← Eesti

2-22-136087/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-136087 Tsiviilasi AS Aktiva Portfolio

§ 415

lg 1 järgi nõuda kostjalt viivist seega pärast lepingu ülesütlemist, s.o alates

  1. maist 2022 kuni
  2. novembrini 2022 lepingus kokkulepitud intressimääraga võrdses määras, so 20,90% aastas. Viivis põhivõlalt 1111 eurot 95 sendilt on ajavahemiku
  3. mai 2022 kuni
  4. november 2022 eest kokku 102 eurot 51 senti. Lepingus nr L89006134470 kokkulepitud intressimäär oli 14,90% aastas. Hageja saab VÕS §

§ 415

lg 1 järgi nõuda kostjalt viivist seega pärast lepingu ülesütlemist, s.o alates

  1. maist 2022 kuni
  2. novembrini 2022 lepingus kokkulepitud intressimääraga võrdses määras, so 14,90% aastas. Viivis põhivõlalt 971 eurot 97 sendilt on ajavahemiku
  3. mai 2022 kuni
  4. november 2022 eest kokku 63 eurot 88 senti. Lepingus nr L89007453590 kokkulepitud intressimäär oli 0% aastas. Lepingus nr L89007453590 ei ole seega ette nähtud kõrgemat intressimäära kui on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär. Hageja saab VÕS §

§ 415

lg 1 järgi nõuda kostjalt viivist seega pärast lepingu ülesütlemist, s.o alates

  1. maist 2022 kuni
  2. novembrini 2022 üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Viivis põhivõlalt 1177 eurot 71 sendilt on ajavahemiku
  3. mai 2022 kuni
  4. november 2022 eest kokku 41 eurot 56 senti. 4 Hageja viivise nõue ajavahemiku
  5. mai 2022 kuni
  6. november 2022 eest tuleb lepingute ning VÕS §

§ 415lg 1 alusel seega rahuldada kokku summas 207 eurot 95 senti.

Hageja viivise nõue nimetatud ajavahemiku eest jääb ülejäänud osas rahuldamata. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 2. novembrist 2022 lepingu nr L89005605227 põhivõlalt 1111 eurolt 95 sendilt kuni lepingu nr L89005605227 põhivõla 1111 euro 95 sendi tasumiseni määras 20,90% aastas ning lepingu nr. L89006134470 põhivõlalt 971 eurolt 97 sendilt kuni lepingu nr. L89006134470 põhivõla 971 euro 97 sendi tasumiseni määras 14,90% aastas. Need nõuded tuleb lepingute, VÕS §

§ 415lg 1 ning Ts

MS § 367 alusel rahuldada. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 2. novembrist 2022 ka viivise lepingu nr. L89007453590 tasumata põhivõlalt 1177 eurolt 71 sendilt kuni lepingu nr. L89007453590 põhivõla 1177 euro 71 sendi tasumiseni määras 24% aastas. Kuivõrd hagejal on eeltoodust tulenevalt õigus nõuda kostjalt lepingu nr. L89007453590 põhivõla 1177 euro 71 sendi tasumisega viivitamise eest viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, tuleb hageja nõue lepingu nr L89007453590, VÕS §

§ 415lg 1 ning Ts

MS § 367 alusel rahuldada üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära ulatuses. Kostjalt tuleb seega mõista hageja kasuks välja viivis lepingu nr L89007453590 tasumata põhivõlalt 1177 eurolt 71 sendilt alates

  1. novembrist 2022 kuni lepingu nr. L89007453590 põhivõla 1177 euro 71 sendi tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja viivisenõue jääb ülejäänud osas rahuldamata. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulu 150 eurot. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult VÕS § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja võib VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja esindaja saatis
  2. juunil 2022,
  3. mail 2022 ja
  4. mail 2022 kohtuvälises menetluses kostjale lepingutest nr. L89005605227, L89006134470 ja L89007453590 tulenevate kohustuste täitmiseks maksemeeldetuletusi (kokku 9 kirja). Kirjade saatmise kulu on kokku 105 eurot. Hageja kandis kostja lepingutest nr. L89005605227, L89006134470 ja L89007453590 tuleneva rikkumise tõttu ka alljärgnevaid kulusid: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamise kulud, võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Muud kulud on kolme lepingu peale kokku 45 eurot. Hageja võib lepingute ja VÕS § 115 lg 1 alusel seega nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulude hüvitamist kokku summas 150 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagi rahuldati ligikaudu 94% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 560 eurot ja esindajakulu 480 eurot käibemaksuta. 5 Riigilõiv 560 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hageja esitas nõude kolmest tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, muude tasude, võla sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades, et hageja esitas ühes hagis kolmest lepingust tulenevad nõudeid, oli asi tavapärastest sarnastest asjadest veidi mahukam. Hageja esindajakulu maksekäsu kiirmenetlusele järgnevate toimingute tegemiseks on seega vajalik ja põhjendatud 240 euro ulatuses (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on seega kokku 820 (560 + 20 + 240) eurot. Kuna menetluskulud jäid 94% ulatuses kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 770 eurot 80 senti (820 * 0,94) kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja ei vastanud hagile. Kostjal ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.