Obsah (13)

§ 107§ 109§ 88§ 95§ 19§112§ 113§ 12§ 97§ 104§ 37§ 35§ 100

2-20-17402 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Tsiviilasja number Tsiviilasi 14 jaanuar 2022 Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Leanika Tamm 2-20-17402 Filter Solutions O

§ 107

lg 2 alusel alates 08.11.2020 ja teha vastav kanne töölepingu lõppemise kohta töötamise registris. 3. Rahuldada M.M.a hüvitise nõue täies ulatuses. Mõista välja Filter Solutions OÜlt M.M.a kasuks hüvitis summas 10 620,56 (kümme tuhat kuussada kakskümmend eurot 56 senti (bruto)

§ 109lg 1 alusel.

1 2-20-17402

1. Mõista hüvitise summalt 10 620,56 eurot välja viivis hüvitis VÕS § 113 lg 1 toodud suuruses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2. Kuulutada kohtuotsus kirjalikult Pärnu Maakohtu kantselei kaudu 14.01.
3. Menetluskulud
4. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 3700 (kolm tuhat seitsesada) eurot. ASJAOLUD, POOLTE NÕUDED JA ARGUMENDID
5. Varasem menetlus, hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded 1.
6. Filter Solutions OÜ esitas 25.11.2020 Pärnu Maakohtusse taotluse1, milles palub hagimenetluses läbi vaadata Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 27.10.20 teatavaks tehtud otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2308/20 lahendatud avalduse osas, milles töövaidluskomisjon rahuldas M.M.a avalduse, s.o: • rahuldas M.M.a nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja tuvastas, et töölepingu nr 159 ülesütlemine tööandja poolt on tühine; • lõpetas töölepingu

§ 107

lg 2 alusel alates 08.11.2020 ja kohustas tööandjat tegema sellesisuline kanne töölepingu lõppemise kohta töötamise registris; • rahuldas M.M.a hüvitise nõue osaliselt ja mõistis välja Filter Solutions OÜ-lt M.M.a kasuks hüvitise summas 8850,47 eurot (bruto)

§ 109lg 1 alusel. • rahuldas M.M.a viivise nõue osaliselt ja mõistis välja viivis VÕS § 113 lg 1 ja Ts

MS § 367 alusel otsuse punktis 4 toodud hüvitise summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 1.

1. Hagi aluseks olevad asjaolud 1.2.
2. FILTER SOLUTIONS OÜ (edaspidi kostja) lõpetas 10.08.2020 töötajaga (M.M., edaspidi hageja) 11.01.2010 sõlmitud töölepingu nr 159 (tööleping AS -st Filter viidi 01.02.2020 üle FILTER SOLUTIONS OÜ-sse; edaspidi Tööleping, lisa 1)

§ 88lg 1 p 3 alusel ning luges töölepingu lõpetamise päevaks 10.08.2020.

1.2.

1. Tööleping oli hageja ja kostja vahel sõlmitud 11.01.2010.a. s.o. kestnud üle 10-e aasta. 1.2.
2. .Töölepingu lõpetamise avalduses ei ole kostja poolt toodud

§ 95lg 2 kohaseid põhjendusi töölepingu ülesütlemise kohta.

M.M. kirjutas 11.08.20.a. K.G.ile ja palus esitada töölepingu ülesütlemiseks kohased põhjendused. K.G. vastas 11.08.2020 ,tuues esile , et põhjusteks on „eelnevad hoiatused ning vastus sinu pöördumisele“ . 1.2.4. M.M. järeldas temale esitatud dokumentidest ja vastustest, et Kostja on Töölepingu ülesütlemisel tuginenud: kostja poolt 18.05.2020 A.S.ale ja M.M.ule adresseeritud hoiatusele ning kostja poolt 10.08.2020 hagejale tehtud hoiatusele. Hageja leiab, et hoiatusi kolmandatele isikutele ei saa kasutada ülesütlemise põhjendusena tema suhtes, kuivõrd need pole adresseeritud temale ja sellele pole ka viidatud ei Töölepingu ülesütlemise avalduses ega K.G.i selgitustes töölepingu lõpetamise kohta. Hagejale tehtud hoiatus on aga alusetu, kuna hageja viibis perioodil 06.05-19.05.2020 hoolduslehel, mis vastavalt

§ 19p-le 2 annab töötajale õiguse töö tegemisest keelduda.

Kokkuvõtvalt hageja leidis, et kostja poolt temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine eelnimetatud asjaoludel on tühine. 1.3. Hageja nõuded2: (

1. i)Tuvastada töölepingu nr 159 ülesütlemise tühisus; 1 2 Kostja 25.11.2020 taotlus DT kirje nr 1 18.12.2020 hagiavaldus DT kirje nr 8 2 2-20-17402 (
2. ii)Lõpetada tööleping nr 159

§ 107

lg 2 alusel ja teha vastav kanne töötamise registrisse; (iii) Mõista kostjalt Filter Solutions OÜ(registrikood 14532752) välja hüvitis kuue kuu töötasu ulatuses ,s.o. kokku brutosummas 10 620,56 eurot ning nimetatud summalt viivis alates 10.08.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni Võlaõigusseaduses § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (

§ 109

lg tulenevalt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.) 3 • Hageja tõendid3: Tööleping nr 159; Töölepingu nr 159 lõpetamine; kirjavahetus K.G.iga 11.08.2020, millele manustatud vastus pöördumisele ja hoiatus; hoiatus 18.05.2020, e-posti kirjavahetus; hoiatus 10.08.2020; 07.08.2020.a.M.M.u e-kiri: koostööpartneri kaebus; hooldusleht; 05.08.2020.a.edastatud pöördumine; SMS Vello Puulmanniga; 30.09.2020.a. nr 1.4-1/1603 vastus, milles Tööinspektsioon on tuvastanud ohutusnõuete rikkumise Enefit Green AS Paide CHP objektil; video, mis on lisatud 02.09.20 töövaidlusavaldusele4; Hageja arvelduskonto väljavõte ajavahemiku 01.01.2020.a. kuni 01.12.2020.a. kohta5 tõendamaks temale tööandjalt laekunud töötasu ja muid tasusid; väljavõte M.M.a arvelduskontost ajavahemiku 01.03.2020.a.-17.08.2020.a. tõendamaks temale töövõimetushüvitise väljamakseid ja suurust; väljavõte M.M.a arvelduskontost ajavahemiku 01.03.2020.a. kuni 17.08.2020.a. töötukassa väljamaksete kohta. 2. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja vaidleb avaldaja nõuetele kogu ulatuses vastu. Vastuses leiab kostja, et Töölepingu ülesütlemine

§ 88lg 1 p 3 alusel oli õiguspärane.

