Obsah (7)

§ 47§ 49§ 18§ 45§ 2§ 46§ 54

Tsiviilasi nr 2-22-13874 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 20. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

§ 47lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Jätta menetluskulud M. P. kanda.
2. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
3. M. P. (avaldaja/võlgnik) esitas 19.09.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-13874). Avalduse kohaselt kannab võlgnik käesoleval ajal karistust xxxxxxxxxxxx, karistuse algus 04.10.2021 ja lõpp 04.12.
4. Võlgnikul on südamereuma ja reumatism varasest lapsepõlvest. Tema ainuke sissetulek käesoleval ajal on vanaduspension, sugulased ja lapsed teda ei toeta, sest ei suuda isegi majanduslikult hakkama saada. Võlgnikul puudub igasugune vara ja ta ei ole suuteline tekkinud võlgnevusi tasuma ning see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
5. Kohus võttis 16.11.2022 määrusega M. P. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks E. V. .
6. Usaldusisik esitas 16.12.2022 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed Võlgnik sündis xxxxxx. Võlgniku väitel omandas ta xxxxxxxx xxxxxxxxxx keskhariduse ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx raamatupidaja eriala. Hiljem on ta vanglas viibimise ajal õppinud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja füüsilisest isikust ettevõtja kursustel. Võlgnik oli xxxxxxxxxx kuni xxxxxxxxxx abielus L. P. ja xxxxxxxxxx kuni xxxxxxxxx M. Z. . Võlgnikul on xxxxxxxxxx 2 sündinud poeg ja tütar. Vaatamata omandatud haridusele on võlgnikul olnud raskusi suhete hoidmise ja ühiskonnas hakkama saamisega ning teda on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest. Usaldusisikule kättesaadavad andmed võlgniku vanglakaristuste aja ja põhjuste kohta on järgmised: 1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (KrK § xxxxxxxxxxxxxxxxx;x§xxxxxxxxx); 2) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (KarS § xxxxxxxxxxxxxx§xxxxxxxxxxx§xxxxxxxxxxxx§xxxxxxxxxxxxxxx§xxxxxxxxxxxxxxxxxxx;x§xxx xxxx 1); 3) alates xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (KarS § xxxxxxxxxx§xxxxxxxxxxxxxxx§xxxxxxxxxxx§xxxxxxx xxxx). Võlgnik on viibinud vangistuses ka enne
2. aastat, kuid selle kohta usaldusisikul täpsem teave puudub. Kriminaalasjas nr x-xx-xxx võlgniku vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest keeldumise taotlust lahendades on kohus muuhulgas viidanud sellele, et võlgnikku on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda ning reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik aastatel 2011 kuni 2019 maksustatavat sissetulekut vaid xxxxxxxxxxxx. Sissetulek jäi vahemikku 13,17 eurot kuni 49,34 eurot aastas.
3. aastal sai võlgnik maksustatavat sissetulekut ka xxxxxxx xx-lt 29,25 eurot ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xx, xx, xx, xx, xx, xx korteriühistult 500 eurot.
