← Eesti

2-22-123518/10

Obsah (8)§ 444§ 162§ 138§ 175§ 477§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-123518 Tsiviilasi Kaar

) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Riigilõiv on

§ 138lg 1 ja 2 järgi menetluskulu.

Hageja kohustus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 630 eurot. Riigilõiv 630 eurot on seega põhjendatud menetluskulu. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et tema lepingulise esindajaga kokkulepitud tasumäär on 150 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Käesolevas asjas on hagejale osutatud õigusabi kokku 8 tunni ulatuses: 1) tutvumine kliendi esitatud dokumentidega ja nende õiguslik analüüs; tutvumine Riigikohtu asjakohase praktikaga; nõupidamised kliendiga; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade komplekteerimine, esitamine kohtule (7,5 tundi); 2) menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 tundi) Seega on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 1200 eurot (8 tundi x 150 eurot/töötund). Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kostja pole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajale on osaliselt ülemäärased. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja 3 2-22-123518 vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu põhjendatud osaliselt. Hagi ettevalmistamisel ei olnud vajalik tutvuda asjakohase Riigikohtu praktikaga, sest tegemist oli olemuselt selge ja lihtsa üürilepingust tuleneva üüri, kaaskulude ja viivise nõudega. Samuti ei ole hagiavalduses Riigikohtu praktikale viidatud. Arvestades hagiavalduse sisu, lühidust ja keerukust on põhjendatud ajakulu hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamisega seotud toimingutele 5 tundi 30 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud. Seega on hageja esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 6 tunni ulatuses. Nimetatud ajakulu ja selle põhjal arvestatud kulu õigusabile vastab kohtu hinnangul tervikuna käesoleva tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku saab tunnihinda 150 eurot ilma käibemaksuta pidada põhjendatuks. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 1530 eurot, sh riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulu lepingulisele esindajale 900 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.