Hagejale oli tehtud eelnevaid hoiatusi ning kostja arvates ei muuda hageja mittenõustumine hoiatustega neid hoiatusi olematuks. Hageja ise soovis vastuseks kostja hoiatustele hoopis töösuhte lõpetamist majanduslikel põhjustel (koondamine), kuid koondamise olukorda ei eksisteerinud. Kostja leiab, et hageja kui hooldustehniku töö peamine sisu on erinevate klientide juures klientidega sõlmitud hoolduslepingute alusel erinevate seadmete hooldamine ja remont. Kui hageja ei tee tööd vastavalt hoolduslepingus sätestatule, siis on tegemist kahesuguse rikkumisega. Esiteks rikub kostja oma hoolduslepingust tulenevaid lepingulisi kohustusi oma klientide ees, mis võib kaasa tuua nii kahjukui leppetrahvinõuded lepingupartneritelt. Teiseks, hageja kui hooldustehnik on rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi kostja ees. Kui sellised rikkumised on korduvad, siis ei ole kvaliteetse teenuse osutamine võimalik ja see omakorda tähendab, et tööleping on võimalik erakorraliselt üles öelda, mida kostja tegigi. Kostja ei ole ohutusnõudeid eiranud. Kostja selgitab, et Enefit Green AS objektil telfri kasutamine on vajalik kõrgtööd tegeva hooldustehniku turvamiseks. Hooldustehnik liigub mööda torusid ja talasid, tema külge on kinnitatud nõutavad turvarakmed, mis omakorda ongi kinnitatud telfri külge, et vältida tehniku kukkumist. Telfri tehniline tõstevõimsus on 1,5 tonni, selle tehnilise korrasoleku tagamise kohustus on objekti omanikul, ehk Enefit Green AS-l. 2.

1. Kostja tõendid: hooldustehniku ametijuhend; töövõtuleping nr TO-PAI5/826; töövõtuleping nr TO-PAI-5/787, Filter AS ja Salvest AS vaheline Hageja tõendid hagi esitamisel DT kirje 8 lisad 4 5 Hageja tõend I kd tlk 39-41 3 2-20-17402 hooldusleping; kuvatõmmis M.M. postitusest Facebookis; T.T.i 07.08.2020 e-kiri hooldusjuht A.S.le; Paide koostootmisjaama 04.03.2014 kasutusluba; Paide koostootmisjaama 14.01.2014 ülevaatuse akt; Tartu piirkonnajuhi U.V. 21.09.2020 e-kiri tööandjale.
2. Kohtuistung 2.
3. Kohtuistungil 18.05.2021 arutasid pooled esmalt kompromissi võimalust. 2.1.
4. Kohus võttis toimiku materjalide juurde (istungiprotokollile lisatud) poolte viidatud kirjalikud tõendid töövaidluskomisjoni poolt kohtule esitatud digitaalsest toimikust (Digitaalse TVK materjalid täies mahus on üles laetud digitoimikusse.6 2.1.
5. Samuti vaatles kohus hageja videotõendit, millest nähtus hageja paiknemine vaidlusaluses töö tegemise kohas ning see, milliseid turvanõudeid kostja oli taganud hagejale ja tema kolleegidele objektil tööülesannete täitmisel. Väljavõte kohtu selgitustest video vaatlemisel 18.05.2021 istungiprotokollis: „Kohus pani video pausile ja selgitab, et vasakul pool kui vaadata otse ekraanile, siis vaatajast vasakul pool seina ääres suure toru alla pandi redel, mille pikkus oli 3 m. Siis oli hageja maast 3 m kõrgusel ja sellega jõuab sellele alumisele soojusvaheti kaldpinna ääre peale. Hageja selgitab, et sinna oli pandud üks pruss ja siis kui selle prussi peale kikivarvul, ilma ühegi kinnitusvahendita, selle lahtise prussi peale astusid, siis võtsid pika võtme ja napilt ulatusid sealt sellest mutrist kinni keerama. Kohus selgitab, et võtmega tuli pea kohal oleva toru küljest, mis tuleb ekraani keskelt suunaga n.ö kaugemalt vaataja poole suunduv toru ja sealt tuli keerata seda suurt mutrit ja andur lahti võtta. Hageja kinnitusel oli võti seal üleval kaasas ja see võti oli pikk, ise tuli seista lahtisel prussil kikivarvul ja üritati veel teise käega kuskilt kinni hoida, et tasakaal säiliks ja teise käega tuli võtmega mutrit keerata. Võtme pikkus oli kuskil 30 cm. Hiljem toodi need turvatraksid. Ja siis kinnitati meid selle telfri külge. Kohus palub hagejal selgitada, kas seda telfrit juhib inimene või masin? Hageja kohtule: Teine inimene.“
6. Kirjalik menetlus Menetlusosalised esitasid kohtuvaidluse teesid kirjalikus menetluses. Hageja jäi oma nõuete juurde ning kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Pooled on esitanud menetluskulude nimekirjad ning oma seisukohad menetluskulude nimekirjadele. KOHTU PÕHJENDUSED 6
7. Kohus, olles kuulanud ära hageja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike ja videotõenditega, kuulanud ära hageja ja kostja juhatuse liikme, hindas tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt, ning leiab, et haginõuded tuleb rahuldada täies ulatuses.
8. Tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud, mida pooled on uurinud ja asjaoludele, mille kohta pooltel on olnud võimalust arvamust avaldada. Digitoimik, 10.12.2020 kanne nr 5 TVK toimiku materjalid täismahus 4 2-20-17402
9. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Hageja ja kostja sõlmisid omavahel kirjaliku tähtajatu töölepingu 11.01.2010 sõlmitud töölepingu nr 159, millega Hageja asus tööle AS -si Filter.
10. Pooled vaidlevad järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude üle: (i) (ii) (iii) (iv) Kui kaua on hageja kostja juures töötanud st. kas tegemist on uue töösuhte loomise või varasema töösuhte üleminemisega kostjale

§112mõttes.