4. aastal sai võlgnik maksustatavat sissetulekut xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x, xx, xx, xx, xx, xx, xx korteriühistult 1550 eurot, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1386,48 eurot ning xx-xxxxxxxxxx 371 eurot.
5. aastal on võlgnik saanud xxxxxxxxxxxx maksustatavat sissetulekut 3,04 eurot. Vara Usaldusisikul puuduvad andmed, et võlgnikule kuuluks märkimisväärse realiseerimisväärtusega asju või varalisi õigusi. Võlgnik on alates 16.06.2020 kantud liiklusregistrisse sõiduauto Šxxxxx (
6. aasta, reg nr xxx xxx, tehnoülevaatus kehtis kuni 31.03.2020, registrikanne on 14.09.2022 peatatud vastavalt LS § 77 lg 8¹ kuni lg 8⁴) omanikuna. Võlgnik on koos esialgse pankrotiavaldusega kohtule esitatud riigilõivust vabastamise taotluses kinnitanud, et tal mootorsõidukit ei ole. Usaldusisikul ei ole teavet võlgniku nimele registreeritud sõiduki olemasolu, asukoha ja seisundi kohta. Isegi kui edaspidi selgub, et sõiduk on säilinud, võib eeldada, et selle väärtus on väga väike. Võlgnikul on kaks arvelduskontot: Coop Pank AS-s nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille saldo on 0,07 eurot, samas on kontoga seotud teenuste eest võlg pangale 5 eurot, ning Swedbank AS-s nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille saldo on 0 eurot. Kontodel on alates 08.08.2017 täiturite arestid. Kohustused Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised: Võlausaldaja nimi: 1 Võlausaldaja e-posti aadress: Võlasumma: Kuritegudega tekitatud kahju hüvitamise nõuded 439,44 € Seotud lahend: 1.1 Ekopuit OÜ aleksandri@aleksandri.ee Tulundusühistu Tartu Tarbijate 1.2 tartutk@tartutk.ee Kooperatiiv 379,50 € 1-21-7843 59,94 € 1-21-7843 Kohtumenetluste kulude hüvitamise nõuded 4042,43 € 2 2.1 Maksu- ja Tolliamet 3 Kohtutäiturite nõuded 3.1 3.2 3.3 3.4 Oksana Kutšmei Anne Böckler Sirje Tael Ivi Kalmet 4042,43 € emta@emta.ee 3598,03 € info@tartutaitur.ee anne.bockler@taitur.net taitur@stael.ee ivi.kalmet@taitur.just.ee 3 1572,01 € 1018,72 € 396,00 € 220,00 € 1-16-2592 x-xx-xxxxx 2-18-9198 2-19-18718 1-21-7843 3.5 3.6 3.7 3.8 Rita Lohu Taive Peedosaar Reet Rosenthal Kersti Seisler 4 Muud nõuded rita.lohu@taitur.just.ee taive.peedosaar@taitur.just.ee reet.rosenthal@taitur.just.ee kersti.seisler@taitur.just.ee 211,30 € 66,00 € 66,00 € 48,00 € 5690,45 € 4.1 Svea Finance AS info@svea.ee 2 357,21 € 4.2 4.3 4.4 4.5 info@tfbank.ee margus@julianus.ee elisa@elisa.ee info@holmbank.ee 1 241,10 € 730,49 € 711,30 € 445,35 € 4.6 Politsei- ja Piirivalveamet ppa@politsei.ee 180,00 € 4.7 Tartu Linnavalitsus 4.8 Coop Pank AS lv@tartu.ee info@cooppank.ee 20,00 € 5,00 € TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal AS Aktiva Portfolio Elisa Eesti AS Holm Bank AS 2-20-140322 2-20-140-323 2-20-140324 2-21-128071 2-21-115551 2-21-112690 2-20-137034 260020000109 278021011036 80302005833 13 770,35 € KOKKU: Kohustuste kommentaariks märgib usaldusisik, et kuna tsiviilasjade nr x-xx-xxxxx ja x-xx-xxx menetluskulude sissenõudmiseks on täitemenetlused algatatud ajavahemikus 29.01.2019 kuni 07.06.2019, on need nõuded (kokku 477 eurot) praeguseks tõenäoliselt aegunud. Maksejõuetus Võlgniku vastu on suunatud palju rohkem nõudeid, kui ta suudab rahuldada. Vangistuste ajal on võlgnikku ülal pidanud riik. Ka vabaduses viibimise ajal on võlgniku toimetuleku tagamises osalenud riik ja kohalik omavalitsus. Võlgnik ise näeb tulevikus oma peamise või isegi ainsa sissetuleku allikana vanaduspensioni, mis samas ei kata kõiki tema vajadusi. