← Eesti

2-22-127017/10

Obsah (10)§ 162§ 174§ 123§ 486§ 138§ 172§ 175§ 218§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 5. detsember 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilas

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud 2

(6)esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Renovum OÜ (hageja) esitas
  2. juulil 2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y. D. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi
  3. augustil 2022 ja hagi täpsustuse
  4. oktoobril
  5. Hageja palub kostjalt XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel välja mõista 2232,51 eurot, sealhulgas põhivõlg 1822,16 eurot, intress 216,51 eurot, lepingu hooldustasu 20,50 eurot ja
  6. augusti 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 173,34 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 37% aastas põhinõudelt (1822,16 eurolt) alates
  7. augustist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel välja mõista 1170,23 eurot, sealhulgas põhivõlg 957,29 eurot, intress 109,12 eurot, lepingu hooldustasu 10,25 eurot ja
  8. augusti 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 93,57 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 36% aastas põhinõudelt (957,29 eurolt) alates
  9. augustist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete aluseks olevad asjaolud
  10. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXX (registrikood XXX) XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Intressimäär oli 37% aastas ja tagasimakseperiood 24 kuud. Kostja kohustus tasuma alates
  11. novembrist 2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu
  12. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 124,16 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt
  13. oktoobril
  14. Kokku kohustus kostja tasuma 3039,84 eurot (igakuised osamaksed kokku 2979,84 eurot ja lepingutasu 60 eurot). XXX maksis kostjale laenusumma välja
  15. oktoobril
  16. Kostja tasus hagejale
  17. novembril 2021 124,16 eurot,
  18. detsembril 2021 124,16 eurot,
  19. jaanuaril 2021 124,16 eurot. Seega tasus kostja laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 372,48 eurot, millest on arvestatud 177,84 eurot (155,46+22,38) laenu põhiosa katteks, 179,64 eurot intressi katteks ja 15 eurot hooldustasu katteks. XXX edastas
  20. mail 2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles paluti kostjal tekkinud võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu edastas XXX
  21. juunil 2022 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta. XXX ütles laenulepingu üles
  22. juunil
  23. XXX loovutas
  24. juulil 2022 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale ning teavitas sellest kostjat. Kostja põhiosa võlgnevus on 1822,16 eurot (2000-177,84). Kostjal tekkis intressi võlgnevus ajavahemiku
  25. veebruar 2022 kuni
  26. juuni 2022 eest summas 216,51 eurot (kokku 5 osamakset, mille võlgnevused on 56,19 eurot, 53,25 eurot, 52,24 eurot, 50,18 eurot, 4,65 eurot). Laenulepingus on kokku lepitud intressimääraks 37% aastas. Kostjal tekkis viivise võlgnevus ajavahemiku
  27. veebruar 2022 kuni
  28. august 2022 eest 173,34 eurot. Laenulepingus ja 3
(6)üldtingimustes on kokku lepitud, et viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär, milleks on 37% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 37% aastas alates
  1. augustist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Laenulepingus toodud maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma hooldustasu 5 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga
  2. juunil 2022 oli kostjal tasumata hooldustasu 20,50 eurot (võlgnevus 4 kuu ja 3 päeva eest, so 4 kuu eest 20 eurot ja 3 päeva eest 0,5 eurot). Laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete aluseks olevad asjaolud
  3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXX XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Intressimäär oli 36% aastas ja tagasimakseperiood 18 kuud. Kostja kohustus tasuma alates
  4. jaanuarist 2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu
  5. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 75,21 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt
  6. juunil
  7. Kokku kohustus kostja tasuma 1383,78 eurot (igakuised osamaksed kokku 1353,78 eurot ja lepingutasu 30 eurot). XXX maksis kostjale laenusumma välja
  8. detsembril
  9. Kostja tasus hagejale
  10. jaanuaril 2022 75,21 eurot, millest on arvestatud 42,71 eurot laenu põhiosa katteks, 30 eurot intressi katteks ja 2,50 eurot hooldustasu katteks. XXX edastas
  11. mail 2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles paluti kostjal tekkinud võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu edastas XXX
  12. juunil 2022 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta. XXX ütles laenulepingu üles
  13. juunil
  14. XXX loovutas
  15. juulil 2022 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale ning teavitas sellest kostjat. Kostja põhiosa võlgnevus on 957,29 eurot (1000-42,71). Kostjal tekkis intressi võlgnevus ajavahemiku
  16. veebruar 2022 kuni
  17. juuni 2022 eest summas 109,12 eurot (kokku 5 osamakset, mille võlgnevused on 28,72 eurot, 27,40 eurot, 26,04 eurot, 24,64 eurot, 2,32 eurot). Laenulepingus on kokku lepitud intressimääraks 36% aastas. Kostjal tekkis viivise võlgnevus ajavahemiku
  18. veebruar 2022 kuni
  19. august 2022 eest 93,57 eurot. Laenulepingus ja üldtingimustes on kokku lepitud, et viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär, milleks on 36% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 36% aastas alates
  20. augustist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Laenulepingus toodud maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma hooldustasu 2,50 eurot kuus. Kostjal on tasumata hooldustasu 10,25 eurot (võlgnevus 4 kuu ja 3 päeva eest, so 4 kuu eest 10 eurot ja 3 päeva eest 0,25 eurot).
  21. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 1300 eurot, sh hagilt tasutud riigilõivu 560 eurot (sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduselt tasutud riigilõiv 148,45 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 720 eurot. Hageja lepingulisel esindajal kulus nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 144 eurot (sh käibemaks). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabikuludelt käibemaksu tagasi.
  22. Kostjale toimetati
  23. oktoobril 2022 hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte elektrooniliselt (

