s 3 öelduga. Erinevalt KarS §-st 25

(26)1-22-4837 66, mis näeb ette karistuse kandmise ositi, ei nõua

§ 180lg 3 menetluskulude konkreetsete osade määratlemist kohtu poolt.

Seetõttu leiab kohus, et õige on lugeda

§ 180lg-t 3 ilma kunstliku ja süüdistatava huvide vastase kitsenduseta.

Osade määramata jätmine kohtu poolt ei lähe vastuollu sätte mõttega ja on süüdistatava resotsialiseerumise ja toimetuleku aspektist paindlikum. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Piirsalu Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Jelena Demenok Rahvakohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2022 kohtuotsusega. 26

(26)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.