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt võimetu täitma temal lasuvaid kohustusi. Menetluse edasise perspektiivina ei saa kõne alla tulla võlgade ümberkujundamine. Küsimus on, kas kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamine kahtlemata vastab võlgniku soovile. Samas ei ole teada, mis kasu saaks toimuvast menetlusest võlgniku võlausaldajad või riik või mistahes muu isik peale võlgniku ning kas võlgnik hakkaks erinevalt senisest kurja tegemisest tulevikus tegema midagi head. Sõltumata sellest, kas kohus kuulutab välja võlgniku pankroti või mitte, ei ole ette näha võlgniku võlgade tasumist mainimisväärses ulatuses. Menetluse perspektiivi prognoosimise üheks käepäraseks abivahendiks on kohtute infosüsteemis leiduvad lahendid, sealhulgas need, millega kohus on jätnud rahuldamata võlgniku vangistusest ennetähtaegselt vabastamise taotlused, milles ei täheldatud, et võlgnikule määratud kriminaalkaristused oleks talle mõjunud positiivselt. Võlgnikul puudub enesekriitika, tema agressiivsus ja ohtlikkus ei ole vähenenud. Lisaks muudele kuritegevust soodustavatele eeldustele, on võlgniku puhul probleemiks see, et alkoholijoobes olles on ta käitunud arutult, muuhulgas on pannud toime talle vabadusekaotuse kaasa toonud kuriteod. Usaldusisikul puudub alus väita, et võlgnik edaspidi alkoholi ei tarbi ning isegi kui tarbib, käitub joobes olekus arukalt. Arvestades võlgniku varasemat elukäiku ja võlgnikuga rohkem kokku puutunud isikute skepsist selle suhtes, et võlgnik vabaduses viibides suudab käituda vastutustundliku ja produktiivse ühiskonnaliikmena, ei ole usaldusisikul kujunenud veendumust, et võlgniku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse tulemusena tegelikult saabub olukord, kus võlgnik uusi kuritegusid toime ei pane, elatub iseenese teenitavast sissetulekust ja oma tegevusega panustab üldise heaolu suurenemisse. Võlgniku taotletav menetlus saab eeldatavalt toimuma riigi kulul. Riigil kahtlemata on otsustuspädevus, mis eesmärgil ja kui kulukaid menetlusi on otstarbekas riigi raha arvel läbi viia. Kohustustest vabastamise perspektiiv teoreetiliselt võib võlgnikku motiveerida hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning uute varaliste kohustuste tekitamisest. Kas see praegusel juhul praktiliselt saab nii olema, ei ole teada. Usaldusisik ei söanda väita, et riigi raha arvel võlgniku vabastamine tema kohustustest (sealhulgas riigi ees) on investeering, mis end tingimata ühiskonnale ära tasub. Usaldusisiku hinnangul puudub menetlusel mõistlik perspektiiv. Sel juhul võib menetluse 4 lõpetamine (

