Obsah (6)

§ 101§ 2172§ 116§ 96§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-15463 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuaril 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi N. Z.i ja J. Z. hagi O. Z.i vastu el

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada O. Z.i menetluse ajal (so alates 01.11.2022.a) tasutud elatisemakseid.
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
3. J. ja N. Z.id esitasid oma seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi O. Z.i vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõistis kohus 04.11.2020.a. otsusega tsiviilasjas 2-20-8904 O. Z.ilt välja elatise laste J. Z. ja N. Z.i ülalpidamiseks 175 eurot ühe lapse kohta, kahele lapsele kokku 350 eurot. Elatise suuruse määramisel arvestas kohus, et vähemalt nädala viibisid lapsed isa juures, mil kostja kandis ka nende ülalpidamiskulu. Käesoleval ajal on olukord muutunud, lapsed ei viibi enam sellisel määral isa juures (hagejate seadusliku esindaja töögraafiku tõttu ei ole see enam vajalik). Seega ei kuluta isa lastele enam nii palju kui varem, samas laste kasvades nende kulud suurenevad. Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist seadusjärgses miinimummääras (225,64 eurot lapse kohta) alates 01.11.2022.a. (tl 17-18).
4. 15.12.2022.a. toimunud kohtuistungil ei nõustunud hagejate seaduslik esindaja kostja (kompromiss)ettepanekuga, mille kohaselt tasub kostja lastele elatist kokku 400 eurot kuus (so 2 x 200 eurot). Hagejate seaduslik esindaja kinnitas, et kostja tasub küll igakuiselt 350 eurot, kuid muid kulusid lastele ei kata. Lapsed ei viibi enam isa juures nii pikka aega, et see võiks mõjutada kuidagi ülalpidamiskulu. Juunikuust ei ole lapsed üldse isa juures olnud. Tütrele sünnipäevaks suvel kinkis 100 eurot, poisile sünnipäevaks oktoobris ei kinkinud midagi. Samuti ei kinkinud midagi eestkostele võetud poisile. Vanemad lapsed on juba nagu mehed, nende riided maksavad sama palju kui täiskasvanu omad. Hagejate seaduslik esindaja jäi kohtuistungil nõude juurde, et kostjalt välja mõista elatis seadusjärgses miinimummääras. KOSTJA VASTUVÄITED
5. Kostja O. Z. ei vaielnud 15.12.2022 toimunud kohtuistungil elatise suurendamise nõudele vastu, kuid märkis, et on nõus maksma kahele lapsele kokku 400 eurot, enamaks ei ole võimeline. 2 Kostja igakuine töötasu on 700 eurot ning üle kuu viibib artriidi tõttu haiguslehel. töötukassas hinnatud ei ole (tl 34-35). Töövõimet KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
8. Hagiavalduses nõuavad J. Z. ja N. Z. Viru Maakohtu 04.11.2020.a otsusega tsiviilasjas nr 220-8904 väljamõistetud elatise (kahele lapsele kokku 350 eurot kuus, so 175 eurot ühe lapse kohta, tl 86-89) suurendamist seadusjärgse miinimummäärani. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi
9. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Eeltoodu kehtib ka kompromissi kinnitamise määruse alusel tasumisele kuuluvate elatisemaksete muutmise kohta. TsMS § 497 kohaselt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
10. Alates
11. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses (

) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi
4. lõike järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hagiavalduses tuginevad hagejad peamiselt asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-20-8904 elatise nõude lahendamisel ja elatise suuruse määramisel arvestas kohus asjaolu, et hagejad viibisid igas kuus vähemalt ühe nädala kostja juures, mil kostja kandis nende ülalpidamiskulu. Käesoleval ajal on asjaolud muutunud, ehk lapsed (hagejad) ei viibi enam igakuiselt pikemat perioodi isa juures (varem nõudis seda ema töögraafik). Lisaks eeltoodule märgib hagejate seaduslik esindaja, et laste kasvades 3 suurenevad ka nende vajadused ning kostjalt välja mõistetud 350 eurot kuus kahe lapse kohta ei ole piisav. 01.11.2020.a otsuses leidis kohus, et kostja on võimeline kahele lapsele kokku elatist tasuma kuus ca 500 eurot. Vähemalt 1 nädala kuus viibivad lapsed isa juures. Kohus hindas eeldatavaks kuluks 150 eurot, mille kostja kannab vahetult kui lapsed viibivad tema juures ja vähendas selle võrra elatise suurust, 500 -150 eurot= 350 eurot (vt 01.11.2020.a otsuse p-d 11-12). Elatise suuruse muutmist õigustavate asjaolude tõendamise koormis lasub hagejal.
5. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud tuvastas kohus tsiviilasjas 2-20-
6. Käesolevas asjas tuleb tuvastada, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, mis annaks alust elatise suurust muuta.
7. Kostja kinnitas kohtuistungil, et on nõus tasuma lastele elatist 400 eurot kuus (2 x 200 eurot).