§ § 3111 lg 3 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse 4

(6)kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus
  1. novembril
  2. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks.

  1. Kohus märgib, et hageja on hagi asjaoludes mõlema laenulepingu puhul välja toonud ka võla sissenõudmiskulude nõude kokku 80 eurot, kuid hageja ei palunud hagi esemes seda nõuet kostjalt välja mõista. Kohus juhtis sellele tähelepanu
  2. oktoobri 2022 määruses, millega kohus jättis hagiavalduse käiguta. Kohus selgitas määruse p-s 2, et hagi esemes (resolutsioonis) sissenõudmiskulude nõue kummagi lepingu osas puudub. Kohus andis hagejale võimaluse oma nõuet täpsustada, kuid hageja hagi esemes sissenõudmiskulude väljamõistmist kostjalt siiski ei taotlenud. Seetõttu ei ole võimalik kohtul seda hageja nõuet lahendada. Kohus lähtub asja lahendamisel nõuetest, mille väljamõistmist on hageja kostjalt taotlenud. 8.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 9.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 9.1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 560 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu ettenähtust enam 70 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast.

§ 123

kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

§ 486

lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse

  1. juunil 2022, mis tuleb võtta aluseks tsiviilasja hinna arvestamisel.
  2. juuli 2022 seisuga on tsiviilasja hinnaks 4311,73 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 490 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust enam 70 eurot. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. Kostjalt ei ole põhjendatud enam tasutud osas riigilõivu väljamõistmine hageja kasuks, mistõttu jätab kohus selles osas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 490 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

9.2.

§ 172

lg 9 viimase lause ja § 4842 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot hageja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks. 9.3. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot).

§ 175lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud 5

(6)lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-1713164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 5 tundi. Kohus leiab, et nendele toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 12 lk; esitatud tõendite maht üle 30 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama tsiviilasjaga, kuid tegemist on keskmise mahukusega tsiviilasjaga, arvestades tõendite mahtu, mida hageja esindaja pidi hagi koostamiseks analüüsima. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 144 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu
  3. veebruari
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 144 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1230 eurot, sealhulgas riigilõiv 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot). 9.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 10.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.