§ 18lg 2 p 4 või 5) olla otstarbekaim valik.

Kui kohus on teistsugusel seisukohal, aktsepteerib usaldusisik kohtu seisukohta. Võlgnik on pankrotiavalduses oma maksejõuetuse põhjusena toonud esile teda varasest lapsepõlvest alates saatnud terviseprobleemid, FIE makseraskused, vanaduspensioni ebapiisavuse ning rahvusarhiivi infopuuduse firmades töötamise kohta. Terviseprobleemid mõistagi võivad raskendada töötamist ja tulu teenimist, kuid usaldusisik ei näe võlgniku nimetatud maksejõuetuse põhjuste ning võlgniku teadaolevate kohustuste vahel loogilist seost. Antud menetluses ei ole selgunud, kas ja millal võlgnik viimati tegeles ettevõtlusega ning kuidas on mõni võlgniku teadaolevatest kohustustest selle ettevõtlusega seotud. Võlgniku pension on väike seetõttu, et ta on suure osa oma parimast tööeast veetnud vanglas ega ole teeninud sissetulekut. Võlgniku suutmatus täita oma varalisi kohustusi näib olevat eeskätt tingitud võlgniku suutmatusest suhtuda teistesse inimestesse lugupidavalt ja hoolivalt, teha teiste inimestega mõistlikul viisil koostööd, austada ühiselu sujumiseks vajalikke käitumisnorme ning mõne vajaliku või kasuliku tegevuse abil aidata kaasa nii üldise kui isikliku heaolu suurendamisele. Selline suutmatus näib olevat välja kujunenud küllaltki kauges minevikus. Usaldusisik ei saa siin anda arvamust võlgnikul ühiskonna elus osalemist takistavate hoiakute, väärtushinnangute ja harjumuste kujunemise põhjuste kohta, sest sellise arvamuse avaldamiseks ei ole usaldusisikul piisavalt teavet. Kõik võlgniku elu jooksul tema suhtes tehtud kohtulahendid ei ole avalikult kättesaadavad, kuid ka kättesaadavates kohtulahendites on pikalt ja põhjalikult käsitletud võlgnikule etteheidetavaid tegusid, võlgniku suhteid teiste inimestega ning võlgnikuga varem erinevatel asjaoludel kokku puutunud inimeste hinnanguid võlgniku isikuomadustele. Soovimata selle mahuka materjali sisu siin pikemalt taasesitada, piirdub usaldusisik lühikokkuvõttega, et üldmulje võlgniku tegevusest ja isikuomadustest on väga halb. Võlgnik on pärast 03.08.2004 viibinud vabaduses umbes 14 kuud. Sellel ajal tekkisid tal konfliktid erinevate inimestega, ta varastas ning nähtavasti sõlmis varalisi kokkuleppeid, mille täitmise võimet tal algusest peale ei olnud. Viimast ei saa ette heita ainult võlgnikule. See, et üsna paljud krediidipakkujad on ükskõiksed krediiditaotleja maksevõime suhtes, viitab krediidipakkujate ebapiisavale huvile oma nõuete tegeliku rahuldamise suhtes. Kokkuvõtteks märgib usaldusisik, et võlgniku maksejõuetuse üldiseks eelduseks võib pidada seda, et juba väga kauges minevikus kujunesid tal hoiakud ja väärtushinnangud, mis ei soodusta elus enesega toimetulemist. Võlgnik on olnud pahatahtlik või vähemalt hoolimatu teiste isikute elu, tervise ja vara suhtes ning ühiselu reeglite suhtes üldiselt. Selline ellusuhtumine ei ole toonud kasu võlgnikule enesele, ammugi mitte teistele. Näib nii, et võlgnikul ei ole vastutustunnet, mis võimaldaks elada materiaalset toimetulekut tagavat elu. Võlgniku varalised probleemid on tema harrastatud eluviisiga paratamatult kaasnev nähtus. Usaldusisiku arvates ei ole siiski õige väita, et võlgnik on toime pannud KarS §-s 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Usaldusisiku hinnangul ei saa omaette kuriteona käsitada seda, kui omaks võetud maailmavaade ja eluviis takistab isikul elada nii, et ta suudaks teenida oma vajaduste rahuldamiseks vajalikku sissetulekut, hoiduda teiste isikute kahjustamisest ning täita kõik oma tegevusega kaasnevad kohustused. Praegu sundtäitmisel olevate nõuete tekkimise aja põhjal otsustades on võlgnik olnud maksejõuetu hiljemalt alates 2017. aastast. Arvestades et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viibis võlgnik katkematult vangistuses ehk riigi ülalpidamisel, on raske ka seda ajavahemikku nimetada maksejõulisuse perioodiks. 5. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul teadaolev vara, ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 13 770,35 eurot. Võlgnik on 10.01.2023 istungil selgitanud, et kohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue 2823,76 euro saamiseks, tsiviilasi x-xx-xxxxxx, ning 05.10.2022 on kinnitatud kompromiss Aktsiaseltsiga PlusPlus Capital, millega võlgnik kohustus tasuma 305 eurot. Võlgniku ainsaks sissetuleku allikaks vabaduses on vanaduspension ning isegi kui võlgnik hakkab tulevikus teenima töötasu, on vähetõenäoline, et ta suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale vanaduspensioni, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga 5 väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud M. P. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§s 45 sätestatule (

§ 18lg 2 p 2).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 6. Kohus nimetab pankrotihalduriks E. V. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. 7.

§ 45

lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et E. V. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20. jaanuariks 2024. Usaldusisiku tasu 9.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud 6 otsuse tegemisel.

Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 20 pooltundi. Seejuures on usaldusisik arvestanud tasu suuruseks 32,70 eurot poole tunni kohta ning palunud kohtul tasu suuruseks määrata 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (20 pooltundi) ja esitatud taotlust tuleb E. V. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

§ 54

lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7