lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Evelin Ansip-Kukk Süüdistatav Sergei Jaštšuk Ik 39112247013, elukoht xxx, xxx kodanik, xxx, töök xxx, varem kriminaalkorras karistatud 19.01.2021 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 1 aasta vangistust
Harju Maakohtu 08.12.2021 määrusega katseaega pikendati kuni 19.03.2024, karistus kustumata Kaitsja Kadi Sitska RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 p 1, 306, § 311, § 312, § 313 ja § 315, Tunnistada süüdi Sergei Jaštšuk
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.01.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 11 kuud ja 28 päeva vangistust - võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust.
lg 1 p 1 alusel võtta Sergei Jaštšukilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Vastavalt LS § 127 on Sergei Jaštšuk kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohaldada Sergei Jaštšuki suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Jaštšukilt riigituludesse sundraha 981 eurot ja menetluskulud 887,60 eurot (kaitsjatasu 843,60 eurot, joobe tuvastamise kulu 44 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 1868,60 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena esimesel
lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, st korduvalt 17.06.2021 kella 00.23 ajal Tallinnas Endla ja Tulika tänava ristmikul mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (etanoolisisaldus veres 2,54 mg/g, +/- 0,06, k=2, seega alkoholisisaldus veres mitte vähem kui 2,48 mg/g). Selliselt rikkus Sergei Jaštšuk liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Sergei Jaštšuk toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et Sergei Jaštšuki süü
lg 2 järgi on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist ja taotles tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 8 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
Samuti peab prokurör põhjendatuks välja mõista menetluskulud. Kaitsja leidis, et põhjendatud oleks Sergei Jaštšuki karistamine vangistusega, mis asendataks üldkasuliku tööga või šokivangistusega. Kaitsja hinnangul on süüdistatav kindlasti aru saanud oma rikkumise lubamatusest ja selle tõsidusest ning kõigi tuvastatud asjaolude pinnalt võib väita, et ei oleks päris õige karistamine nii pika vangistusega nagu taotleb prokurör. Tegemist on noore inimesega, kellel on pere. Kaitsja palub lisakaristust kohaldada võimalikult lühikeseks ajaks. Süüdistatav tunnistas end teo toimepanemises süüdi, avaldas kahetsust ning palus anda viimane võimalus. Alkoholiga oli probleeme, kuid ta on probleemi lahendanud. Juhtimisõiguse puudumine raskendab tema olukorda. Tal on pere, kaks väikest last. Palub juhtimisõigust mitte ära võtta. Lubab ennast parandada. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja tunnistaja, uurinud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leidis, et uuritud tõenditest tulenevalt on tõendatud Sergei Jaštšuki süü
424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb esmajoones tuvastada, et süüdistatav juhtis süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Vaidlust ei ole, et Sergei Jaštšuk juhtis 17.06.2021 kella 00.23 ajal Tallinnas Endla ja Tulika tänava ristmikul mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Eeltoodut kinnitavad järgmised tõendid: Süüdistatav Sergei Jaštšuk tunnistas oma süüd ning kinnitas, et jääb varem antud ütluste juurde, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungil avaldatud süüdistava kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt rendib ta mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, kuivõrd töötab xxx. Tal on B-kategooria juhtimisõigus, mille omandas 2018 aastal. On varem karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest tingimisi vangistusega. 16.06.2021 aastal viibis kodus, õhtul läks tülli elukaaslasega ning lahkus kodust võttes kaasa pudeli viskit. Õues tarvitas viskit Coca-Colaga, jõi ära umbes 350 ml viskit. Kuna oli öine aeg ja tagasi koju minna ta ei tahtnud, siis otsustas sõita xxx suvilasse. Rooli istudes sai ta aru, et on alkoholi tarvitanud ning teadis, et joobeseisundis sõiduki juhtimine ei ole lubatud. Ta tahtlikult eiras antud nõuet ja istus tema kasutuses olevasse sõidukisse xxx registreerimismärgiga xxx rooli. Sõites mööda Endla tänavat, märkas enda taga politseiautot, millel töötasid vilkurid. Politsei pidas ta kinni, kontrolliti dokumente ja tema seisundit indikaatorvahendiga, mille näit oli positiivne. Seejärel toimetati ta politseijaoskonda, kus kontrolliti tema seisundit tõendusliku alkomeetriga. Tulemust ei tulnud, kuna ta ei suutnud korralikult puhuda. Seejärel toimetati ta Wismari haiglasse ekspertiisiks, kus andis vereproovi. Peale seda toimetati ta tagasi politseijaoskonda