Tööleping ülesütlemise tühisuse aluste esinemine Hageja keskmise töötasu suurus ja selle arvestamise alused tulenevalt COVID19 eriolukorrast. Hüvitise ja viiviste arvestamine 8. Esmalt lahendab kohus küsimuse, kui kaua on hageja kostja juures töötanud. 8.1.Hageja väidab, et töötaja leping AS-ist Filter viidi 01.02.2020 üle FILTER SOLUTIONS OÜ-sse kostja juurde, kuid töösuhe jätkus. Kostja väidab, et kuigi on õige hageja poolt hagiavalduses esitatud fakt, et töölepingu sõlmimise hetkel oli tööandjaks Filter AS, kuid alates veebruarist 2020 oli hageja tööandjaks Filter Solutions OÜ. Kostja leiab, et juriidilise isiku õigusvõime hindamise aspektist omab tähtsust selle tekkimise moment. TsÜS § 26 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Filter Solutions OÜ on äriühinguna registrisse kantud 25.07.2018 ning ta ei ole Filter AS õigusjärglane või tütarettevõte, vaid iseseisev juriidiline isik. Seega ei saa hageja võtta aluseks lähtekohta, et töötas kostja juures üle 10 aasta. Kostja ei ole tõendanud, et tema ja hageja vahel oleks sõlmitud uus tööleping. Pooled ei vaidle selle üle, et uue äriühingu asutamisel kostja töösuhe jätkus. Kuigi tegemist oli uue äriühingu asutamisega, jätkas uus äriühing samade töötajate ja samade töölepingutega ning töö sisu oli sama. 8.2.Tulenevalt

§ 112

lg 1 töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Poolte vahel puudub igasugune vaidlus selle üle, et ettevõte on jätkanud sama majandustegevust ning töötaja töö sisu on jäänud samaks. Kohtu ette ei ole toodud mingeid täiendavaid asjaolusid, sh. ei ole tööandja töötajatele esitanud

§ 113lg 1 sätestatud teadaandeid.

Kuna töölepingud võeti üle muutumatul kujul uue ettevõtte poolt, mis jätkas sama või sarnast majandustegevust, ning töösuhe jätkus, on kohus seisukohal, et töötajate tööstaaži hulka arvestatakse ka varasemas ettevõttes AS-is Filter töötatud aeg. 8.3.Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastas, et hageja varasem töösuhe jätkus kostja juures

§ 112

lg 1 tulenevalt, seega tööandja vahetumisel töösuhte jätkumise korral on tegemist töölepingu muutmisega

§ 12mõttes (RKL 3-2-1-82-10 p.

18). Seega jätkub ka töötaja tööstaaži arvestamine töölepingu sõlmimisest, mitte selle muutmise ajast. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tulenevalt

§ 97

lg 2 p-st 4 on kostjal kohustus hagejat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatada, vähemalt 90 kalendripäeva. 8.4.Kohus tuvastas, et kostja teavitas Töölepingu ülesütlemisest 10.08.2020 ning samal kuupäeval toimus ka Töölepingu lõpetamine. Seega ei ole kostja järginud

§97lg 2 p 4 sätestatud tähtaega.

9. Kohus käsitleb 10.08.2020 töölepingu lõpetamise asjaolusid 5 2-20-17402 9.1.Hageja palub tuvastada tööandja poolt töölepingu nr 159 lõpetamise tühisus

§ 104

lg 1 järgi.

§104

lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Eeltoodust tulenevalt on kohtu ülesandeks käesolevas menetluses kontrollida, kas käesoleva kaasuse puhul olid töölepingu ülesütlemise formaalsed ja sisulised eeldused täidetud. 9.2.Kehtiva õiguspraktika kohaselt (RKL 3-2-1-21-14 p.12) piisab

§ 104

lg 1 järgi ülesütlemise tühisuseks sellest, et ülesütlemiseks ei olnud alust või see ei vasta seaduse nõuetele. 9.3.Hageja on kohtule tõendina esitanud "Töölepingu lisa nr 8 töölepingule nr 159; töölepingu lõpetamine," milles kostja on märkinud, et tööleping lõpetatakse

§ 88lg 1 p 3 alusel.

Töölepingu lõpetamise päevaks on 10.08.2020. Lõpetamise avalduse kohaselt on kostja teinud hagejale kaks kirjalikku hoiatust: (

1. i)18.05.2020 sisuga "Avaldame hoiatuse seoses sellega, et töötaja on hoidnud kõrvale tööülesannete täitmisest põhjendamatult. Töötaja on teavitanud alla 12-aastase lapse põetamise ajutisest töövõimetusest, kuid tööandjal on põhjendatud kahtlus, et ajutine töövõimetus teavitatud asjaolul ei ole tõene ning vajadust haige hooldamiseks ei ole olnud vähemalt teatud ajal (15.05.2020) tööandjale teavitatud perioodist,"; (
2. ii)10.08.2020 sisuga "Avaldame hoiatuse seoses sellega, et töötaja on korduvalt lahkunud objektilt (Paide CHP, Salvest) ilma oma otsest juhti (antud tööülesande püstitajat) teavitamata ilmnenud probleemidest antud tööülesande lahendamisel. 9.4.Lisaks on lõpetamise avalduses kostja välja toonud asjaoludena kliendi etteheite töötaja suhtumise ja käitumise osas objektil, millega töötja on kahjustanud ettevõtte mainet." Kostja selgitab, et on hagejale teinud suulisi hoiatusi. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on nn. kirjalikud hoiatused ja töölepingu lõpetamise dokumendid kätte saanud. 9.5.Kohus tuvastas eeltoodust tulenevalt, et ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud (

§ 95lg 1).

9.6.Hageja ja kostja sisuliseks vaidlusküsimuseks on, kas hoiatused ja töölepingu ülesütlemisavaldus on tühised või mitte, st kas nende sisu vastab seadusest viidatud alusele. Tööandja on märkinud töölepingu ülesütlemise teates töösuhte lõpetamise aluseks

§ 88lg 1 p 3.