§ 116

lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 10. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 209,20 eurot (alates 01.04.2022.a.), mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
2. aprillil. Keskmine brutopalk
3. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot. Kohtuotsuse tegemise ajaks on Statistikaameti kodulehel on kättesaadavad andmed keskmise kuupalga kohta septembrikuu 2022.a. seisuga (aasta keskmist ei ole veel avaldatud). Seega lähtub kohus 2021.a keskmisest brutopalgast 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot. 4 Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis (vt Xhttps://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf, lk 37-39),

§s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi. Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. 11.

§ 101

tuginedes tuleks käesoleval juhul arvestada järgmist:

§ 101

lg 3 järgne baassumma 209,2 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209,2 + 46,44 =255,64 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot, kolmanda lapse kohta 100 eurot Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ehk 255,64 - 30=225,64 ja 255,64 -50 = 205,64 eurot PHS § 21 alusel makstakse vähemalt kolme lapsetoetust saama õigustatud last kasvatavale perele lasterikka pere toetust. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot (§ 21 lg 2). Toetuste eesmärk on pere, kus elab kolm või enam last, toimetuleku parandamine.

muudatuste seletuskirja kohaselt peetakse lasterikka pere toetuse arvestamist elatise summa vähendamisel õigustatuks eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse, on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Kuivõrd käesoleval juhul saab hagejate seaduslik esindaja lasterikka pere toetust nii kostjaga ühiste laste kui ka eestkostel oleva lapse eest, siis kohtu hinnangul ei ole põhjendatud elatise suuruse määramisel arvestada lasterikka pere toetusega. e toetusest. Tulenevalt

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuivõrd N. (sünd 2006.a) ja J. (sünd 2014.a.) vanusevahe on 8 aastat, ei saa noorema lapse elatist vähendada

§ 101lg 7 alusel.

12. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja väidab, et on nõus lastele elatist tasuma 400 eurot kuus (kahele lapsele kokku), enamat ei võimalda sissetulek ning tervislik seisund. 400 eurot kuus kahe lapse kohta on mõnevõrra vähem kui

§ 101sätestatud miinimummäär.

5 Kohus märgib, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) Kostja väitel ei ole ta võimeline tasuma elatist nõutud ulatuses (seega on väidetavalt

§ 102lg 2 olukorras) muuhulgas tervislikel põhjustel. Vastavalt Ts

MS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui kostja väidab, et on

§ 102

lg 2 olukorras mis õigustab elatise väljamõistmist alla seaduses kehtestatud miinimummäära (st mõjuv põhjus), tuli kostjal seda ka tõendada. Kostja on viidanud terviseprobleemile (artriit), mis piirab tema töövõimet, kuid samas kinnitas kohtuistungil, et Töötukassas tema töövõimet hinnatud ei ole. Kohus möönab, et kostja pangakontolt nähtuvad sagedased töövõimetushüvitise maksed, millest võib järeldada, et terviseprobleemid esinevad. Samas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et tervisliku seisundi tõttu on piiratud kostja võime sissetulekut teenida või on piiratud tema osalus tööturul.