kainenema. Sõiduk teisaldati politseiparklasse, hiljem sai sõiduki tagasi. Väga kahetseb oma tegu, palub mitte rakselt karistada ja jätta alles juhtimisõigus, kuna juhtimisõiguse äravõtmisel satub tema perekond ja tema ülalpidamisel olevad kaks alaealist last raskesse majanduslikku olukorda. Tunnistaja E L kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuli eelmise aasta juunis patrullile väljakutse, sisuks võimalik joobes juhtimine (Tulika-Endla ristmiku suunas liikuva sõiduki kohta). Kohale jõudes nägid nad, et kirjeldatud sõiduk sõitis Endla-Tulika ristmikul, peatasid sõiduki raudtee viadukti all. Sõidukile anti peatumismärguanne punase-sinise vilkuriga, millele juht mõne aja möödudes ka allus. Isik oli loid, uimase olekuga, ei lausunud ühtegi sõna. Kasutasid indikaatorvahendit (passiivtestiga suutsid tuvastada alkoholi positiivse näidu). Proovisid ka aktiivprogrammi kasutada, kus on vaja puhuda vähemalt 5-6 sekundit aga seda isik puhuda ei suutnud. Suundusid politseijaoskonda tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseks aga tunnistaja ei mäleta, kas isik puhus, kas ta läbis selle protseduuri või mitte. Prokurör palus luba KrMS § 289 lg 9 p 3 alusel meenutamiseks tunnistajale avaldada kohtueelse menetluse ütlustest eelviimase lõigu eelviimase lause: “Toimetatud isik Kesklinna politseijaoskonda eesmärgiga saada tõendusliku alkomeetri tulemus, kuid Jaštšuk ei suutnud seadmete nõuete kohaselt puhuda“. Tunnistaja selgitas istungil, et nimetatud ütlused olid kindlasti tõesed aga hetkel ei mäleta. Samuti palus prokurör luba meenutada KrMS § 289 lg 9 p 3 alusel kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütlusi, kus tunnistaja andis ütlusi prokuröri poolt küsitud asjaolude kohta „ Mina koos A toimetasin isiku Wismari haiglasse, kus talt võeti ekspertiisi jaoks veri“. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et kui andis kohtueelses menetluses ütlusi selle juhtumi kohta, siis kõik seal kirjas olev on tõene. 17.06.2021 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (tl 14) nähtub, et indikaatorvahendiga fikseeriti 17.06.2021 kell 00.24 Sergei Jaštšukil positiivne näit alkoholi tarvitamisele ning alkoholijoobele viitavad tunnused (silmade punetus, pupillid suured, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne aeglane, koordinatsioon väga häiritud, unisus, apaatsus aja-, isiku- ja kohataju puudub). Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki (tl 15) kohaselt kasutati 17.06.2021 kell 00.43 kuni 00.51 Sergei Jaštšuki seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EE. Tõendusliku alkomeetriga süüdistaval joovet tuvastada ei õnnestunud (näit jäi saavutamata). Wismari Haigla AS 17.06.2021 saatekiri joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks ja 17.06.2021 joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 17-18) tõendavad, et Sergei Jaštšukil tuvastati 17.06.2021 kell 01.10 võetud prooviga veres etanoolisisaldus 2,54+/- 0,06 mg/g. 17.06.2021 joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll kinnitab asjaolu, et süüdistatav oli joobes, tema ümbritsetu tajumine oli tugevalt häiritud ja ta ei suutnud tõenduslikku alkomeetrisse puhuda ning ta toimetati kainenema (tl 16). 17.06.2021 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab 17.06.2021 süüdistatava kõrvaldamist sõiduki juhtimiselt seoses alkoholijoobe kahtlusega (tl 26). Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 27) tõendab, et mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx teisaldati 17.06.2021 politsei parklasse Tallinnas Rahumäe tee 6 ning tagastati 18.06.2021 süüdistavale. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on Sergei Jaštšukil kehtiv juhtimisõigus ning sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx omanik on xxx OÜ (tl 19-20). Kohtu hinnangul on seega nii süüdistatava enda kui ka tunnistaja ütlustega ning kirjalike tõenditega leidnud tõendamist, et Sergei Jaštšuk juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Seega Sergei Jaštšuk rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Praegusel juhul on tuvastatud Sergei Jaštšuki veres etanoolisisaldus 2,48 mg/g. Harju Maakohtu 19.01.2021 kohtuotsusest (tl 23-24) nähtuvalt on Sergei Jaštšukki karistatud Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning ärakandmisele kuulus vangistus 1 aasta, millest arvati maha
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, lugedes ärakandamata karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata tingimusel, et Sergei Jaštšuk ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Seega on tegemist isikuga, kes on korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud ja selline tegu vastab
lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivsele koosseisule.