9.7.Hageja on vaidlustanud 18.05.2020. tehtud hoiatuse sisuliselt, kuna töötaja viibis sel perioodil hoolduslehel7 ja lisanud asjaolu kinnitava tõendina väljavõttega hoolduslehest. Ravikindlustusseaduse (RakS) § 50 lg 3 p 4 järgi on ajutise töövõimetuse hüvitise liik hooldushüvitis. RakS § 52 lg 3 järgi on töövõimetuslehe liik mh hooldusleht, mille on väljastanud RakS § 52 lg 2 märgitud tervishoiuteenuse osutaja. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 502 lg 1 kohaselt hindab tervishoiuteenuse kvaliteeti ekspertkomisjon, kuhu tööandja pöördunud ei ole. Sellest tulenevalt tuvastab kohus, et tegemist on kehtiva hoolduslehega, mis annab

§ 19

p 2 tulenevalt töötajale õiguse 7 Hageja tõend TVK toimikus DT kirje viis (Hageja avaldus TVK-le lisa nr 7 töövõimetusleht) 6 2-20-17402 keelduda töö tegemisest, kui ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses. 9.8.Kohus märgib, et kostja poolt esitatud tõendi: kuvatõmmis M.M. postitusest Facebookis rattaretkel viibimise kohta on ümber lükatud hageja selgitusega, mille kohaselt tulenevalt 2020 mais kehtinud COVID-19 tuleneva eriolukorraga mingit rattaretke ei toimunud. Avaldaja on lisanud ka lingi rattaretkede kohta, mida kohus täiendava tõendina ei käsitle, kuna lingi esitamine ei ole tõendi esitamine. Küll aga on üldteadaolevaks asjaoluks see, et eriolukorra ajal jäid ära kõik suuremad rahvaüritused. Kohus märgib, et sotsiaalmeediasse hageja lisatud foto temast jalgrattaga ei lükka mingil viisil ümber asjaolu, et hageja on sel perioodil viibinud töövõimetuslehel haige lapse hooldamise vajaduse tõttu ning kostja ei ole hoolduslehte vaidlustanud. 9.9.Kohus tuvastas hageja ja kostja selgituse ning kohtule esitatud tõendi (hooldusleht) põhjal, et avaldaja viibis hoolduslehel perioodil 06.05.202019.05.2020, seega esines temal RakS § 52 lg 3 ja

§19lg 3 tulenev õigus töö tegemisest keelduda.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja poolt hagejale 18.05.2020 tehtud hoiatus on tühine, kuna sellel puudub seadusest tulenev alus. 9.

1. Hageja on vaidlustanud 10.08.2020 tehtud hoiatuse sisuliselt. Hageja selgituste kohaselt sai ta selle hoiatuse kätte samal päeval kui töölepingu ülesütlemisavalduse kostja poolt. Hageja leiab, et 10.08.2020 esitatud hoiatus on sisutühi, kuivõrd koos „hoiatusega“ edastati koheselt ka töölepingu lõpetamine, mistõttu ei tekkinud hagejal võimalustki hoiatuses märgituga arvestada. Hageja hinnangul on tema töölepingu ülesütlemise tegelik põhjuse selles, et ta täitis oma kohustust ning juhtis tööandja tähelepanu tööohutuse nõuete rikkumisele. Hageja esitas tööandjale 05.08.2020 pöördumise8, millega juhtis tööandja tähelepanu, et tööandja seab antavate tööülesannetega ohtu hooldustehnikute elu ja tervist. Peamiselt esineb probleem Eesti Energia kontserni kuuluva ettevõtte Enefit Green Paide koostootmisjaamas teostavate töödega. Nimetatud puudustele on hageja pöördumise kohaselt juhtinud tähelepanu juba jaama ehitusest saadik. Kuna aga sellised tähelepanekud jäeti tähelepanuta, siis hakkas ka hageja keelduma eluohtlike tööde tegemisest. Täiendavate tõenditena on hageja esitanud video9, kuidas telfri otsas rippudes tulnuks avaldajal tööülesandeid täita. 9.
2. Hageja on kohtule esitanud videotõendi10, mida kohus on koos menetlusosalistega 18.06.2021 kohtuistungil vaadelnud. Video on 53 sekundi pikkune, ning sellelt nähtub telfri külge keti, konksu ja traksidega kinnitatud musta tekstiilist mütsi kandev mees, kes rippudes metallkonstruktsioonide vahel õhus ronib mööda erinevaid metallkonstruktsioone. Tema tõstmiseks kasutatakse tööstushoone lae alla kinnitatud telfrit. Muul viisil juurdepääsu konstruktsioonidele ei ole videolt võimalik tuvastada. Hageja selgitas 18.06.2021 Hageja tõend TVK toimikus DT kirje 5 (Hageja avaldus TVK-le lisa nr 8) DTL 114 Hageja tõend video telfri otsas rippudes tööde teostamisest (videofaili asukoht, 10 Hageja tõend, DT kanne nr 5 (lisat.10.12.2020) LISA 10 videofail, faili nimetus: „88381194_Lisa_10_naidisvideo_2308-20.mp4” 8 9 7 2-20-17402 kohtuistungil11 , et tööülesandeid pidid nad sellisel viisil sildkraana külge kinnitatult ilma turvavahendita õhus rippudes täitma. 9.
3. Hageja on teinud ka päringu Tööinsepktsiooni (TI) ja saanud TI järelevalveosakonna juhataja 30.09.2020 allkirjastatud vastuse ja hinnangu viidatud videole. TI seisukoht 30.09.2020 vastuses12 on ühene: „Tööülesandest keeldumine on igati õiguspärane. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lõige 5 punkt 4 kohaselt on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Ehitustöödel kasutatavate töövahendite, kraanade ja muude tõsteseadmete, tellingute, teisaldavate raketiste, ajutiste tugede ning kaitsevahendite konstruktsioon ja seisukord peavad tagama töötaja ohutuse. Tööandja on kohustatud tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase juhendamise ja väljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all. Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööprotsessist tulenevalt on peavigastuse oht, näiteks töö kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel, töö redelitel ja tellingutel, tellingute püstitamine ja lahti võtmine, töö tõsteseadmete, sh. kraana tööpiirkonnas. Vaatasin Teie saadetud videot. Lubamatu on sellisel viisil ühelt tasapinnalt teisele minekul tööülesande täitmiseks. Videost nähtud tõsteseade ei ole ettenähtud inimeste tõstmiseks. Inimeste tõstmiseks võib kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteseadmeid ja abivahendeid. Sildkraana ei ole mõeldud inimeste tõstmiseks. Kraana piirkonnas töötamisel on peavigastuse ohu vältimiseks kohustus kanda kaitsekiivrit. Sildkraana konksu otsas inimeste tõstmine on keelatud. Turvarakmetest Turvarakmete, turvaköie, kukkumise amortisaatori ja autobloki seisukorda tuleb alati enne kasutuselevõttu kontrollida. Kui töökoht paikneb kukkumisohuga alas ja on vajadus kasutada turvarakmeid, tuleb töötada koos paarilisega, et kukkumise korral oleks tagatud kiire abi. Alati tuleb veenduda enne rakmete, turvaköie või autobloki ja karabiini kasutamist, et need on terved ja töökorras. Turvarakmeid tuleb kontrollida vastavalt tootja juhendile. Turvarakmed ei tohi olla rikutud. Turvarakmed peavad olema sertifitseeritud. Turvarakmetel peab olema lipik tootmise aasta ja viimase kontrolli läbiviimise kohta.“ 9.
4. Kostja on esitanud vastuväited, ning on veendunud seisukohal, et ta ei ole ohutusnõudeid eiranud.13 Kostja on teinud 10.08.2020 hoiatuse ning samal päeval, s.o 10.08.2020 lõpetanud ka töölepingu. Kostja selgitab, et Enefit Green AS objektil telfri kasutamine on vajalik kõrgtööd tegeva hooldustehniku turvamiseks. Hooldustehnik liigub mööda torusid ja talasid, tema külge on kinnitatud nõutavad turvarakmed, mis omakorda ongi kinnitatud telfri külge, et vältida tehniku kukkumist. Telfri tehniline tõstevõimsus on 1,5 tonni, selle tehnilise korrasoleku tagamise kohustus on objekti omanikul, ehk Enefit Green AS-l. Kohtuistungil täpsustas kostja, et tema töötaja ohutuse ja objekti ohutusnõuete eest erinevatel objektidel vastutavad tema lepingupartnerid ning kostja ise ei pea riske hindama. Tööandja seisukoha järgi nn 10.08.2020 hoiatuses on selgelt märgitud, et see on avaldatud seoses töötaja korduva lahkumisega objektilt (Paide CHP, Salvest) ilma oma otsest juhti (antud 11 Kohtuistungi protokoll DT kanne nr 17 istungiprotokolli lk 6-7 DTL Hageja tõend TI 30.09.2002 vastus päringule DTL 26 13 Kostja vastus hagile DT kanne nr 11 DTL 160-176 12 8 2-20-17402 tööülesande püstitajat) teavitamata ilmnenud probleemidest tööülesande lahendamisel. Lisaks sellele on kliendilt laekunud etteheide töötaja suhtumise ja käitumise osas objektil, millega töötaja on kahjustanud ettevõtte mainet. 30.07.2020 ja 05.08.2020 jättis avaldaja Paide koostootmisjaamas ettenähtud hooldustööd tegemata. 9.
5. RKL 3-2-2-70-16 p 14 tulenevalt on üldise kohtupraktika kohaselt