1. O. Z.i majanduslikku seisundit iseloomustavaid tõendeid uurides märgib kohus esmalt, et kostja väited nagu oleks tema sissetulek 700 eurot, ei vasta tegelikkusele. Kostja esitas maakohtule oma pangakonto väljavõtte viimase 12 kuu eest (tl 38-48). Kostja on OÜX (RK xxx) ainuosanik ja juhatuse liige. Äriühingu põhitegevusala on metsaraie. Pangakonto väljavõttest tulenevalt on nt 2022.a. OÜ -lt X tehtud ülekandeid kostjale näiteks 02.01.2022 sõiduauto kompensatsioon 335 eurot, 05.01.2022 töötasu 500 eurot ja 05.01.2022 kuluaruannete alusel 311,05 eurot ehk kokku 1146,05 eurot; veebruaris 2022 auto kompensatsioon 335 eurot, kuluaruannete alusel 367 eurot, töötasu 671,43 eurot ehk kokku 1373,43 eurot; novembris 2022 töötasu 702,21, auto kompensatsioon 335 eurot, avansiaruande alusel 100,79 eurot + 28.11.2022 200 eurot- kokku 1338 eurot; detsembris 2022 auto kompensatsioon 335 eurot, töötasu 702,21 eurot, avansiaruande alusel 546,02 eurot – kokku 1583,23 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja tegeliku igakuise sissetuleku moodustavad kokku pangakontolt nähtuvad töötasulaekumised, laekumised kuluaruannete alusel, avansiaruannete alusel, sõiduauto kompensatsioon. Töötasu väiksemana näitamise eesmärk on töötasult tasumisele kuuluvate riiklike maksude vähendamine. Lisaks laekumistele OÜ-lt X on kostja saanud Lüganuse Vallavalitsuselt toimetulekutoetust
2. aastal juunis 264,67 eurot, juulis 258,32 eurot, septembris 257,22 eurot. Pangakontolt nähtuvad regulaarsed sularaha sissemaksed: 01.07.2022 600 eurot, 23.07.2022 450 eurot, 01.08.2022 250 eurot, 03.08.2022 170 eurot, 23.
3. 150 eurot, 01.09.2022 550 eurot, 09.09.2022 150 eurot, 14.10.2022 100 eurot, 19.10.2022 400 eurot, 26.11.2022 100 eurot, 11.12.2022 200 eurot, 15.12.2022 100 eurot. Lisaks eeltoodule on maanteeameti Liikluregistri andmetel O. Z. kantud registrisse järgmiste sõidukite omanikuna: Audi A6 Avant universaal reg.märk XXX, ehitusaasta 2001; Audi A4 sedaan reg. märk XXX ehitusaasta
4. Kostja ei ole eraldi välja toonud oma igakuiseid püsikulusid. Kohus on seisukohal, et kostja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal on ta võimeline laste ülalpidamiseks elatist tasuma igakuiselt seaduses sätestatud miinimummääras.
5. M. Z. esitatu kohaselt on pere igakuised püsikulud keskmiselt 878, 19 eurot kuus (tl 55). 6 M. Z. poolt esitatud tõenditest (võetud iseteendus.sotsiaalkindlustusamet.ee lehelt) tulenevalt saab M. Z. eestkostel oleva lapse lapse, M. A. eest toetust kuni 31.10.2025 240 eurot kuus, J. Z. lapsetoetust kuni 03.07.2030.a 100 eurot, M. A. lapsetoetust kuni 07.10.2025.a 60 eurot, N. Z.i lapsetoetust kuni 30.09.2026.a 60 eurot kuus, lasterikka pere toetust perioodil 01.07.201707.10.2025.a 300 eurot kuus, kokku toetuste summa 760 eurot kuus (tl 50-53) . Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on M. Z. saanud tulu perioodil 01.01.2022-31.12.2022 19 573, 68 eurot, mis jagatuna 12 kuule on keskmiselt 1631,39 eurot.
6. Kohus mõistab O. Z.ilt välja elatise

§ 101sätestatud miinimummääras järgmiselt: 15.1 N.

ülalpidamiseks: baassumma 209,20 eurot, baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil, otsuse tegemise ajal 46,44 eurot (lähtudes 2021.a a brutokuupalgast 1548 eurot); 209,20 + 46,44 = 255,64 miinus pool lapsetoetust ehk 30 eurot (60 / 2) 255,64-30=225,64 15.2 J. ülalpidamiseks: baassumma 209,20 eurot, baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil, otsuse tegemise ajal 46,44 eurot (lähtudes 2021.a a brutokuupalgast 1548 eurot); 209,20 + 46,44 = 255,64 miinus pool lapsetoetust ehk 50 eurot (100 / 2) 255,64-50=205,64 Vastavalt

§ 101

lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et lapsed ei viibi lahuselava vanema juures märkimisväärset osa kuust (vähemalt nädal), ei kohalda kohus

§ 101lg 6.

1. Hagiavaldus on kohtule esitatud 26.10.
2. Elatise suurust palusid hagejad hagiavalduses muuta alates 01.11.2022.a Kohus suurendab 04.11.2020.a. otsusega väljamõistetud elatist N. Z.i ülalpidamiseks 225,64 euroni kuus ja J. ülalpidamiseks 205,64 euroni kuus. Väljamõistetud elatist indekseeritakse iga aasta
3. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada O. Z.i poolt menetluse ajal tasutud elatise makseid (so makseid alates 01.11.2022.a.)

1. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). 7 Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8