Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (
). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
Kui kohus on teistsugusel seisukohal, aktsepteerib usaldusisik kohtu seisukohta. Võlgnik on pankrotiavalduses oma maksejõuetuse põhjusena toonud esile teda varasest lapsepõlvest alates saatnud terviseprobleemid, FIE makseraskused, vanaduspensioni ebapiisavuse ning rahvusarhiivi infopuuduse firmades töötamise kohta. Terviseprobleemid mõistagi võivad raskendada töötamist ja tulu teenimist, kuid usaldusisik ei näe võlgniku nimetatud maksejõuetuse põhjuste ning võlgniku teadaolevate kohustuste vahel loogilist seost. Antud menetluses ei ole selgunud, kas ja millal võlgnik viimati tegeles ettevõtlusega ning kuidas on mõni võlgniku teadaolevatest kohustustest selle ettevõtlusega seotud. Võlgniku pension on väike seetõttu, et ta on suure osa oma parimast tööeast veetnud vanglas ega ole teeninud sissetulekut. Võlgniku suutmatus täita oma varalisi kohustusi näib olevat eeskätt tingitud võlgniku suutmatusest suhtuda teistesse inimestesse lugupidavalt ja hoolivalt, teha teiste inimestega mõistlikul viisil koostööd, austada ühiselu sujumiseks vajalikke käitumisnorme ning mõne vajaliku või kasuliku tegevuse abil aidata kaasa nii üldise kui isikliku heaolu suurendamisele. Selline suutmatus näib olevat välja kujunenud küllaltki kauges minevikus. Usaldusisik ei saa siin anda arvamust võlgnikul ühiskonna elus osalemist takistavate hoiakute, väärtushinnangute ja harjumuste kujunemise põhjuste kohta, sest sellise arvamuse avaldamiseks ei ole usaldusisikul piisavalt teavet. Kõik võlgniku elu jooksul tema suhtes tehtud kohtulahendid ei ole avalikult kättesaadavad, kuid ka kättesaadavates kohtulahendites on pikalt ja põhjalikult käsitletud võlgnikule etteheidetavaid tegusid, võlgniku suhteid teiste inimestega ning võlgnikuga varem erinevatel asjaoludel kokku puutunud inimeste hinnanguid võlgniku isikuomadustele. Soovimata selle mahuka materjali sisu siin pikemalt taasesitada, piirdub usaldusisik lühikokkuvõttega, et üldmulje võlgniku tegevusest ja isikuomadustest on väga halb. Võlgnik on pärast 03.08.2004 viibinud vabaduses umbes 14 kuud. Sellel ajal tekkisid tal konfliktid erinevate inimestega, ta varastas ning nähtavasti sõlmis varalisi kokkuleppeid, mille täitmise võimet tal algusest peale ei olnud. Viimast ei saa ette heita ainult võlgnikule. See, et üsna paljud krediidipakkujad on ükskõiksed krediiditaotleja maksevõime suhtes, viitab krediidipakkujate ebapiisavale huvile oma nõuete tegeliku rahuldamise suhtes. Kokkuvõtteks märgib usaldusisik, et võlgniku maksejõuetuse üldiseks eelduseks võib pidada seda, et juba väga kauges minevikus kujunesid tal hoiakud ja väärtushinnangud, mis ei soodusta elus enesega toimetulemist. Võlgnik on olnud pahatahtlik või vähemalt hoolimatu teiste isikute elu, tervise ja vara suhtes ning ühiselu reeglite suhtes üldiselt. Selline ellusuhtumine ei ole toonud kasu võlgnikule enesele, ammugi mitte teistele. Näib nii, et võlgnikul ei ole vastutustunnet, mis võimaldaks elada materiaalset toimetulekut tagavat elu. Võlgniku varalised probleemid on tema harrastatud eluviisiga paratamatult kaasnev nähtus. Usaldusisiku arvates ei ole siiski õige väita, et võlgnik on toime pannud KarS §-s 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Usaldusisiku hinnangul ei saa omaette kuriteona käsitada seda, kui omaks võetud maailmavaade ja eluviis takistab isikul elada nii, et ta suudaks teenida oma vajaduste rahuldamiseks vajalikku sissetulekut, hoiduda teiste isikute kahjustamisest ning täita kõik oma tegevusega kaasnevad kohustused. Praegu sundtäitmisel olevate nõuete tekkimise aja põhjal otsustades on võlgnik olnud maksejõuetu hiljemalt alates 2017. aastast. Arvestades et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viibis võlgnik katkematult vangistuses ehk riigi ülalpidamisel, on raske ka seda ajavahemikku nimetada maksejõulisuse perioodiks. 5. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul teadaolev vara, ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 13 770,35 eurot. Võlgnik on 10.01.2023 istungil selgitanud, et kohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue 2823,76 euro saamiseks, tsiviilasi x-xx-xxxxxx, ning 05.10.2022 on kinnitatud kompromiss Aktsiaseltsiga PlusPlus Capital, millega võlgnik kohustus tasuma 305 eurot. Võlgniku ainsaks sissetuleku allikaks vabaduses on vanaduspension ning isegi kui võlgnik hakkab tulevikus teenima töötasu, on vähetõenäoline, et ta suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale vanaduspensioni, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga 5 väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud M. P. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja
§s 45 sätestatule (
Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 6. Kohus nimetab pankrotihalduriks E. V. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. 7.
lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib
lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (
lg 4).
lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad
lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.
lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et E. V. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.
lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20. jaanuariks 2024. Usaldusisiku tasu 9.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise
Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 20 pooltundi. Seejuures on usaldusisik arvestanud tasu suuruseks 32,70 eurot poole tunni kohta ning palunud kohtul tasu suuruseks määrata 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (20 pooltundi) ja esitatud taotlust tuleb E. V. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.
lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.