§ 88

lg-s 3 sätestatud hoiatamiskohustus sisustanud järgmiselt: kuna hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda, peab hoiatuses kui tööandja tahteavalduses selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Eeltoodust on kolleegium järeldanud, et hoiatus saab olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. 9.

1. Kohus tuvastas, et kostja poolt 10.08.2020 tehtud hoiatus14 ei täida neid kriteeriume, kuna ei sisalda expressis verbis hoiatust eesmärgiga öelda tööleping üles kui töötaja ei paranda oma käitumist. 9.
2. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 sätestab, et töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale. 9.
3. Kohus tuvastas eeltoodud tõendite ja poolte selgituste ning TI 30.09.2020 seisukoha põhjal, et hagejal oli seaduslik alus tulenevalt TTOS § 14 lg 5 p 4 õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid. Kohus peab vajalikuks välja tuua asjaolu, et kostja enda seisukohast ning töölepingu lõpetamisel tehtud hoiatuse sisust nähtuvalt on kostjale olnud ohtlik olukord pikka aega teada, sest kostja ise möönab selgesõnaliselt, et hageja on korduvalt nimetatud objekti ohtlikkusele viidanud, sh. hoiatus ja ka keeldunud töid teostamist ohtlikul ja nõuetele mittevastaval objektil, kuid kostja ei ole sellest hoolimata taganud hagejale ohutuid töötingimusi. 9.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja poolt hagejale 10.08.2020 tehtud hoiatus on tühine, kuna sellel puudub seadusest tulenev alus.
5. Kokkuvõtvalt tuvastab kohus ülaltoodud argumentatsioonile tuginedes, et kostja poolt töölepingu nr 159 ülesütlemine10.08.2020

§ 88lg 1 p 3.

alusel on tühine, kuna ülesütlemiseks puudub seaduslik alus. Seega kuulub hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamisele. Seega tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu

§ 107lg 2 alusel lõpetada.

