← Eesti

2-22-134370/7

Obsah (9)§ 407§ 420§ 3141§ 444§ 163§ 165§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-134370 Tsiviilasi BAUHOF GROUP AS hag

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõikest 6 tuleneb, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 407

lg 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus

§ 407

lg 1 alusel, vaid kohtuotsus kui sisuline lahend, millega jäetakse hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seega sisaldab käesolevas asjas tehtud lahend kahte erineval õiguslikul alusel tehtud otsust – tagaseljaotsust, millega maakohus hagi rahuldab ning kohtuotsust kui sisulist lahendit, millega maakohus jätab hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja saab esitada sisulise kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 420lg 1 teine lause).

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostja I juhatuse liikmele ja kostjale II

§ 3141lg 1 alusel kätte 23.

novembril

  1. Kohus andis kostjatele kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kostjad kohtule tähtaegselt ei vastanud (tähtaeg möödus
  2. detsembril 2022). Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud põhivõlgnevuse 2765 euro 5 sendi,
  3. novembri 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste 603 euro 7 sendi ja viiviste põhinõudelt (2765 eurot 5 senti) alates
  4. novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,15% päevas, kuid E. E. mitte rohkem kui 4131 euro 88 sendi osas. Kohus rahuldab hagi eeltoodud nõuete suhtes ja mõistab väljatoodud võlgnevused kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.

§ 444

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Ulatuses milles kohus otsuse rahuldas on tegemist tagaseljaotsusega, mistõttu kohus teeb otsuse selles osas põhjendava osata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja II

  1. aprillil 2016 hageja ja kostja I vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 8060 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu. Käendaja vastutab käenduslepingu p 1.1 järgi BAUHOF GROUP AS ees BAUHOF GROUP AS ja FALLEMARK EHITUS OÜ vahel
  2. aprillil 2016 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 8060 ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab käendaja BAUHOF GROUP AS ees punktis 1.1 nimetatud kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga I, kuid mitte suuremas ulatuses, kui lepingus sätestatud rahaline maksimumsumma. Käendaja vastutab kostja I poolt tasumata võla summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti kostjalt I võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 7500 eurot. Kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I seega põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viiviste ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viiviste eest. Kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I ka krediiditingimustega müügilepingust tuleneva alates hagi esitamisest kuni laenu põhiosa tasumiseni tekkiva viivise eest lepingujärgses määras 0,15% päevas, ent arvestades kõiki nõudeid kokku siiski mitte suuremas ulatuses kui käenduslepingust tuleneva kostja II vastutuse piirmäär 7500 eurot. Hageja nõuab kostjalt II hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustuste (sh viivise), mitte käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kuna kostja II vastutus 3

(4)2-22-134370 müügilepingust tulenevate kohustuste eest on piiratud 7500 euroga, jääb kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata ulatuses, milles tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis ületab kostja II vastutuse piirmäära. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, milles BAUHOF GROUP AS palub mõista E. E. BAUHOF GROUP AS kasuks välja viivise laenu põhiosa jäägilt (2765 eurot 5 senti) alates 12. novembrist 2022 kuni laenu põhiosa jäägi 2765 euro 5 sendi tasumiseni määras 0,15% päevas suuremas summas kui 4131 eurot 88 senti (7500 – 2765,05 – 603,07). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 165

lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas hagi mõlema kostja suhtes määravas osas ning kostjad olid solidaarvõlgnikud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 560 euro ja õigusabikulude 300 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja 300 euro suurune õigusabikulu antud asjas põhjendatud ja vajalik. Kokku tuleb kostjatel solidaarselt hüvitada menetluskulu 860 eurot, sh riigilõiv 560 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 300 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostjad menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.