lg 2 subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et Sergei Jaštšuk pani mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime otsese tahtlusega ning seda kinnitavad süüdistatava ütlused, mille kohaselt ta tarvitas õhtusel ajal kanget alkoholi ja juhtis kesköö paiku mootorsõidukit, teades, et ta on joobeseisundis. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kuni 4-aastane vangistus.
lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja p 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Hinnates süüdistatava süü suurust talle etteheidetava kuriteo toimepanemisel, tuleb võtta arvesse isiku joobe suurust. Süüdistataval tuvastati etanoolisisaldus veres 2,48 mg/g. Võttes arvesse, et isik loetakse olevaks keelatud joobeseisundis alates sellest, kui ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi, võib asuda seisukohale, et isiku süü suurus on keskmine. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-177-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mida süüdistatav on avaldanud kohtueelses menetluses ja ka kohtuistungil. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Harju Maakohtu 19.01.2021.a otsusega karistati süüdistavat
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning ärakandmisele kuulus vangistus 1 aasta.
lg 1,3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Seega varasema karistusega ei karistuse eesmärke saavutatud. S. Jaštšuk pani uue samaliigilise kuriteo toime vähem kui poole aasta möödudes eelmise kohtuotsuse kuulutamisest. Samas nähtub kogutud tõenditest, et Sergei Jaštšuk on astunud samme sõltuvusest vabanemiseks. Samuti nähtub Sergei Jaštšuki kohtuistungil antud ütlustest, et ta on endale probleemi teadvustanud. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist peab kohus siiski võimalikuks mõista süüdistatavale põhikaristuse alla keskmise määra, mis on proportsionaalne isiku süü suurusega. Samas kohus ei pea põhjendatuks süüdistavat kohelda eelmise otsusega võrreldes karistuslikus mõttes leebemalt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Sergei Jaštšukile sanktsiooni keskmisest määrast lühema karistuse, s.o 1 aasta ja 7 kuud vangistust. Teo pani Sergei Jaštšuk toime 17.06.2021, seega Harju Maakohtu 19.01.2021 otsusega määratud ja Harju Maakohtu 08.12.2021 määrusega kahe kuu võrra pikendatud katseajal (katseaeg kuni 18.03.2024).
lg 2 kohaselt juhul, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.01.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.
lg 1 kohaselt on võimalik üldkasuliku tööga asendada kuni kaheaastast vangistust. Võttes arvesse, et kohus mõistis Sergei Jaštšukile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust, on käesoleval juhul välistatud Sergei Jaštšukile mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga, kuivõrd isikule mõistetav liitkaristus ületab kahte aastat. Süüdistataval on kehtiv juhtimisõigus.
lg 4 p 2 kohaselt tuleb käesoleva kuriteo puhul kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 3 kohaselt kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Arvestades Sergei Jaštšuki süü suurust, on alla keskmise määra määratud lisakaristus proportsionaalne toimepandud teoga. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik, mida süüdistatav on näidanud oma käitumisega ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Seega tuleb Sergei Jaštšuk suhtes kohaldada lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 8 kuuks. Kohus leiab, et selliselt vastab põhi- ja lisakaristus Sergei Jaštšuki süü suurusele.
lg-st 1 tuleneb, et lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohus peab vajalikuks kohaldada süüdistava suhtes tõkendit elukohast lahkumise keeld kuni kohtuotsuse jõustumiseni. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulu II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulu 44 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 843,60 eurot s.o kokku 1868,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades menetluskulude suurust ja asjaolu, et isik asub kandma karistust kinnipidamisasutuses, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o esimesel 11. kuul igakuiselt 155,72 eurot ja 12. kuul 155,68 eurot. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.