Kohus on tuvastanud (kohtuotsuse p. 8), et tulenevalt

§ 97

lg 2 p-st 4 on kostjal kohustus hagejat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatada, vähemalt 90 kalendripäeva. Seega tuleb tööleping lugeda lõppenuks 90 päeva möödumisel alates 08.11.2020 ning teha vastav kanne töölepingu lõppemise kohta töötamise registris. 11. Hüvitise arvestamise alused

§ 109

lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Avaldaja on esitanud hüvitisenõude

§ 109

lg 1 alusel, nõudes hüvitise suurendamist kuni kuue kuu keskmise töötasu ulatuseni kogusummas 10620,56 eurot (bruto). 14 Tööandja 10.08.2020 hoiatus Digitoimiku kanne nr 5 TVK toimik, DTL 112 9 2-20-17402 11.1.Esmalt tuvastab kohus hageja töötasu suuruse. Pooled vaidlevad hageja töötasu arvestamise üle, kuna kuue kuu keskmise töötasu arvestamise ajaperioodi langeb eriolukord COVID-19 pandeemiast tulenevalt. Vaidlus puudub selle üle, et töötaja on saanud vähendatud töötasu ning eriolukorrast tulenevaid hüvitisi, mille osas tööandja on seisukohal, et neid toetusi ei saa arvestada töötaja palga, vaid riiklike toetustena. Pooled ei ole kumbki kohtule esitanud otseseid tõendeid töötaja igakuise töötasu suuruse osas. Hageja on hagis välja toonud, et tema viimase kuue kuu keskmine kuutasu on 1770,09 eurot ning esitanud kontoväljavõtted. Lisaks on hageja esitanud kostja 25.03.2021 e-kirja15, milles kostja teavitab kõiki oma töötajaid juhatuse otsusest vähendada töötajate töötasu 30% alates 08.04.2020 viitega

§ 37

. Tööandja avaldab kirja lõpus valmisolekut majanduse taastumise korral töötasu vähenemise kompenseerida. 11.2.Kostja on oma kirjalikus vastuses hagile16 märkinud, et hageja ei ole tõeselt kujutanud oma viimase kuue kuu sissetulekuid. Kostja viitab, et hageja on hagiavaldusele lisanud pangakonto väljavõtted töötasu laekumise kohta, millest nähtub järgmist: 1) töötasu veebruar 2020 summas 1482, 25 eurot; 2) töötasu märts 2020 summas 1425,95 eurot; 3) töötasu aprill 2020 summas 240,18 eurot; 4) töötasu mai 2020 summas 115,68 eurot; 5) töötasu juuni 2020 summas 1250, 27 eurot; 6) töötasu juuli 2020 summas 1531,60 eurot. Seega kokku on töötajale tasutud kuue kuu jooksul töötasu 6046, 53 eurot, mis teeb keskmiseks töötasuks kuus 1007,75 eurot (neto). Brutosumma sellest oleks palgakalkulaatori kohaselt 1177 eurot aga mitte hageja väidetud 1770,09 eurot. Isegi juhul, kui eelnevatele summadele juurde arvestada pangakontolt nähtuv mais 2020 tasutud töötukassa hüvitis summas 771,20 ja juunis tasutud töötukassa hüvitis summas 771,20 eurot, oleks kuue kuu keskmiseks töötasuks kokku 7588,93 eurot (6046,53 + 771,20+ 771,20), mis teeb keskmiseks töötasuks kuus 1264,82 eurot (neto). Brutosumma sellest oleks palgakalkulaatori kohaselt 1562,65 eurot, aga mitte hageja väidetud 1770,09 eurot. Kostja on seisukohal, et riiklikke hüvitisi siiski ei ole võimalik keskmise töötasu hulka arvestada. Keskmise töötasu arvestusega seotud küsimusi reguleerib Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 91 kinnitatud „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“, mille § 2 lg 1 sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Määruse § 2 lg 2 on arvestusperioodiks arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud. Seega leiab kostja, et praegusel juhul on kõnealune periood veebruar kuni juuli 2020 ning tuleb lähtuda sellest, et viimase kuue kuu keskmine töötasu ühes kalendrikuus oli 1177 eurot (bruto), mida tõendab eelkõige hageja enda poolt esitatud pangakonto väljavõte. Keskmise töötasu hulka ei saa arvestada kontolt nähtuvat tööandja poolt makstud sporditoetusi ja erinevaid tööga seotud majanduskulusid (näiteks praamipiletid Saaremaale)- Sporditoetus on tööandja otsusega makstav ühekordne hüvitis, mis ei ole tööga üldse seotud ja millele töötajal nõudeõigus puudub. Samuti ei muutu töötasu osaks erinevate tööga seotud otseste kulude hüvitamine (praamipiletid, komandeeringukulud). Töötasuna on käsitletav vaid see osa, mis on tööandja poolt töötajale tasutud tööülesannete täitmise eest 15 16 Hageja 08.02.2021 tõend e-kiri tööandja esindajalt Kaja Gutmanilt Digitoimiku kirje 17 „Vastus“ DTL 201 Kostja vastus hagiavaldusele 18.01.2021 DT kirje nr 11 10 2-20-17402 töösuhte ajal. Ka eelnevalt viidatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 91 teistsuguseks tõlgenduseks alust ei anna. Kostja vaidlustab hageja esitatud arvutuskäigu tervikuna. 11.3.

§ 35

sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. 11.4.Varasema kohtupraktika kohaselt on Riigikohus lahendis 2-17-458 p. 15 selgitanud, et kui hageja töötas täistööajaga (sh summeeritud tööaja arvestuse korral), kuid kostja ei kindlustanud teda tööga sellises ajalises mahus, võib kostja kohustus maksta töötasu aja eest, mil hageja tööd ei teinud, tuleneda nt

§-st 35. See säte näeb ette kohustuse maksta töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale keskmist töötasu.

§ 35

ei võimalda nö ooteajal kohaldada väiksemat töötasu määra, kui tööandja peab maksma töötajale töö tegemise eest. Samuti ei ole selle sätte järgi oluline, kus töötaja tööd oodates viibib. Kolleegium selgitab, et kui hageja töötas täistööajaga (sh summeeritud tööaja arvestuse korral), kuid kostja ei kindlustanud teda tööga sellises ajalises mahus, võib kostja kohustus maksta töötasu aja eest, mil hageja tööd ei teinud, tuleneda nt

§-st 35. See säte näeb ette kohustuse maksta töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale keskmist töötasu.

§ 35

ei võimalda n-ö ooteajal kohaldada väiksemat töötasu määra, kui tööandja peab maksma töötajale töö tegemise eest. Samuti ei ole selle sätte järgi oluline, kus töötaja tööd oodates viibib.

§ 37

lg 1 kohaselt kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. 11.5.Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi VVM 91/2009) § 3 lg 2 tulenevalt: Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem etteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu ja töötasu nende tööpäevade ja töötasu võrra, millal töötaja töötasu vähendati „Töölepingu seaduse” § 37 alusel. Käesoleval juhul on tööandja ise teavitanud 24.03.2020 kõiki töötajaid 30% töötasu vähendamisest alates 08.04.202017 Seega on hageja saanud

§ 37

alusel vähendatud töötasu põhjusel, et Eesti Vabariigis kehtestati COVID-19 pandeemiast tulenevalt eriolukord. Üldteada asjaoluks on, et perioodil

1. märtsist kuni
2. maini 2020 kehtis Eestis eriolukord, sealhulgas kohaldati toetusmeetmeid ettevõtlusele ja kompenseeriti erakorraliste riiklike toetustega töötajatele töötasu ja leevendati toetustega COVID-19 mõju ettevõtlusele. 11.6.Käesoleval juhul kohtu ette toodud vaidluse asjaoludest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et tegemist oli eriolukorraga, millest tulenevalt 17 Hageja tõend Kostja 24.03.2020 kiri kõigile töötajatele DTL 201 11 2-20-17402 sai hageja riiklikku toetust eriolukorrast tuleneva palgakaotuse eest. Vaidlust ei ole ka selles osas et hageja ja kostja töösuhe jätkus eriolukorra ajal ja peale seda. Töötasu vähenemine ei tulenenud antud olukorras töötajast. Tulenevalt

§ 35

on tööandja töösuhte ajal kohustatud töötajale tööd andma ning töö puudumisel tasuma keskmist töötasu aja eest mil töövõimeline ja töö tegemiseks valmis olev töötaja tööd ootab. Seega oli tööandja tegelikult kohustatud töötasu tasuma keskmises määras. Kohus märgib, et lähtudes

§-st 37 mille kohaselt keskmise tööpäevatasu arvestamisel VVM 91/2009 § 3 lg 2 järgi vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu ja töötasu nende tööpäevade ja töötasu võrra, millal töötaja töötasu vähendati „Töölepingu seaduse” § 37 alusel. Seega esineb

§37

toodud alus välistada kostja poolt vähendatud ja riikliku meetmega kompenseeritud kuusissetulek keskmise kuu töötasu arvestusest, millest kohus lähtub hüvitise arvestamisel. 11.7.Samas, kohus rõhutab, et kostja ei ole kohtule sõltumata kohtu selgitustest, et kostja on kohustatud oma vastuväiteid tõendama, esitanud ühtegi omapoolset tõendit hageja palga suuruse, selle ajutise vähendamise või palgaarvestuse kohta. Kostja on oma vastuväidetes esitanud üksnes paljasõnalised, hageja esitatud andmetest lähtuvad kalkulatsioonid. Sealjuures on kostja ise jätnud arvesse võtmata enese poolt ajutiselt

§ 37alusel töötasu vähendamise.

Ka kohtuistungil 18.05.2021 ei suutnud kostja nimetada hageja töölepingus kokku lepitud konkreetset palganumbrit18 ning ei ole omalt poolt esitanud ühtegi tõendit, millest kohus saaks hageja keskmise palga arvestamisel täiendavalt lähtuda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Hageja on kontoväljavõtetega tõendanud et tavaoludes on tema netopalk olnud ca 1500 eurot, ning brutopalk 1700 eurot. Kohus lähtub hageja keskmise kuu töötasu kindlaksmääramisel hageja arvestustest ja seda tõendavast kontoväljavõttest. Seega on kohus seisukohal, et hageja hüvitise määramiseks on hageja keskmine brutopalk 1700 eurot kuus. Kohus märgib, et kaudselt tõendab hageja väidet 1700 euro (bruto) suurust keskmist palka ka hagejale eriolukorra ajal makstud erandkorras riiklik toetus töötasu kompenseerimiseks, millega riik toetas üheaegselt nii töötajat sissetuleku kaotuse korra kui ka tööandjat, kellel olnuks tulenevalt

§ 35kohustus töötajale tagada ka eriolukorra ajal keskmine palk.

12. Hüvitise rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 109

lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Avaldaja on esitanud hüvitisenõude

§ 109

lg 1 alusel, nõudes hüvitise suurendamist kuni kuue kuu keskmise töötasu ulatuseni kogusummas 10620,56 eurot (bruto). Kohus, lähtudes kohtu diskretsiooniõigusest on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Haginõude rahuldamisel arvestab kohus järgmiste asjaoludega: - Hageja töötas sama tööandja juures lojaalselt üle 10 aasta, kuid kostja lõpetas temaga alusetult töölepingu päevapealt, jättes sellega tagamata hagejale võimaluse leida mõistliku aja jooksul enesele uus töökoht; 18 Kohtuistungi protokoll 18.05.2021 Digitoimiku kirje 17 protokolli lk nr 4-6 DTL 263-265 12 2-20-17402 - Hageja ülalpidamisel on kaks alaealist last, kostja lõpetas töösuhte hagejaga eriolukorrajärgses olukorras, kus töö leidmine oli raskendatud, seega töö täiesti ootamatu (päevapealt vallandamine) kaotus pani hageja ja tema pere nii majanduslikult kui ka vaimselt väga raskesse olukorda; Kõige kaalukamad argumendid on kohtu hinnangul: - - - kostjapoolne alusetu töösuhte viivitamatu lõpetamine olukorras, kus hageja on kostja poole pöördunud abi saamiseks nii tema enda kui teiste töötajate jaoks üldiselt ohtlikust tööülesandest keeldumisega, eeldusel, et kostja tööandjana võtab töötajate ohutuse tagamiseks tarvitusele vajalikud meetmed; Kostja poolne tahtlik käitumine töötajate elu ja tervise ohtu seadmisel pika perioodi vältel, jättes täitmata elementaarsed tööohutuse nõuded ja nõudes töötajatelt töö teostamist; Kostja poolne töötaja kui nõrgema poole seisundi pikaaegne kuritarvitamine, sundides teda täitma ohtlikke tööülesandeid, teadmises, et hageja sissetulek sõltus töökohustuste täitmisest ka ohtlikes tingimustes sh. ohutusnõuete eiramine võis tuua raske tagajärje hagejale sh. töövõime kaotamise või surma. Kohus leiab et kõigist nendest kohtu ette toodud asjaoludest tulenevalt on kaalukas ja põhjendatud hageja poolt taotletud

§109lg 1 toodud hüvitise suurendamine kohtu diskretsiooni kohaselt.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kogu ulatuses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt Filter Solutions OÜ-lt hageja M.M.a kasuks hüvitise summas 10 620,56 eurot (kümme tuhat kuussada kakskümmend eurot 56 senti) (brutotöötasu)

§ 109lg 1 alusel 12.

Kostja on esitanud vastuväite, et arvesse ei tuleks võtta

§ 100

lg 4,5 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. RKL 3-2-1-70-16 p 15 Kui tööandja ütleb töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, ilma et vaidluse asjaolud seda õigustaksid, on selle õiguslikuks tagajärjeks töötaja

§ 100lg-s 5 sätestatud õigus saada tööandjalt hüvitist.

Hüvitisnõude lahendamise ja rahuldamise eelduseks on asjaolu, et töötaja on sellise nõude kohtule või töövaidluskomisjonile esitanud. Maa- ega ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kostjalt hüvitist

§ 100lg 5 alusel.

Kohus nõustub sellega, et töötaja ei ole esitanud nõuet

§ 100

lg 5 alusel, mistõttu kohus etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hagejale ka mingit hüvitist välja ei mõista.

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Viiviste nõude lahendamine 13 2-20-17402
2. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised põhinõudelt 10620,56 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse kohase täitmiseni. Menetluskulud
3. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, 173 lg 1 ja 174 lg 1 jätab kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda.
4. Hageja menetluskulude suuruseks on hageja menetluskulude nimekirja kohaselt advokaadibüroole Järve ,Otti ja Partnerid OÜ õigusabi eest tasutud 4150 eurot. Nimetatud summa sisaldab vandeadvokaat Paul Järve poolt antud tsiviilasjas kulutatud töötunde arvestusega, et kuni 1.aprillini 2021.a. oli advokaadibüroo tunnitasuks 120 eurot (sisaldas 20% käibemaksu) ja alates 1.aprillist 2021.a. on tunnitasuks 150 eurot(sisaldab 20 % käibemaksu). Kulutatud töötunnid jagunevad järgmiselt: menetlusdokumentide koostamisele 20,83 tundi tunnihinnaga 120 eurot (2500 s.o. kaks tuhat viissada) eurot ning hageja esindamisele (istungiks ettevalmistus jne) Pärnu Maakohtus 12,6 tundi tunnihinnaga 150 eurot (1650 s.o. üks tuhat kuussada viiskümmend) eurot. Kõik kulud õigusabile moodustavad seega kokku 4150 eurot (33,43 töötundi). 19
5. Kostja on esitanud vastuväited kohtu määratud tähtajaks hageja menetluskuludele järgmises osas: Kostja ei oma vastuväiteid lepingulise esindaja tunnihinna suurusele. Küll palub kostja hinnata menetluskulude ajalist kulu ja vajalikkust ja põhjendatust kohtul. Kostja hinnangul võib osa 18.06.2021 arvel nr 91 näidatud kulust osutuda ülemääraseks (nt tutvumine istungi protokolliga 0,9 tundi, kulude nimekirja koostamine 1,5 tundi)
6. Kohus nõustub esitatud vastuväidetega ning vähendab hageja 18.06.2021 arvel toodud menetluskulusid, sealjuures kohus leiab, et mõistlikud ja põhjendatud on menetluskulude vähendamine 3 töötunni ulatuses so. 3*150=450 euro võrra. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 4150-450=3700 (kolm tuhat seitsesada eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2022 otsuse RESOLUTSIOON:
7. Tühistada Pärnu Maakohtu 14.01.2022 otsus osas, millega maakohus mõistis Filter Solutions OÜ-lt M.M.a kasuks välja hüvitise 3533,52 eurot ületavas osas ja viivise põhinõudelt 3533,52 eurot ületavas osas (resolutsiooni p-d 3 ja 4 osaliselt), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p 6).
8. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-17402 menetlus 1770,09 euro hüvitise ja sellelt arvestatud viivise nõude osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 osaliselt). 19 Hageja menetluskulude nimekiri ja tõendid DTL 338-343 14 2-20-17402
9. Teha maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 3 ja 4 osas hüvitise nõude ja sellelt arvestatud viivise nõude kohta 5316,95 euro ulatuses uus otsus, millega jätta hüvitise nõue 5316,95 euro ulatuses ja sellelt arvestatud viivise nõudes rahuldamata. Jaotada menetluskulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsioonis märgitule.
10. Maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata osas, millega tuvastati töölepingu ülesütlemise tühisus (resolutsiooni p 1), lõpetati tööleping ja otsustati teha kanne töölepingu lõppemise kohta töötamise registris (resolutsiooni p 2) ning mõisteti Filter Solutions OÜ-lt M.M.a kasuks välja hüvitis 3533,52 eurot (resolutsiooni p 3 osaliselt) ja sellelt arvutatud viivis (resolutsiooni p 4 osaliselt), arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
11. Rahuldada Filter Solutions OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
12. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 6.
13. Rahuldada M.M.a hagi osaliselt. 6.
14. Tuvastada, et töölepingu nr 159 ülesütlemine 10.08.2020 tööandja Filter Solutions OÜ poolt on tühine. 6.
15. Lõpetada tööleping

§ 107

lg 2 alusel alates 8.11.2020 ja teha vastav kanne töölepingu lõppemise kohta töötamise registris. 6.4. Rahuldada M.M.a hüvitise nõue osaliselt. Mõista Filter Solutions OÜ-lt M.M.a kasuks välja hüvitis 3533,52 eurot (bruto)

§ 109lg 1 alusel.

6.

1. Mõista hüvitiselt 3533,52 eurot välja viivis VÕS § 113 lg 1 toodud suuruses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 6.
2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-17402 menetlus 1770,09 euro hüvitise ja sellelt arvestatud viivise nõude osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 osaliselt). 6.
3. Jätta hagi rahuldamata hüvitise nõudes 5316,95 euro ulatuses ja sellelt arvestatud viivise nõudes. 6.
4. Kuulutada kohtuotsus kirjalikult Pärnu Maakohtu kantselei kaudu 14.01.
6. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 50% ulatuses M.M.a kanda ning 50% ulatuses Filter Solutions OÜ kanda. 15